Aleksandr Karpovi kaebus Tallinna mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja − Aleksandr Karpov, esindaja kuni Tartu Halduskohtu 17.01.2017.a määruse jõustumiseni advokaat Andrei Matvejev
Vangla
vastu
Vastustaja − Tallinna Vangla Resolutsioon
Tagastada Aleksandr Karpovi kaebus.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Muud selgitused
Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte kaebajale. Määrus toimetatakse kätte kaebaja esindajale.
Asjaolud
1.Kaebaja esitas 22.12.2014.a Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse, mille vangla sai kätte 29.12.2014.a (tl 14). Kaebaja taotles ajavahemikul 23.09.2010 - 10.09.2013 tekitatud kahju hüvitamist. Kahju tekitati kaebajale sellega, et tingimused kambrites ei vastanud nõuetele ja kambrites ei olnud piisavalt ruumi. See kahjustas kaebaja psüühikat ja alandas tema väärikust.
2.Tallinna Vangla tagastas 05.03.2015.a otsusega (tl 15-17) punktis 1 nimetatud taotluse perioodi 25.10.2010 - 28.12.2011 osas, kuna taotlus esitati tähtaja rikkumisega, ning jättis taotluse perioodi 29.12.2011 - 10.09.2013 osas rahuldamata.
3.Aleksandr Karpov esitas 02.04.2015.a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta taotles Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist perioodi 25.10.2010 - 10.09.2013 eest seoses kinnipidamistingimustega (kambris ei olnud piisavalt isiklikku ruumi). Kohtuasja numbriks sai 3-15-844. Kohus jättis kaebuse läbi vaatamata.
4.Aleksandr Karpov esitas 15.09.2016.a Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse, mille vangla sai kätte 20.09.2016.a (tl 21). Kahju tekitati kaebajale sellega, et ajavahemikul 2010 2013 ei vastanud kambrid nõuetele, kuna seal viibis lubatust rohkem kinnipeetavaid.
3-16-2319
5.Tallinna Vangla tagastas 12.10.2016.a otsusega nr 5-37/16/190-2 (tl 7-8) punktis 4 nimetatud taotluse perioodi 25.10.2010 - 10.09.2013 osas, kuna vangla on sama sisuga taotluse juba lahendanud ja kaebaja ei toonud välja mingeid uusi asjaolusid. Perioodi 11.09.2013 - 23.09.2013 osas jättis vangla taotluse rahuldamata, kuna põrandapinda ühe kinnipeetava kohta oli kogu selle ajavahemiku jooksul oluliselt rohkem kui 3 m 2 (kõige vähem 3,48 m2). Kaebaja viibis kogu selle aja jooksul kambris 47, kus WC-d ei ole (WC asub eraldi ruumina koridoris). Kaebaja viibis sel ajavahemikul avatud eluosakonnas, kus kambrite uksed on lukustatud ainult öörahu ajaks ja muul ajal saavad kinnipeetavad liikuda kogu osakonna piires. Kaebaja igapäevane jalutuskäik toimus ca 215 m 2 suurusel jalutusalal (8,05 x 26,7 m).
6.Aleksandr Karpov esitas 16.11.2016.a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles ta taotles Tallinna Vangla 12.10.2016.a otsuse nr 5-37/16/190-2 tühistamist ning palus määrata endale hüvitise. Tallinna Halduskohus andis kaebuse kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule. Kaebuse kohaselt esitas kaebaja kohtueelses menetluses vanglale kahel korral kahju hüvitamise taotlused. Kaebaja kandis karistust kambrites, mille põranda pind ühe kinnipeetava kohta oli väiksem kui 3 m2. Kinnipidamisel viibides kaebaja haigestus raskelt. Vastustaja rikkus taotluse lahendamisel kohustust selgitada välja, millised on kaebaja pretensioonid ja uurida kõiki pretensioonidega seotud asjaolusid. Kaebajat ei kuulatud vaidlustatud otsuse tegemisel ära.
7.Tartu Halduskohus lõpetas 17.01.2017.a määrusega kaebajale riigi õigusabi andmise, jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus leidis, et kaebaja on esitanud hüvitamiskaebuse. Kohus esitas kaebajale vastamiseks konkreetsed küsimused (17.01.2017.a määruse punkt 11).
8.13.02.2017.a. esitas kaebaja esindaja vahendusel avalduse puuduste kõrvaldamiseks. Esindaja märkis, et kuna riigi õigusabi andmist lõpetatav määrus ei ole jõustunud, on advokaat kohustatud täitma kohtunõude. Kaebaja täpsustas kaebust järgmiselt.
8.1.Kaebuses esitatud nõue hõlmab ajavahemikku 25.10.2010 kuni 23.09.2013.
