Maksu- ja Tolliameti taotlus A.K. suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Rauno Õismaa Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa saamist – A.K. (isikukood xxxxxxxxxxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) A.K. (isikukood xxxxxxxxxxx) omandis olevale kinnisasjale asukohaga Lääne-Viru maakond, Vihula vald, Pihlaspea küla, Uustalu (kinnistusraamatu registriosa nr 5223431) summas 34 920,63 eurot;
2.Määrus toimetada kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada määruse punktis 1 antud loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus kätte A.K.le.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale on maksuhalduril ja isikul, kelle õigusi määrus puudutab, õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA või maksuhaldur) esitas 04.04.2017 Tallinna Halduskohtule taotluse saada luba Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmiseks A.K. omandis olevale kinnisasjale asukohaga Lääne-Viru maakond, Vihula vald, Pihlaspea küla, Uustalu (kinnistusraamatu registriosa nr 5223431) summas 34 920,63 eurot.
2.Maksuhaldur põhjendab taotlust järgmiselt.
2.1.Seisuga 04.04.2017 on MAA RENT OÜ (registrikood 12926292) maksuvõlg kokku 35 175,26 eurot (s.o põhivõlg summas 30 000 eurot, millele lisandub intress summas 5172,26
eurot). Maksuvõlg maksustamisperioodil 2016 mai deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksukohustusest, mis tekkis A.K. juhatuse liikmeks oleku ajal. A.K. oli MAA RENT OÜ juhatuse liige ajavahemikul 07.10.2015–12.07.2016. Kuigi maksuvõlg tekkis parandusdeklaratsiooniga, mis esitati ajal mil A.K. ei olnud enam MAA RENT OÜ juhatuse liige, siis on maksukohustus tekkinud tema juhatuse liikmeks oleku ajal. Täpsemalt tuvastas maksuhaldur, et käibedeklaratsioonil oli kajastamata arve summas 180 000 eurot ja sellelt arvestatud käibemaks summas 30 000 eurot. Pärast äriühingu poole pöördumist kinnitati arve kajastamata jätmist ning esitati parandusdeklaratsioon.
2.2.Täidetud on maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 96 lg-s 5 sätestatud eeldused vastutusotsuse tegemiseks. MAA RENT OÜ ei ole maksuvõlga tasunud, mistõttu algatas maksuhaldur sundtäitmise, viies läbi omapoolseid täitetoiminguid MAA RENT OÜ-lt käibedeklaratsiooni alusel tekkinud, kuid tasumata maksusummade sissenõudmiseks. Kuna MAA RENT OÜ ei tasunud maksukohustust MTA 08.09.2016 korralduses nr 13-11/49115 toodud tähtaja jooksul, siis algatas maksuhaldur maksuvõla sundtäitmise ja väljastas 14.10.2016 krediidiasutustele korraldused MAA RENT OÜ arvelduskontode arestimiseks. Krediidiasutustelt saadud vastuste kohaselt MAA RENT OÜ-l arvelduskontod puuduvad. E-kinnistusraamatust, Ehitisregistrist ja Maanteeameti liiklusregistrist lähtuvalt ei kuulu MAA RENT OÜ-le kinnistuid, ehitisi, sõidukeid ega väikelaevu. Maksuhaldurile teadaolevalt puudub äriühingul ka muu register- või vallasvara, millele sissenõude pööramisega oleks võimalik äriühingu maksuvõlga sisse nõuda. Sel põhjusel ei ole maksuhaldur pöördunud ka kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks. Maksuhaldur on teinud äriühingu maksuvõlgade sissenõudmise eesmärgil võimalikud toimingud, kuid need on osutunud edutuks, sest äriühingul puudub vara ja rahalised vahendid, millele sissenõude pööramisega oleks võimalik maksuvõlga tasuda, kuid see ei ole andnud positiivset tulemit enam kui kolmekuulise perioodi jooksul.
2.3.MTA 04.04.2017 taotlusega nr 13-7/00761-1 halduskohtule algatas maksuhaldur A.K. suhtes maksumenetluse, mille võimalikuks tulemuseks ja eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 lg 1 ja 96 lg 1 alusel. Maksuhaldur taotleb praeguses asjas luba täitetoiminguks, et tagada kavandatava vastutusotsuse täitmine. MKS § 40 lg 1 sätestab seadusliku esindaja, tegevjuhi või vara valitseja solidaarvastutuse maksukohustuslasega ning MKS § 96 lg 1 reguleerib vastutusotsuse tegemist kolmandale isikule, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Täidetud on äriühingu seadusliku esindaja vastutuse eeldused temalt maksuvõla sissenõudmisel. MAA RENT OÜ maksukohustus tekkis A.K. juhatuse liikmeks oleku ajal ning seadusliku esindajana oli A.K. vastutav äriühingu MKS-ist ning maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest (MKS § 8 lg 1). Sellest tulenevalt on vastutusotsuse tegemine A.K.le võimalik ja tõenäoline. MAA RENT OÜ arvelduskonto väljavõtte kohaselt on kuupäevadel 06.07.2016 ja 07.07.2016 tehtud sularaha väljamakseid vastavalt summades 60 000 eurot ja 34 940,31 eurot. Sel ajal oli A.K. äriühingu juhatuse liige ning sel ajal kujunes ka äriühingu maksuvõlg. Sularaha väljamaksed on tehtud viis päeva enne juhatuse liikme ametikohalt lahkumist ja äriühingu võõrandamist maksuhalduri andmetel probleemsele isikule. Seejuures ületavad väljamaksed enam kui kolmekordselt MAA RENT OÜ põhivõla suuruse. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et äriühingu arvelduskontolt väljavõetud raha ei kasutatud ettevõtluse 2(7)
tarbeks. Kui A.K. oleks käibedeklaratsioonil kajastanud õiged andmed ja nimetatud raha kasutanud ettevõtluse tarbeks ning vajalike maksete tasumiseks, ei oleks äriühingul tekkinud ka maksuvõlga. Seega olukorras, kus äriühingu käibedeklaratsioonil on jäetud kajastamata käibemaks summas 30 000 eurot, kuid samal ajal tehakse vahetult enne juhatuse liikme ametikohalt lahkumist sularaha väljamakseid pea 95 000 euro ulatuses ning võõrandatakse äriühing maksuhalduri andmetel probleemsele isikule, on ilmne, et tegemist on teadliku maksuvõla tekitamise ja tasumata jätmisega. MAA RENT OÜ pangakonto analüüsi tulemustele tuginedes on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et A.K. tegevuse ja MAA RENT OÜ maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos ning A.K. on MAA RENT OÜ juhatuse liikmena rikkunud MKS § 8 nimetatud kohustusi ning isik võib vastutada äriühingu MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täitmise eest solidaarselt MAA RENT OÜ-ga. Vastutusmenetluse võimalikuks tulemuseks on A.K. solidaarne vastutus Maa Rent OÜ maksuvõla tasumise eest summas 30 000 eurot, millele lisandub maksuvõlalt arvestatud intress summas 389,37 eurot.
2.4.Esineb põhjendatud kahtlus, et vastutusmenetluse tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kuna isikul puuduvad piisavad sissetulekud on haldustoiminguks loa andmine vajalik ja proportsionaalne. Nimelt on A.K. keskmine sissetulek 1569,71 eurot kuus. Seejuures on tema igakuine sissetulek üksnes 595 eurot. Ülejäänud sissetuleku moodustavad Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) väljamaksed. Lisaks sissetulekute piisavale puudumisele tuleb arvestada ka A.K. käitumist, mis seisnes MAA RENT OÜ käibe deklareerimata jätmises ja äriühingu pangakontolt raha väljavõtmises, jättes samal ajal maksukohustused täitmata. See iseloomustab maksuhalduri hinnangul A.K. suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. A.K. astus MAA RENT OÜ juhatuse liikme kohalt tagasi viis päeva pärast sularaha väljavõtmist, misjärel sai äriühingu uueks juhatuse liikmeks probleemne isik. Pärast juhatuse liikme vahetumist ei ole äriühing enam käibedeklaratsioone esitanud. Selline tegevusmuster iseloomustab selgelt, et A.K. astus samme äriühingu maksujõuetuks muutmiseks ja vastutusest vabanemiseks. Sel põhjusel on ka tõenäoline, et A.K. võib sarnaselt suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse.
2.5.Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud. Maksusumma määramise aegumistähtaega algas 2016. aasta maikuu käibedeklaratsiooni esitamise ja tasumise tähtpäevast, s.o 20.06.2016. Võttes aluseks kolme aasta aegumistähtaja, algab vastutusmenetluse raames maksuvõla sissenõudmise aegumine juunis 2019. Viieaastase tähtaja korral algab vastutusmenetluse raames maksuvõla sissenõudmise aegumine juunis 2021.
