Ülle Polluks A. Z (A. Z ) taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning Viru Vangla 23.03.2017 käskkirja nr 6-2/320-1 täitmise peatamiseks
Kohtuasi
RESOLUTSIOON
Rahuldada A. Z taotlus ja peatada Viru Vangla 23.03.2017 käskkirja nr 6-2/320-1 täitmine kuni vaidemenetluses tehtud lahendi tegemiseni või vaidemenetluse muul alusel lõppemiseni.
Edasikaebamise kord
Määrusele võivad pooled esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 252 lg 7, § 204 lg 2)
Muud selgitused
Määrus ning taotlus koos lisadega toimetatakse kätte Viru Vanglale.
ASJAOLUD
1.Viru Vangla 23.03.2017 käskkirjaga nr 6-2/320-1 määrati A. Z tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, koristaja ametikohale tähtajatult alates 27.03.2017.
2.30.03.2017 esitas (vanglale üle antud 27.03.2017) A. Z Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse. Taotluses palutakse esialgse õiguskaitse kohaldamist ning Viru Vangla 23.03.2017 käskkirja nr 6-2/320-1 täitmise peatamist kuni vaide lahenduseni ja vajadusel kohtuvaidluse ja lõpliku lahendi tegemiseni.
30.03.2017 küsis kohus Viru Vangla seisukohta esialgse õiguskaitse taotlusele.
4.Viru Vangla leidis 3.04.2017 vastuses, et kohtule esitatud taotluses ei tulene põhjendusi esialgse õiguskaitse vajalikkuse kohta. Kaebaja oli tööst vabastatud alates 27.03.2017 kuni 03.04.2017 seoses põlveliigese põrutusega. Kaebaja poolt esitatud vaide lahendamise tähtaeg on 28.04.2017. Tulenevalt eeltoodust palub Viru Vangla jätta A. Z i 30.03.2017 taotlus rahuldamata.
5.5.04.2017 (vanglale üle antud 2.04.2017) esitas A. Z kohtule taotluse täiendused ja vangla meditsiiniosakonna tõendi kuupäevaga 16.09.2016.a.
KOHTU SEISUKOHT
6.Halduskohtumenetluse seadustiku § 249 lg 1 kohaselt saab kohus rakendada esialgse õiguskaitse vahendeid, kui vastasel juhul võib kaebuse esitaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lõige kaks lubab esialgse õiguskaitse taotluse esitamist ka vaidemenetluse ajal.
7.Kohtupraktikas kohaldatakse esialgset õiguskaitset ka selleks, et vältida kaebaja õiguste olulist või pöördumatut kahjustumist kohtumenetluse ajal. Seejuures on silmas peetud aga vaid neid tagajärgi, millede kõrvaldamine pole hiljem enam mõistlikul viisil võimalik. Põhimõtteliselt seesama saab kehtida ka vaidemenetluse suhtes.
8.A. Z leiab vaides käsitletud motiividel, et käskkiri ei ole põhjendatud ega õiguspärane. 03.02.2012 on talle dr. Margarita Rehe poolt diagnoositud allergiline kontaktdermatiit. Kaebaja leiab, et tema tervislik seisund ei võimalda koristaja töö tegemist.
9.Halduskohtumenetluse seadustiku § 249 lg 3 kohustab esialgse õiguskaitse kohaldamisel arvestama avalikku huvi, puudutatud isiku õigusi ning hindama kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Praeguses asjas avalikkuse huvi puudub.
10.Taotlusele lisatud 03.02.2012 õiendi kohaselt on dr. M. R diagnoosinud A. Z ile allergilise kontaktdermatiidi. 16.09.2016 õiendi kohaselt esineb A. Z il allergia tööstuslikule tolmule ja kemikaalidele. Õiendis on märgitud, et 13.09.2016 perearsti otsusel on kinnipeetaval soovitatav koristustöödel vältida kokkupuudet kemikaalidega.
11.Vastustaja poolt on kohtule esitatud raviasutuse Viru Vangla meditsiiniosakonna arsti R.A 14.02.2017 õiend, mille kohaselt on kinnipeetav töövõimeline (vastustaja on 5.04.2017 e-kirjaga teatanud, et tööle määramise käskkirjas on ekslikult märgitud arsti poolt antud õiendi kuupäevaks 20.02.2017). Teiste õiendite kohaselt on kinnipeetaval diagnoositud krooniline tonsilliit (kurgumandlite põletik) ja põlveliigese põrutus.
12.Kohus leiab, et antud juhul võib tööle määramise käskkirjast tuleneda vahetu oht mõne õigushüve (näiteks isiku tervis) pöördumatule kahjustamisele, mille tõttu halduskohus kohaldab esialgse õiguskaitset.
13.03.02.2012 on kaebajal dr. M. R poolt diagnoositud allergiline kontaktdermatiit. Nimelt on arst selles tõendis asunud selgelt seisukohale, et kaebaja on soovitatud koristustöölt vabastada, et vältida kontakti ärritusvahenditega. Vaidlustatud käskkirjas on märgitud, et perearsti soovitusel on vaja vältida kokkupuudet kemikaalidega, koristamisel kasutada vaid puhast vett (vt käskkirja p 3). Ka 16.09.2016 õiendi kohaselt esineb A. Z il allergia tööstuslikule tolmule ja kemikaalidele ning soovitatav on koristustöödel vältida kokkupuudet kemikaalidega.
14.Halduskohus leiab, et kontaktdermatiidi ja kroonilise tonsilliidi (kurgumandlite põletik) diagnoosimisel võib olla välistatud töö, kus isik võib kokku puutuda olmekeemiaga. Kohus kahtleb, et olmekeemiaga kokkupuutumine on koristaja jaoks vabatahtlik ning, et võimalik on koristada vaid puhta veega. Nende asjaolude väljaselgitamiseks ja täpsustamiseks on põhjendatud rakendada esialgset õiguskaitset.
15.04.04.2017 esitas vastustaja kohtu palvel Viru Vangla direktori 15.01.2015 käskkirja 1-1/15 tööjuhendite kinnitamise kohta; Viru Vangla direktori 02.02.2012 käskkirjaga nr 1-1/21 kinnitatud koristaja ohutusjuhendi (kinnipeetavatele); Viru Vangla direktori 02.02.2012 käskkirjaga nr 11/21 kinnitatud ohutusjuhendid.
16.Viru Vangla direktori 02.02.2012 käskkirjaga nr 1-1/21 kinnitatud koristaja ohutusjuhendist (kinnipeetavatele) nähtub, et vangla ise märgib koristajatöö ohtudena keemilise riski, mis seisneb kemikaalide kasutamises, mis võivad põhjustada mürgistusi, silmakahjustusi, nahapõletusi jne (p 3.4). Ohutusjuhendi p-s 6 on märgitud töötaja kohustused töö ajal: p 6.2 kohaselt tuleb kasutada ainult selleks ette nähtud puhastusvahendeid ja inventari; p 6.4 järgi tuleb olla ettevaatliku tulise vee kasutamisel ning ämbrisse mitte lasta tulist vett üle 3/4 selle mahust; p 6.5 kohaselt tuleb pestud põrand koheselt ära kuivatada ; p 6.15 järgi on koristustööde teostamisel lubatud kasutada vaid koristustöödeks ette nähtud pesupulbreid ja puhastusvahendeid.
17.Kõigist ülaltoodud punktidest nähtub, et vangla eeskirjad eeldavad, et koristaja töö juurde kuulub tavapäraselt kokkupuude olmekeemiaga, sest ei põrandate ega akende pesu ei ole eeskirjade kohaselt mõeldav ilma vastavat puhastusvahendit kasutamata. Kuna koristaja kohustuste hulka kuulub põrandate ja akende pesemine, võivad isegi siis, kui kasutada töö tegemiseks kaitsekindaid – sattuda olmekeemia pritsmed tundlikule nahale. A. Z on selgitanud, et tööülesandeid täitma asudes seaks ta ohtu oma tervise, ja peaks taluma ebamõistlikke kannatusi. Vastustaja ei ole esialgse õiguskaitse taotlusele esitatud vastuses tuginenud sellele, et kinnipeetava tervisele oht puudub, kuna olmekeemiaga kokkupuude on 100%liselt välistatud. Seevastu on asjas esitatud mitmeid meditsiiniosakonna õiendeid selle kohta, et kinnipeetaval on allergia, nähtud ette kinnipeetava vabastamine koristustöödest (õiend 3.02.2012), soovitatud koristustöödel kemikaalidega kokkupuudet vältida (16.09.2016 õiend) ja loetud kinnipeetav töövõimeliseks ilma märkusteta (14.02.2017 õiend). Seejuures on vangla ise rakendanud vaidlustatud 23.03.2017 tööle määramise käskkirjas klauslit „soovitatud koristustöödel vältida kokkupuudet kemikaalidaga, koristamisel kasutada ainult puhast vett“. Seega nähtub, et 14.02.2017 kooskõlastusel ei ole arst kinnipeetava seisundit allergia diagnoosi seisukohast hinnanud ja vangla on lisaklausli kehtestamisel tuginenud perearsti hinnangule, millele täpsem viide (millisel kuupäeval millise arsti poolt väljastatud õiend vastavasisuliste tingimuste rakendamiseks) puudub. Vanglas töötava arsti tõend, millele tugineb haldusakt, on halduskohtus hinnatav ja teiste tõenditega ümberlükatav (vt Riigikohtu lahend 3-3-1-44-14, p 19). Käesolevas asjas on tõendid (arstide õiendid) vastuolulised ning üheselt ei ole tööle määramise käskkirjas kõrvaldatud kahtlus, kas allergia diagnoosist tulenevalt on 14.02.2017 arst kaebaja seisundit üleüldse hinnanud (arvestades ka asjaolu, et käskkiri ise tugineb ekslikult 20.02.2017 õiendile, milles kinnipeetava töövõimelistust hinnatud ei ole). Seega ei saa vaidemenetlust pidada ilmselgelt perspektiivituks. Juhul, kui selgub, et tööle määramist ei ole meditsiinilistest aspektidest piisava põhjalikkusega hinnatud, võib kaebajale ettenähtavaid tagajärgi ja võimalikke tervisekahjusid pidada ka vaide rahuldamise korral mõistlikul viisil kõrvaldamatuteks.
18.Vangistuse täideviimisel tuleb tagada, et isikule ei põhjustataks kannatusi määral, mis ületaks kinnipidamisega paratamatult kaasneva taseme (RKHKo 17.06.2010, 3-3-1-41-10, p 19). Seega on kohus seisukohal, et 23.03.2017 käskkirjast nr nr 6-2/320-1 võib tuleneda A. Z ile niisuguseid tagajärgi, mida ei saaks pärast asjas kohtuotsuse tegemist enam kõrvaldada. Kirjeldatu alusel rahuldab halduskohus taotluse.
19.Vastavalt HKMS § 252 lg-le 7 võib esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale menetlusosaline esitada määruskaebuse otse kõrgemalseisvale kohtule. HKMS § 204 lg-st 2 tulenevalt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest arvates. (allkirjastatud digitaalselt) Ülle Polluks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.