J. R kaebus Viru Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes summas 4000 eurot seoses arvutis õigusaktidega tutvumise mittevõimaldamisega ja arsti juurde pääsemise mittevõimaldamisega.
Menetlusosalised
Kaebaja – J. R ; Vastustaja – Viru Vangla
1.Tagastada J. R kaebus seoses arsti juurde pääsemise mittevõimaldamisega HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluskorra läbimata jätmise tõttu.
2.Tagastada J. R kaebus seoses arvutis õigusaktidega tutvumise mittevõimaldamisega HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel kaebuse eesmärgi saavutamise võimatuse tõttu. Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtusse Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale ja vastustajale.
Asjaolud ja menetluse käik
1.J. R esitas 27. novembril 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes summas 4000 eurot seoses arvutis õigusaktidega tutvumise mittevõimaldamisega ja arsti juurde pääsemise mittevõimaldamisega. Kaebuse kohaselt soovib J. R talle tekitatud kahju rahalist hüvitamist. Kaebaja selgitab, et kohtud ei võimaldanud talle riigi õigusabi ning kaebajal oli vaja end ise kaitsta ja tutvuda arvutis vajalike kohtulahenditega. Kaebaja esitas 1. augustil 2016. a taotluse arvuti kasutamiseks ning kordas oma taotlust suuliselt kontaktisikule 4. augustil 2016. a. Kuni 9. augustini 2016. a arvuti kasutamist ei võimaldatud. Arvuti kasutamist võimaldati alles ajavahemikul 15. august 2016 – 21. august 2016. a. Kaebaja sõnul oli Viru Vangla tegevusetuse tõttu takistatud tema õigusi tagavate kaebuste koostamine kuni 14. augustini 2016. a.
14.augustil 2016. a esitas kaebaja Viru Vangla direktorile kahjunõude, mis jäeti 13. oktoobri 2016. a kirjaga käiguta. 16. oktoobril 2016. a esitas kaebaja vajalikud täpsustused. 1. novembri
2016. a otsusega nr 6-16/114-4 jättis Viru Vangla kaebaja kahjunõude summas 2000 eurot rahuldamata. Kaebaja leiab kohtule esitatud kaebuses, et kuna tal polnud võimalik saada informatsiooni, polnud tal ka võimalik teostada oma õigusi. Vangla väide selle kohta, et kaebaja ei ole täpsustanud, mis kaebustega oli tegemist ja et kontaktisikult oli võimalus paluda vangistuses enamkasutatavate seaduste koopiaid, ei oma kaebaja hinnangul tähtsust. Kaebaja soovis arvutis tutvuda eelkõige kohtulahenditega. Asjaolu, et vangla on vabandanud, ei heasta kaebaja sõnul tema rikutud õigusi. Kaebaja märgib, et tal esinevad psühhiaatrilised probleemid ja hingeline valu, mis on põhjustatud sellest, et vangla takistab tal oma õigusi käitamast. Kaebaja on pidanud loobuma ravist, et kaitsta oma õigusi. Vangla pole teinud midagi selleks, et kaebaja saaks vajalikku ravi. 20. septembril 2016 on arst leidnud, et seoses peavaludega vajab kaebaja ravi ja arsti konsultatsiooni, kuid vangla pole seda taganud. Nii peab kaebaja oma õigusi käitama suurte valude käes. Kaebaja ei välista, et toiming seoses 1. augustil 2016. a õigusaktidesse mitteregistreerimisega võis mõjutada negatiivselt kaebaja peavaludele ja mõjutada tema vaimset tervist. Vangla ei reageeri kaebaja taotlustele saada arsti vastuvõtule. Kaebaja palub kohtul välja selgitada, milliseid temaga seotud kohtulahendeid tulnuks vaidlustada perioodil 1. august 2016 – 10. august 2016. a ja millede osas kaebaja võinuks oma õigusi kaitsta.
2.13. detsembri 2016. a kohtunõudes küsis kohus Viru Vangla seisukohta J. R kaebusele. 27. detsembri 2016. a vastuses märgib Viru Vangla, et kaebus on lubatav osas, mis käsitleb kahjunõuet väidetavalt arvutis õigusaktidega tutvumise mittevõimaldamise tõttu. Kahjunõude kohtueelne menetlus on läbitud, kaebus on tähtaegne, kahjunõude summa muutmine kohtumenetluses on lubatav. Kahjunõude materjalid on lisatud. Vangla märgib etteruttavalt, et ta vaidleb kaebusele vastu ning jääb kahjunõude otsuses väljendatud seisukohtadele. Vangla märgib, et kaebuse lk 16-17 käsitleb väidetavat tervishoiuteenuse mitteosutamist ning selles osas alluks kaebus üldkohtule.
3.21.02.2017 kohtunõudes palus kohus Viru Vanglal täpsustada kahjunõude asjaolusid seoses kaebaja tervisele väidetavalt tekitatud kahjuga. Kohus märkis, et kaebaja väidete kohaselt ei tee vangla midagi selleks, et kaebaja saaks vajalikku ravi ja ei reageeri kaebaja taotlustele saada arsti vastuvõtule. Kohus palus täpsustada, kas kaebaja on esitanud vanglale vastavasisulisi taotlusi, vaideid või kahjunõudeid. 3.03.2017 vastuses märgib Viru Vangla, et vastaval perioodil on registreeritud kaebaja poolt esitatuna üks pöördumine seoses psühhiaatri vastuvõtule saamisega, millele vangla on vastanud. Vangla teatest nähtub, et kaebaja on küll esitanud mitmeid pöördumisi, kuid ei ole esitanud vaidlustust ega kahjunõuet vanglale seoses psühhiaatri vastuvõtule mittesaamisega. Kohtu seisukoht
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus hindab, kas J. R kaebuse menetlusse võtmine on võimalik või esineb kaebuses mõni kõrvaldatav puudus või alus kaebuse tagastamiseks. Kohus kontrollib esmalt esitatud kaebust arsti juurde pääsemise mittevõimaldamisega seoses esitatud kahju hüvitamise nõudes (I) ja seejärel seoses arvutis õigusaktidega tutvumise mittevõimaldamisega esitatud kahju hüvitamise nõudes (II). I
5.HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus ette näha mõnda liiki nõude lahendamiseks kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe imperatiivse kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kaebaja on esitanud kohtule hüvitamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 4) mittevaralise kahju hüvitise nõudes summas 4000 eurot, mis muuhulgas seondub arsti juurde (psühhiaatri vastuvõtt) pääsemise mittevõimaldamisega (vt kaebuse lk 16-17). Kohus ei nõustu vastustajaga, et selles osas oleks tegemist tervishoiuteenuse vaidlustamisega, mis oleks üldkohtu pädevuses. Kaebaja on vaidlustanud vangla tegevust temale arstiabi mittevõimaldamisel.
6.Vangistusseaduse § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks pöörduda halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
7.Viru Vangla teatel on kaebaja perioodil 1.08.2016 – 27.11.2016 esitanud küll mitmeid taotlusi, kuid mitte kahju hüvitamise nõuet, mis seonduks vangla tegevuse või tegevusetusega kaebajale psühhiaatri vastuvõtu mittevõimaldamisega. Seega on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne kord hüvitamiskaebuse esitamiseks.
8.HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
9.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus J. R kaebuse arstiabi mittevõimaldamist puudutavas osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. II
10.HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärk. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebus on perspektiivitu. Kaebuse eesmärki ei ole võimalik saavutada ühegi HKMS § 37 lg-s 2 nimetatud nõudega, sest kaebaja nõue on materiaalõiguslikult perspektiivitu. Kuivõrd kohtu hinnangul ei ole tegemist keeruka õigusliku küsimusega, mis eeldaks kaebuse menetlusse võtmist ning selle küsimuse täiendavat analüüsimist, siis kuulub kaebus HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastamisele. Riigikohus on pidanud õigeks kaebuse tagastamist HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel olukorras, kus teatud nõude esitamine ja menetlemine on iseenesest võimalik, kuid selline kaebus jääks rahuldamata (vt Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-86-12, p 15 ja asjas nr 3-3-1-29-13, p 24).
11.RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Vangistusseaduse § 311 kohaselt ei ole kinnipeetaval lubatud kasutada internetti, välja arvatud vanglateenistuse poolt selleks kohandatud arvutites, mille kaudu on vanglateenistuse järelevalve all võimaldatud
juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile. Viru Vangla kodukord arvuti kasutamist vanglas täpsemalt ei reguleeri. Asjaoludest nähtub, et arvuti kasutamise soovi korral annab kinnipeetav sellest vanglale teada ning talle võimaldatakse arvuti kasutamine vastava registreeringu alusel. Kaebaja sõnul esitas ta 1.08.2016. a taotluse arvuti kasutamiseks ning kordas oma taotlust suuliselt kontaktisikule 4.08.2016.a. Kuni 9.08.2016. a arvuti kasutamist ei võimaldatud. Arvuti kasutamist võimaldati alles ajavahemikul 15.08.2016 – 21.08.2016. a. Viru Vangla 1.11.2016 seisukohast nr 6-16/114-4 nähtub, et vangla ei ole suutnud üheselt tuvastada, kas kaebaja vastavasisulise taotluse arvuti kasutamiseks esitas või mitte (viidatakse, et kaebaja pöördumisi on palju), kuid mööndakse inimliku vea esinemise võimalikkust. Seega kohus järeldab, et vangla tegevus kaebaja arvutisse registreerimata jätmisel võis olla õigusvastane. Kaebaja eesmärgiks on seejuures talle tekitatud kahju hüvitamine.