8.2.Kaebaja jäi selle juurde, et tema nõudeks on Tallinna Vangla 12.10.2016.a otsuse tühistamine. Tegemist ei ole varalise või mittevaralise kahjunõudega, vaid haldusorgani otsuse vaidlustamisega. Kaebuse rahuldamise tagajärjeks peab olema vangla otsuse tühistamine ning kaebuse rahuldamisel peab vangla kaebaja taotluse uuesti läbi vaatama. Haldusmenetluse seadus või vangistusseadus ei kehtesta sellisele nõudele kohustuslikku kohtueelset menetlust. Tegemist ei ole olukorraga, kus kaebaja jättis tähtaegselt kõrvaldamata taotluse puudused (VangS § 11 lg 81).
8.3.Kui kohus leiab, et tegemist on hüvitamiskaebusega, siis esitatakse see riigivastutuse seaduse alusel, see seadus ei näe ette kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kaebaja märkis, et sel juhul taotleb ta hüvitist kohtu äranägemisel.
8.4.Vastuseks kohtu küsimusele, miks leiab kaebaja, et perioodil 11.09.2013-23.09.2013 viibis tema kambris lubatust rohkem kinnipeetavaid, andis kaebaja järgmise selgituse. Antud ajavahemikul viibis kaebaja erinevates Tallinna vangla kambrites, kus ta pidi viibima mitte ainult ööajal, temale ei olnud tagatud piisav ventilatsioon, kohane temperatuur, öörahu ja muud vajalikud tingimused väljapuhkamiseks. Kaebajale ei olnud tagatud mitte konkreetsete ruutmeetrite olemasolu, vaid elutingimuste olemasolu.
3-16-2319
Kohtu seisukoht
9.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 kohaselt tuleb kohtul tõlgendada menetlusosaliste avaldusi ja lähtuda nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Esialgses kaebuses esitas kaebaja kaks nõuet: tühistada Tallinna Vangla 12.10.2016.a otsus ja määrata kaebajale hüvitis. Kohus selgitas 17.01.2017.a määruses, et kui kaebaja eesmärk kohtusse pöördumisel on hüvitise saamine, on kohane esitada hüvitamiskaebus ning kohtueelses menetluses tehtud vangla otsuse tühistamine ei ole hüvitise saamiseks nõutav ega vajalik. Täiendatud kaebuses märkis kaebaja, et ta soovib esitada Tallinna Vangla 12.10.2016.a otsuse tühistamise nõude ning kui kohus leiab, et tegemist on hüvitamisnõudega, palub kaebaja määrata hüvitise vastavalt kohtu siseveendumusele. HKMS § 37 lg 3 kohaselt võib kaebuses soovi korral esitada mitu omavahel seotud nõuet (liitkaebus). Liitkaebuse nõuded võivad olla ka alternatiivsed. Halduskohus kontrollib liitkaebuse lubatavust iga nõude osas eraldi. Kohus mõistab kaebajat nii, et kaebaja soovib esitada tühistamisnõude ja hüvitamisnõude alternatiivsete nõuetena.
10.Esmalt kontrollib kohus tühistamisnõude lubatavust. HKMS § 45 sätestab kaebeõiguse piirangud. HKMS § 45 lg 4 kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Sama kehtib muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse vaidlustamisel. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Eeltoodu põhjal on kaebajal praeguses asjas tühistamiskaebuse esitamise õigus vaid juhul, kui vaidlustatud vangla otsus iseseisvalt kaebaja õigusi rikub. Kaebaja väitel rikkus Tallinna Vangla kaebaja taotluse lahendamisel uurimispõhimõtet ja ärakuulamise kohustust. Kaebusest tuleneb, et need väidetavad rikkumised kahjustasid kaebaja õigusi seeläbi, et kaebaja ei saanud soovitud hüvitist. Kaebaja ei ole välja toonud muid õigusi, mida vaidlustatud otsusega oleks rikutud. See tähendab aga, et vaidlustatud otsus ei riku kaebaja õigusi sõltumata taotluse esemest. Seega puudub kaebajal tühistamisnõude osas kaebeõigus ning tühistamisnõue kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
11.Kohus märgib, et kui mõista Tallinna Vangla 12.10.2016.a otsust iseseisvalt vaidlustatava haldusaktina, nagu teeb seda kaebaja, siis tulnuks kaebajal enne kohtu poole pöördumist läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti peale kaebus halduskohtule tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust korrast. Tallinna Vangla esitatud dokumentidest ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud vaide 12.10.2016.a otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Ka kaebaja ise ei ole kaebuses välja toonud, et oleks läbinud
3-16-2319
tühistamisnõude osas kohustusliku kohtueelse menetluse. Seega ei ole kaebaja tühistamisnõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust korrast kinni pidanud.
12.Järgnevalt kontrollib kohus hüvitamisnõude lubatavust. Tallinna Vangla tagastas 12.10.2016.a otsusega kahju hüvitamise taotluse perioodi 25.10.2010- 12.04.2011 ja 19.04.2013-10.09.2013 osas. Vangla märkis, et perioodil 12.04.2013-19.04.2013 oli kaebaja paigutatud Ida Prefektuuri Narva kambrisse ning selles osas ei saanud kahju tekitajaks olla vastustaja. VangS § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval õigus pöörduda vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kohtupraktika põhjal tuleb taotluse tagastamise all mõista õigusvastast tagastamist. Kui taotlus tagastati kinnipeetavale õiguspäraselt, siis kinnipeetaval kohtu poole pöördumise õigust ei ole. Kohus kohustas kaebajat selgitama, miks ta leiab, et läbis nõuetekohaselt kohtueelse menetluse perioodi 25.10.2010-10.09.2013 osas ehk miks oli kaebaja taotluse tagastamine Tallinna Vangla 12.10.2016.a otsusega õigusvastane. Kaebaja kohtu küsitud selgitusi ei andnud.
13.Kohus tuvastas määruse punktides 1-4 toodud dokumentide põhjal, et kaebaja esitas 15./20.09.2016.a Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse samadel asjaoludel korduvalt. Kohus leiab, et Tallinna Vangla tagastas 12.10.2016.a otsusega kaebaja taotluse perioodi 25.10.2010-10.09.2013 osas õiguspäraselt. Menetlus sellel ajavahemikul kaebajale kahju tekitamise asjas lõppes haldusmenetluse seaduse (HMS) § 43 lg 1 p 1 alusel Tallinna Vangla 05.03.2015.a otsuse teatavaks tegemisega kaebajale. Lõppenud haldusmenetlust on võimalik uuendada HMS § 44 lg 1 sätestatud aluste esinemisel, sh uute oluliste tõendite ilmnemisel. Kaebaja ei tuginenud 15./20.09.2016.a taotluses mingitele uutele asjaoludele või tõenditele. Kaebajal oli võimalus pöörduda kohtusse, tuginedes vangla 05.03.2015.a otsusele. Sama taotluse korduv esitamine vanglale ei saa kaebajale luua uut kohtusse pöördumise õigust. Kuna Tallinna Vangla tagastas kaebaja taotluse õiguspäraselt, siis ei ole kaebaja kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast ning kohus tagastab hüvitamisnõude perioodi 25.10.2010-10.09.2013 osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
14.Järgnevalt hindab kohus, kas kahju hüvitamise nõue perioodi 11.09.2013-23.09.2013 eest on lubatav. Tallinna Vangla jättis kaebaja taotluse selle perioodi osas rahuldamata. Algses kaebuses tugines kaebaja ebapiisavale põrandapinnale kambris. Kaebuse täienduste kohaselt ei tugine kaebaja mitte niivõrd ruumipuudusele, vaid sellele, et talle ei olnud kambris tagatud piisav ventilatsioon, kohane temperatuur, öörahu ja muud vajalikud tingimused väljapuhkamiseks. Kohus mõistab eeltoodut nii, et kaebaja väitel tekitati talle kahju nii ruumipuudusega kui ka muude kaebuses nimetatud puudustega kinnipidamistingimustes. 15./20.09.2016.a vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses on kaebaja tuginenud üksnes ruumipuudusele. Muid puudusi kinnipidamistingimustes kaebaja välja toonud ei ole. See tähendab, et kaebaja ei ole muude puuduste osas kinni pidanud nõude kohtueelseks
3-16-2319
lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kohus tagastab kaebuse perioodil 11.09.2013-23.09.2013 muude kinnipidamistingimustega tekitatud kahju hüvitamise nõudes HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Kohus ei nõustu kaebajaga, et Tallinna Vangla oleks kohtueelses menetluses omal algatusel pidanud välja selgitama kaebaja täiendavaid etteheiteid kinnipidamistingimustele. Kahju hüvitamise taotluse esitaja ülesanne on välja tuua, milliste haldusaktide või toimingutega talle kahju tekitati ja milles see kahju seisnes. Kaebaja on selgelt tuginenud üksnes sellele, et kahju tekitati talle ruumipuudusega kambris.
15.Perioodil 11.09.2013-23.09.2013 ebapiisava põrandapinnaga tekitatud kahju hüvitamise nõudes tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna selline nõue on ilmselgelt perspektiivitu. Tallinna Vangla tõi 12.10.2016.a otsuses välja andmed kambri kohta, kus kaebaja sellel ajavahemikul viibis, ning kambris viibinud kinnipeetavate arvu kohta ning andis selgitusi ka muude kinnipidamistingimuste kohta (vt määruse punkti 5). Selle põhjal oli põrandapind ühe kinnipeetava kohta 3,48-3,97 m2. Kaebaja ei ole neile andmetele vastu vaielnud. Vastuseks kohtu küsimusele, millega kavatseb kaebaja need andmed ümber lükata, taganes kaebaja hoopis varasemast väitest, et kahju tekitati talle ebapiisava põrandapinnaga kambris. Vastavalt väljakujunenud Riigikohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale ei ole kinnipeetava õigusi rikutud, kui põrandapinda ühe kinnipeetava kohta on rohkem kui 3 m2. Seega on tegemist ilmselgelt perspektiivitu kaebusega.
16.Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna. Kohus selgitab kaebajale, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
17.Kaebuse tagastamise tõttu ei võta kohus seisukohta kaebaja menetlusabi, tõendite kogumise ja ekspertiisi määramise taotluste osas. (allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.