2.6.Ei esine MKS § 96 lg-s 2 sätestatud asjaolusid ning äriühingu õigusvõime on säilinud.
2.7.A.K.le kuuluv vara on esitatud taotluse punktis 8 ning selle kohaselt kuulub A.K.le sõiduauto ja mootorratas ning samuti üksteist kinnisasja. Täitetoimingu valikul lähtutakse põhimõttest, et see aitaks tagada võimaliku nõude täitmist isikut kõige vähem koormaval viisil. MKS § 130 lgs 1 loetletud täitetoimingutest on hüpoteegi seadmine A.K. kinnistule kõige sobivam meede, kuna sõidukile käsutamise keelumärke seadmine on isiku jaoks koormavam ning hüpoteegi seadmine ei takista kinnistu kasutamist ega käsutamist. Olles hinnanud A.K.le kuuluvate kinnistute koosseise ja hindu, peab maksuhaldur vajalikuks hüpoteegi seadmist kinnistule registriosa numbriga 5223431, asukohaga Lääne-Viru maakond, Vihula vald, Pihlaspea küla, Uustalu (pindala 22 621 m2). Võttes aluseks kinnisvaraportaalis 3(7)
www.kv.ee sisalduvad müügikuulutused on MTA seisukohal, et eeltoodud kinnistu hinnanguline väärus on 55 873,87 eurot (s.o 2,47 eurot ruutmeeter). Hüpoteegi seadmine peab toimuma selliselt, et tagatud oleks võimalik maksuhalduri nõue A.K. vastu (30 389,37 eurot) ja eeldatavad sundtäitmisekulud. MKS ei anna maksuhaldurile pädevust pöörata sissenõuet kinnisasjadele, siis saab kinnistu sundmüük toimuda üksnes kohtutäituri vahendusel ning võimalike täitekulude suuruse hindamisel tuleb lähtuda kohtutäituri tasu määradest ja võimalikest lisatasudest, samuti muudest täitekuludest. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 37 lg-le 1 on täitekulud kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused. TMS §-st 38 tulenevalt kannab täitekulud võlgnik. Kohtutäituri seaduse (edaspidi KTS) § 29 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Menetluse alustamise tasu KTS § 34 kohaselt on kuni 120 eurot. KTS § 35 lg 2 p 8 kohaselt on kohtutäituri põhitasu nõude summalt 25 501 – 38 400 eurot 9% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 3355 eurot. Kuna maksuhalduri nõude võimalikuks suuruseks A.K. vastu on 30 389,37 eurot, siis on kohtutäituri põhitasu 2735,04 eurot. Täitetoimingu lisatasu puhul võib kinnistu puhul arvestada võimaliku lisatasuga enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest, mis KTS § 45 lg 1 kohaselt on kuni 3% vara müügihinnast ehk antud juhul 1676,22 eurot. Seega oleks täitekulude suuruseks käesoleval juhul maksimaalselt 4531,26 eurot ehk 14,9% nõude summast. Maksuhalduri hinnangul on selline sundtäitmise kulude suurus piisavalt põhjendatud ja proportsionaalne.
2.8.Maksuhaldur lõpetab A.K. vastu suunatud täitetoimingud, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui A.K. on esitanud MKS § 122 loetelus sätestatud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks (MKS § 1361 lg 3). Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Sel põhjusel hindab maksuhaldur asendustagatise väärtuseks 34 920,63 eurot. Kui A.K. soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 30 389,37 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muu hulgas õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (MKS § 130 lg 1 p 2). MKS § 1361 märgitud haldustoiminguks loa andmine toimub halduskohtumenetluse (edaspidi HKMS) §-des 264 ja 265 sätestatud korras lihtmenetluses ning piiratud teabe tingimustes. Tegemist on prognoosotsusega, kus tuleb tegutseda ennetavalt ning kus puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus ning maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. 4(7)
HKMS ja MKS ei näe taotluse lahendamisel ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil. Seega otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
4.MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esmalt, et maksuhaldur viib läbi menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Menetluse läbiviimise kohta piisab maksuhalduri kinnitusest ning taotlust lahendades ei kontrolli kohus üksikasjalikult seda, kas käimasoleva menetluse tulemusena tehtav vastutusotsus oleks õiguspärane. Seejuures ei tohi kohus täitevvõimu tegevusse ennetavalt sekkuda ega anda eelhinnangut kavandatava akti õiguspärasusele (Riigikohtu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, punkt 49). MTA taotluse saab kohus jätta rahuldamata üksnes olukorras, kus kavandatava vastutusotsuse tegemine oleks ilmselgelt õigusvastane, välistatud või võimatu. Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel.
5.Kohtu hinnangul vastab maksuhalduri 04.04.2017 taotlus MKS § 1361 lg 2 nõuetele, mille kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus (taotluse punkt 5); 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus (taotluse punkt 1–4); 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud (taotluse punkt 9); 4) üks või mitu MKS § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks (taotluse punkt 8). Ka on maksuhaldur esitanud kohtule enda väiteid ja asja lahendamise seisukohal vajalikud tõendid ja selgitused.
6.Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Samuti ei nähtu kohtule asjaolusid, mis võiks välistada A.K. suhtes vastutusotsuse koostamise. Kohus ei käsitle küsimust, kas vastutusotsuse tegemine oleks kohtu hinnangul sisuliselt põhjendatud, kuna sellega asuks kohus andma eelhinnangut vastutusotsuse õiguspärasusele.
7.Taotluse kohaselt algatab maksuhaldur halduskohtule esitatud loataotlusega A.K. suhtes vastutusmenetluse, mis on suunatud vastutusotsuse koostamisele ja maksusumma määramisele summas 30 389,37 eurot. (MKS § 96 lg 1, § 40 lg 1). Vastutusmenetlus võib alata halduskohtule loa-taotluse esitamisega (vt Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-7-13, punkt 12). Käesolevas asjas ei ole vaidluse all maksukohustuse olemasolu (taotluse lisa 3) ning asjaolu, et maksusumma on tasumata.
8.Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. A.K. oli MAA RENT OÜ juhatuse liige ajavahemikul 07.10.2015–12.07.2016 (andmed kättesaadavad e-äriregistrist) ning äriühing on õigusvõimeline. A.K. oli maksuvõla tekkimise perioodil ainus äriühingu juhatuse liige. MAA RENT OÜ maksuvõlg tekkis maksustamisperioodil mai 2016 deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksukohustusest. Kuigi maksuvõlg tekkis parandusdeklaratsiooni järgselt, mis esitati 5(7)
pärast A.K. juhatuse liikmeks oleku aja lõppu, siis ei välista see praegusel juhul A.K.le vastutusotsuse tegemist. Nimelt tuvastas maksuhaldur, et käibedeklaratsioonil oli kajastamata arve summas 180 000 eurot ja sellelt arvestatud käibemaks summas 30 000 eurot. Pärast äriühingu poole pöördumist kinnitati arve kajastamata jätmist ning esitati parandusdeklaratsioon. Seega tekkis maksukohustus A.K. juhatuse liikmes oleku ajal ning sel ajal kujunes ka maksuvõla intress summas 389,37 eurot. Olles MAA RENT OÜ seaduslik esindaja, oli A.K. enda juhatuse liikmeks oleku perioodi osas vastutav äriühingu MKS-st ning teistest maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Sellisena on võimalik juhatuse liikme kohustuste süüline rikkumine ning A.K. vastutus äriühingu maksuvõla eest. Nõustuda tuleb MTA-ga, et MAA RENT OÜ pangakonto väljavõtete kohaselt on 06.07.2016 ja 07.07.2016 tehtud sularaha väljamakseid kokku 94 940,31 euro ulatuses ning olukorras, kus äriühingu käibedeklaratsioonil on jäetud kajastamata käibemaksu summas 30 000 eurot, kuid samal ajal tehakse vahetult enne juhatuse liikme ametikohalt lahkumist sularaha väljamakseid pea 95 000 euro ulatuses ning võõrandatakse äriühing maksuhalduri andmetel probleemsele isikule, on ilmne, et tegemist on teadliku maksuvõla tekitamise ja tasumata jätmisega. Olukorras, kus A.K. pidi olema teadlik 180 000 euro suuruse arve deklareerimata jätmisest ning sellest tulenevalt ka maksukohustuse täitmata jätmisest, ent sellele vaatamata võttes enne äriühingu võõrandamist ja juhatuse liikme vahetumist äriühingust sularaha välja, on piisav alus kahtlusele, et A.K. korraldas MAA RENT OÜ äritegevust viisil, et hoiduda maksude tasumisest. Selline tegevus näitab teadlikku tegutsemist.
9.Maksusumma määramine ei ole aegunud (vt MKS § 98 lg 1, § 96 lg 5) ning samuti ei nähtu kohtule MKS § 96 sätestatud muid vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.
10.MKS § 1361 lg 1 ei nõua, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust (see ei ole etteulatuvalt üldjuhul ka võimalik), vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele. Kuna põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse luba täitetoiminguks, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt Riigikohtu määrused asjades nr 3-3-1-15-12, punkt 50.c ja nr 3-3-1-16-12, punkt 10.4). Lisaks märgib kohus, et MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud põhjendatud kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2015 määrus nr 3-14-52172 ning 27.01.2015 määrus nr 3-1451698). Selliseks kahtluseks annavad põhjust näiteks käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-4-13, punkt 22). Kohus nõustub MTA hinnanguga, et A.K. maksuõiguslikku käitumist arvestades võib ta hakata tema suhtes algatatud vastutusmenetlusest teadasaamisel maksukohustusest kõrvale hoidma ja end varatuks muutma. Kohtu hinnangul ei saa pidada kokkusattumuseks, et A.K. jättis deklareerimata 180 000 euro suuruse arve ja arvestamata sellelt 30 000 euro suuruse käibemaksu, misjärel võeti äriühingust välja ca 95 000 eurot ning äriühing võõrandati ja juhatuse liige vahetati. Kohus nõustub MTA taotluse punktis 4 tooduga, mille kohaselt on tegu tahtliku 6(7)
tegevusega ja teadliku maksuvõla tekitamise ja tasumata jätmisega. Kohtu hinnangul annab A. Kase käitumine piisava aluse arvata, et pärast tema suhtes algatatud vastutusmenetlusest teada saamist võib A.K. hakata maksukohustuse täitmisest kõrvale hoiduma ning muuta end varatuks. Sellisel juhul võib vastutusotsuse sundtäitmine muutuda raskeks või ka võimatuks. Ka nõustub kohus taotluse punktis 5 toodud MTA järeldusega, et A.K. sissetulek ei ole piisav vastutusotsusega kavandatava kohustuse sundtäimiseks. A.K. sissetulek on TSD kokkuvõtte kohaselt 595 eurot, millele lisanduvad PRIA väljamaksed. Hilisema sundtäitmise raskusele või võimatusele viitab ka asjaolu, et A.K. käitumine MAA RENT OÜ juhatuse liikme ametikohalt lahkumisele eelnevalt. Nimelt võttis A.K. viis päeva enne juhatuse liikme kohalt tagasi astumist äriühingu pangakontole välja sularaha, jättis samal ajal maksukohustused täitmata. Sellise käitumise põhjal saab teha järeldusi isiku suhtumisse avalikõiguslike kohusesutse täitmisse, sh ka vastutusotsuse täitmisesse. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist.
11.Kohus leiab, et põhjendatud on kohtuliku hüpoteegi seadmine A.K. omandis olevale kinnisasjale asukohaga Lääne-Viru maakond, Vihula vald, Pihlaspea küla, Uustalu (kinnistusraamatu registriosa number 5223431) summas 34 920,63 eurot. Kohtuliku hüpoteegi seadmisega on võimalik tagada maksuhalduri nõue ja võimalikud täitekulud ning taotletavad täitetoimingud ei koorma maksukohustuslast ebaproportsionaalselt, kuna hüpoteegi seadmisel säilib A.K.l kinnisasja valdamise ja kasutamise õigus, samuti on võimalik leppida maksuhalduriga kokku kinnistu käsutamise tingimustes. Kohus peab kooskõlas TMS ja KTS sätetega põhjendatuks täitekulusid 14,9% nõude summast.
12.Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud isiku suhtes, kui isik esitab maksuhaldurile MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise ning valitud tagatise väärtus peab olema vähemalt summas 34 920,63 eurot. Tagatissumma deposiiti kandmise korral on deposiidi väärtuseks 30 389,37 eurot (s.o põhivõlg, millele lisandub A.K. juhatuse liikmeks oleku ajal tekkinud intress).
13.Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et täitmist tagavaks toiminduks loa andmise eeldused on täidetud ning maksuhalduri märgitud viisil ja suuruses on taotluse rahuldamine vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud. Kohus rahuldab MTA 04.04.2017 taotluse.
14.Kohus selgitab, et A.K.l on võimalik määruskaebuse esitamisel tõendada, et maksukohustuse täitmine on tulevikus kahtlusteta võimalik. Samuti on A.K.l võimalik esitada tagatis (vt määruse punkti 12). /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Prigoda
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.