12.Antud juhul nähtub asja materjalidest, et vangla on kaebaja ees seoses arvuti kasutamise mittevõimaldamisega perioodil 1.08.2016-14.08.2016 vabandanud. Kaebaja on registreeritud arvuti kasutamisele esimesel võimalusel 10.08.2016. Kohtupraktika kohaselt võib vähem intensiivsete rikkumiste puhul olla mittevaraline kahju heastatav ka kannatanu ees vabandamisega, millisel juhul jääb kaebus rahuldamata ja menetluskulu kaebaja enda kanda. Kohus osundab, et Riigikohtu praktikas on peetud inimväärikust alandavaks näiteks kinnipeetava kaitsja õigusvastast läbiotsimist (lahend asjas nr 3-3-1-30-05); kinnipeetava õigusvastast karistamist kartserisse paigutamisega, mis ei vastanud nõuetele ja oli ebasanitaarne (lahend asjas nr 3-3-1-2-03), isiku passi õigusvastast kehtetuks tunnistamist, mis tõi kaasa välisreisi ärajäämise ja hingelised kannatused (lahend asjas nr 3-3-1-56-06); keeldumist kinnipeetava lubamisest raskelt haige isa juurde (lahend asjas nr 3-3-1-78-11) jms. Kohus selgitab, et väärikuse alandamise alla RvastS § 9 lg 1 mõttes ei asetu seega igasugused hingelised läbielamised ja ebamugavused, vaid tegemist peab olema olukorraga, kus avalik võim on isikut alandades intensiivselt rikkunud põhilisi inimõigusi. Käesoleval juhul faktilised asjaolud sellisele õiguste riivele ei viita. Kohus osundab, et tegemist ei ole sedavõrd intensiivse riivega, mis tingiks kaebajale rahalise hüvitise väljamõistmise, arvestades muuhulgas, et rikkumine oli ühekordne, ning kaebajal oli vaidlusalusel perioodil võimalik kasutada paberkandjal õigusakte. Lisaks ei suuda kaebaja kohtule viidata, millised õigused ning millistes kohtuasjades jäid kaebajal vaidlusalusel perioodil muudes kohtuasjades kaitseta. Halduskohtumenetluses valitsevast uurimisprintsiibist tulenevalt (HKMS § 6) selgitab kohus haldusasjas vajadusel ka omal initsiatiivil välja asjaolusid ning kogub tõendeid. Vajadusel kohus suunab ja abistab kaebajat. Õigust kohaldab alati kohus, sh selgitab kohus välja kohaldamisele kuuluvad seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika. Seetõttu ei ole kaebuses vaja viidata õigusaktidele ja kohtulahenditele ning kahju tekkimist ei saanud kaebajale tingida see, et taotleja võimalused tutvuda õigusaktidega või kohtupraktikaga olid piiratud. Juhul, kui kaebaja lasi arvuti kasutamise võimatuse tõttu mööda kaebetähtaja või muu taotluse esitamise tähtaja, olnuks vangla tegevusele viitamine kaebaja arvuti kasutamise mittevõimaldamisel aluseks kaebetähtaja või muu tähtaja osas ennistamise taotluse esitamisele. Sellega on kohtu hinnangul kaebaja õiguste riive sedavõrd väheintensiivne, et vangla on tekkinud olukorra kaebajale vabandamisega heastanud ning puuduvad mõistlikud põhjendused rahalise hüvitise nõudmiseks.
13.Asjas 3-3-1-55-15, p 12 on Riigikohus leidnud, et kohus peab kaebuse tagastamisel põhjusel, et sellega ei ole võimalik kaebuse eesmärki saavutada, olema veendunud, et kaebuse eesmärki ei ole võimalik saavutada ka kaebaja poolt kaebuses nimetamata, kuid kaebuse lahendamise seisukohalt asjakohastel põhjendustel. Kohus leiab, et käesoleval kaebusel puuduvad eduväljavaated ka muudel põhjendustel. Kaebaja eesmärgiks on talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine, kuid kaebaja ei oska nimetada kohtulahendeid, milles tema õigused jäid kaitseta. Kohus leiab, et sellisel juhul ei saa rääkida ka kaebajale tekkinud kahjust. Kahju põhjendamine ei ole kohtu ülesanne ja selle kohta saab selgitusi anda vaid kaebaja ise. Kirjeldatud asjaoludel
tekitatud psühhiaatrilised probleemid ja hingeline valu on kohtu hinnangul vastustaja poolt vabandamisega hüvitatud.
14.Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et mittevaralise kahju hüvitamiskaebus seoses arvuti kasutamisest ilmajäämisega mõne nädalasel perioodil oleks ilmselgelt perspektiivitu ning kaebusega ei oleks võimalik soovitud eesmärki saavutada. Sellest tulenevalt kuulub kaebus HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastamisele.
15.Kuna kaebus kuulub tervikuna tagastamisele, jätab kohus menetlusabi taotluse (riigilõiv) tähelepanuta. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
16.HKMS § 121 lg 4 kohaselt võib kaebuse tagastamise määruse peale esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule.