lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-2319/20

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 05.04.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-16-2319/20
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
05.04.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
983
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

MÄÄ RUS

Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Maili Lokk, Agu Timmi 05.04.2017, Tartu 3-16-2319 Aleksandr Karpovi kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks Tartu Halduskohtu 17.01.2017. a määrus Aleksandr Karpovi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Aleksandr Karpov Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Aleksandr Karpovi määruskaebus läbi vaatamata HKMS § 203 lg 2 ja § 190 alusel.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1.Viru Maakohus rahuldas 15.09.2016. a määrusega asjas nr 2-16-12178 Aleksandr Karpovi riigi õigusabi taotluse osaliselt ja andis A. Karpovile riigi õigusabi, riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise kohustuseta õigusnõustamiseks, s.o nõude perspektiivikuse hindamiseks.
2.A. Karpovile riigi õigusabi korras määratud advokaat Andrei Matvejev esitas 16.11.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 12.10.2016. a otsuse nr 5-37/16/190-20 tühistamiseks ning hüvitise määramiseks. Tallinna Halduskohus andis kaebuse kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule. Kaebuses toodud asjaolude kohaselt esitas kaebaja 29.12.2014 ja 15.09.2016 vastustajale kahju hüvitamise taotlused. Kahju tekitati kaebajale sellega, et kaebaja viibis 25.10.2010 kuni 23.09.2013 Tallinna Vanglas kambrites, mille põrandapind ühe kinnipeetava kohta oli väiksem kui 3 m2. Seega ei olnud kaebaja kinnipidamise tingimused kooskõlas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) §-s 3 ettenähtud nõuetega. Kinnipidamisel viibides kaebaja haigestus raskelt, kuid vastustaja ei reageerinud sellele tähtaegselt ning kaebaja saadeti kinnipidamise ajal kolm korda ravile. Seniajani mõjutavad ebasobivad kinnipidamistingimused kaebaja terviseseisundit ja tal ei ole vabaduses viibides vajalikku elukvaliteeti. Vastustaja ei selgitanud välja olulise tähendusega asjaolusid ega kogunud tõendeid. Vaidlusaluse otsuse tegemisel rikuti ärakuulamisõigust. Kaebaja esindaja leidis kaebuses, et riigi õigusabi hõlmab ka kaebuse esitamist Tallinna Vangla otsuse peale. Vesteldes kliendiga sai advokaat aru, et ebasobivad kinnipidamistingimused põhjustasid kliendi tervise olulise halvenemise ja sel juhul on tegemist kahjunõudega, mis on suunatud sellele, et saada hüvitist tervise kahjustamise eest.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Tartu Halduskohus lõpetas 17.01.2017. a määrusega Viru Maakohtu 15.09.2016. a määrusega kohtuasjas nr 2-16-12178 A. Karpovile määratud riigi õigusabi andmise (resolutsiooni p 1) ning jättis kaebuse käiguta ja andis A. Karpovile tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (resolutsiooni p 2). Halduskohtu määruse kohaselt on halduskohtul pädevus otsustada maakohtu poolt antud riigi õigusabi andmise lõpetamist analoogia alusel Riigikohtu seisukohaga lahendis 3-2-4-1-15. Kaebajale tuleb riigi õigusabi andmine riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-de 5 ja 6 alusel lõpetada. Kaebaja on esitanud kohtule mittevaralise kahju hüvitamiskaebuse. Kaebaja ei ole kohtueelses menetluses välja toonud mingit varalist kahju, mis tal Tallinna Vangla õigusvastase tegevuse tõttu oleks tekkinud, seega ei saa kaebaja eeltoodud nõuet esitada ka kohtus. Tallinna Vangla vastu esitatud kahju hüvitamise nõue, milles kaebaja tugineb ruumikitsikusele kambris, ei ole nõue, mille suhtes esineks tungiv avalik huvi. Kohtu kindlakstehtud asjaolude põhjal on kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks kohtus ilmselt vähene. Puudub võimalus hinnata kaebaja korduva 2016 esitatud kahju hüvitamise taotluse tagastamist õigusvastaseks. Kui taotlus tagastati 2016 õiguspäraselt, siis ei ole kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust ja tal puudub kohtule kaebuse esitamise õigus. Maakohus andis kaebajale riigi õigusabi probleemi lahendamise perspektiivikuse hindamiseks. Kohtuasja materjalide põhjal ei ole advokaat A. Matvejev talle antud ülesannet täitnud. Kohtule esitatud kaebusest ei nähtu põhjendusi, miks peab advokaat eeltoodust olenemata kaebust lubatavaks ja perspektiivikaks.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.A. Karpov esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 17.01.2017. a määruse resolutsiooni p 1 tühistada ja teha uus määrus, millega jätkata kaebajale riigi õigusabi andmist. Määruskaebuse kohaselt ei eksisteeri RÕS § 17 lg-s 2 ettenähtud erisused riigi õigusabi osutamiseks, kuna tegemist ei ole kriminaalasjaga. RÕS § 4 lg 3 sisaldab ka riigi õigusabi esindamist haldusmenetluses. Kaebaja esitas ise vanglale kahju hüvitamise taotluse ja vangla tegi taotluse osas otsuse. Advokaat oli kohustatud esitama kaebuse Tallinna Vangla otsuse vaidlustamiseks lähtudes RÕS § 17 lg-st 1. Kohtu arvamus, et advokaat pidi esitama vaid aruande kohtule asja perspektiivikuse kohta, ei ole kooskõlas RÕS § 17 lg 1 sättega ega riigi õigusabi iseloomuga. Advokaadil puudub õigus lõpetada õigusabi osutamine viidates sellele, et tegemist on õiguste kaitsmisega, mille kaitseks riigi õigusabi ei anta. Kohtul on kaalutlusõigus, kas anda riigi õigusabi või mitte. Kaebaja vaidlustatud Tallinna Vangla otsuse ja vastava temaatika osas esineb tungiv avalik huvi. Riigikohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite arv, mis puudutab nn kambri pindala problemaatikat, näitab, et probleem on ühiskonna tähelepanu fookuses. Tegemist ei ole mittevaralise kahju nõudega otseses mõttes, vaid haldusakti vaidlustamisega, mille vorm ja andmise viis ei vasta haldusmenetluse seaduse nõuetele. Tegemist on nõudega, mis puudutab haldusõiguse menetluslike normide rikkumist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab, et A. Karpovi määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata.
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203 lg 2 sätestab, et määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti. HKMS § 190 sätestab, et kui käesoleva seadustiku § 187 lg-s 3 sätestatud asjaolud ilmnevad pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist apellatsioonimenetluse käigus, jäetakse apellatsioonkaebus käesoleva seadustiku § 187 lõigetes 4-7 sätestatut arvestades läbi vaatamata. HKMS § 187 lg 3 p 6 alusel apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellandil ei ole apellatsioonkaebuse esitamise õigust või kui asjas tehtav kohtuotsuse ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada tema õigusi või kohustusi. Tartu Halduskohus tagastas 28.02.2017. a määrusega A. Karpovi kaebuse Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 121 lg 1 p 4 alusel. Kuna menetlusosalised nimetatud määrust ei vaidlustanud, jõustus Tartu Halduskohtu 28.02.2017. a määrus 17.03.2017. Seoses kaebaja kaebuse tagastamisega ja vastava määruse jõustumisega, puudub kohtu menetluses A. Karpovi kaebus, mille menetlemise raames oleks ringkonnakohtul võimalik kaaluda kaebajale riigi õigusabi andmist või asjaolu, kas halduskohus lõpetas 17.01.2017. a määrusega kaebajale riigi õigusabi andmise õiguspäraselt. Käesolevas asjas tehtav ringkonnakohtu määrus Tartu Halduskohtu 17.01.2017. a määrusele esitatud A. Karpovi määruskaebuse osas ei saa kuidagi mõjutada kaebaja õigusi. Kuna antud kohtuasjas on asjaolud muutunud, s.t esinevad HKMS § 187 lg 3 p-s 6 toodud asjaolud, siis kuulub määruskaebus läbi vaatamata jätmisele HKMS § 203 lg 2 ja § 190 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium