Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. märts 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-15-2731
Haldusasi
XX kaebus Sotsiaalkindlustusameti 4. augusti 2015. a otsuse nr 111132 osaliseks tühistamiseks ja 5. oktoobri 2015. a vaideotsuse nr 1.1-10/92 tühistamiseks ning Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 28. aprilli 2016. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Silvia Azojan
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
1. märts 2017
RESOLUTSIOON
Rahuldada XX apellatsioonkaebus.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 28. aprilli 2016. a otsus haldusasjas nr 3-15-2731 ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada XX kaebus.
Tühistada Sotsiaalkindlustusameti 4. augusti 2015. a otsus nr 111132 osas, milles Sotsiaalkindlustusamet lähtus XX-le vanaduspensioni määramisel 18 aasta 3 kuu ja 21 päeva pikkusest avaliku teenistuse staažist ning jättis arvestamata XX töötamise Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuses 1. veebruarist 2009 kuni 31. märtsini 2010, Keskkonnateabe Keskuses 1. aprillist 2010 kuni 31. maini 2013 ja Keskkonnaagentuuris 1. juunist 2013 kuni 1. jaanuarini 2014.
Kohustada Sotsiaalkindlustusametit vaatama XX 27. juuli 2015. a pensioniavalduse uuesti läbi, arvestades käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 3 loetletud ajavahemikud XX avaliku teenistuse staaži hulka.
Tühistada Sotsiaalkindlustusameti 5. oktoobri 2015. a vaideotsus nr 1.1-10/92.
Menetlusosaliste võimalikud menetluskulud esimese ja teise astme kohtus jätta nende endi kanda.
3-15-2731 Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 2. mail 2017 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sotsiaalkindlustusamet (SKA) määras 04.08.2015 otsusega nr 111132 XX-le vanaduspensioni alates 23.07.2015 eluaegselt 530,09 eurot kuus. Otsuse kohaselt on XX-l pensionistaaži kokku 46,223 aastat ning sellest ametniku staaži 18 aastat 3 kuud ja 21 päeva, millest tulenevalt arvestati talle ametniku pensionilisa 20% (88,3478 eurot).
2.Sotsiaalkindlustusamet jättis 05.10.2015 vaideotsusega nr 1.1-10/92 rahuldamata XX 11.08.2015 vaide SKA 04.08.2015 otsuse peale. Vaide esitaja soovib, et tema teenistusstaaži hulka avaliku teenistuse seaduse (ATS) mõttes arvestataks ka töötamine 01.02.2009– 01.01.2014 Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse metsakaitseosakonnas. XX lahkus 31.01.2009 Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse ametniku kohalt ja asus 01.02.2009 töölepingulisele kohale samas asutuses metsakaitseosakonna metsakaitsebüroo juhatajana. „Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistuste, Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Kiirguskeskuse Keskkonnaametiks ühendamisega seonduva Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse“ (VVSMS) § 34 lg 6 kohaselt säilivad Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse ametnikul, kes lahkub ametniku kohalt töölepingulisele kohale Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuses, vastaval töökohal töötamise ajal avaliku teenistuse seaduse alusel omandatud õigused, sealhulgas arvatakse § 34 lg 6 p 3 alusel kuni 01.01.2014 töötamise aeg teenistusstaaži hulka ATS mõttes ning sellelt töökohalt pensionile minnes suurendatakse pensioni vastavalt ATS § 57 lg-le 2. Keskkonnaministri 23.12.2009 käskkirja nr 2642 alusel korraldati Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus ümber ning moodustati Keskkonnateabe Keskus. XX asus alates 01.04.2010 tööle Keskkonnateabe Keskuse metsakaitse peaspetsialistina. Kuna XX ei töötanud alates 01.04.2010 enam sellel töökohal, millele ta ametniku kohalt siirdus, ega läinud sellelt töökohalt ka pensionile, vaid töötas enne pensioneerumist veel kolmel erineval töökohal, siis VVSMS § 34 lg 6 p 3 alusel tema pensioni ei suurendata. Ekslik on tõlgendus, et VVSMS § 34 lg-s 6 nimetatud „vastav töökoht“ tähendab keskkonnaministri 08.07.2008 määruses nr 28 „Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse struktuur ja teenistujate koosseis“ nimetatud ametikohta. Sõna „vastav“ on seaduses kasutatud tähenduses „see“ nagu ka VVSMS § 34 lg 6 p-s 3 („sellelt 2(8)
3-15-2731 töökohalt“). XX teenistusstaaži hulka ATS mõttes on arvestatud tema töötamine esimesel töökohal 01.02.2009–01.04.2010, aga see ei mõjuta määratud pensioni suurust, sest pensioni suurendamine on nähtud ette üksnes sellelt töökohalt pensionile minekul. Seega ei saa ka töötamist 01.02.2009–01.04.2010 arvestada pensioni suurendamisele õigust andva staaži hulka.
3.XX esitas Tallinna Halduskohtule 02.11.2015 kaebuse, milles palus tühistada SKA 04.08.2015 otsus nr 111132 osas, milles ei arvestatud tema teenistusstaaži hulka töötamist perioodil 01.02.2009–01.01.2014, tühistada SKA 05.10.2015 vaideotsus nr 1.1-10/92, tuvastada, et kaebaja teenistusstaaž ATS mõttes on 23 aastat 2 kuud ja 22 päeva ning kohustada SKA-d suurendama kaebaja vanaduspensioni 20% asemel 25% võrra. Vaidlustatud haldusaktid ei ole kooskõlas kehtiva õigusega ning need on täielikult motiveerimata. SKA tõlgendus moonutab VVSMS § 34 lg 6 mõtet ja vastustaja on eiranud ka kehtiva ATS rakendussätteid. Kaebaja teenistusstaaži hulka tuleb arvestada ka periood 01.02.2009– 01.01.2014. Vastustaja on VVSMS § 34 lg 6 p-s 3 kasutatud väljendeid „vastav töökoht“ ja „see töökoht“ käsitanud põhjendamatult kitsas, keeleliselt vääras, seadusandja tahet eiravas ja põhiseaduse (PS) §-ga 12 vastuolus olevas tähenduses. „Vastavaks töökohaks“ VVSMS § 34 lg 6 p 3 tähenduses on mistahes töölepinguline koht Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuses ning sellele järgnevalt ümberkujundatud asutuses. Seadusandja eesmärk oli tagada õigus suuremale pensionile olukorras, kus ametiasutus reorganiseeriti ja toimus üleminek teenistussuhtest töölepingulisele suhtele (vt ka ATS § 110 lg-d 1 ja 4).
4.Sotsiaalkindlustusamet vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata, jäädes vaideotsuses toodud seisukohtade juurde. 01.04.2010 ei muutunud üksnes kaebaja tööandja nimetus, vaid töölepingust nähtuvalt asus kaebaja tööle peaspetsialistina, mis tähendab, et muutus ka tema ametikoht. Seega ei töötanud kaebaja alates 01.04.2010 enam sellel töökohal, millele ta siirdus ametniku kohalt. ATS § 110 lg 4 ei ole kaebaja suhtes kohaldatav, sest see laieneb üksnes pärast ATS-i jõustumist (01.04.2013) sõlmitud soodustingimustega töölepingutele.
5.Tallinna Halduskohus jättis 28.04.2016 otsusega XX kaebuse rahuldamata. SKA 04.08.2015 otsust pole põhjust pidada motiveerimata haldusaktiks. Tegu on tavapärases vormis pensioniotsusega ning haldusakti motivatsioon on olnud kaebajale arusaadav ja piisav, et realiseerida oma kaebeõigust. Vaideotsuses on kaebajale esitatud ka täpsemad põhjendused perioodi 01.02.2009–01.01.2014 teenistusstaaži hulka arvestamata jätmise kohta. XX oli Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuses metsakaitseosakonna metsakaitsebüroo juhataja ametikohal, kust ta ametiasutuse likvideerimise tõttu 31.01.2009 vabastati, ning kaebaja asus 01.02.2009 töölepingu alusel tööle Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse metsakaitseosakonna metsakaitsebüroo juhatajana. Kaebajat teavitati 19.03.2010, et Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus korraldatakse ümber Keskkonnateabe Keskuseks ning asutuse koosseisust arvatakse välja metsakaitseosakonna metsakaitsebüroo juhataja töökoht. Sellest tulenevalt asus kaebaja 01.04.2010 tööle talle pakutud Keskkonnateabe Keskuse metsakaitse peaspetsialistina ning alates 01.02.2011 töötas samas juhtivspetsialistina. Keskkonnateabe Keskus korraldati 01.06.2013 ümber Keskkonnaagentuuriks, kus kaebaja töötas metsakaitse peaspetsialistina ja tema tööleping lõpetati 30.06.2015. VVSMS § 34 lg 6 p 3 kohaselt arvatakse teenistusstaaži hulka töötamise aeg Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuses, kuid mitte asutustes, milleks Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus hiljem täiendavalt ümber kujundati. VVSMS eelnõu seletuskirjast (367 SE II) tulenevalt nägi riik seadusega ette teatud tagatised Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse ametnikele, kes 3(8)
3-15-2731 asusid töölepingulisele kohale samanimelises muudetud staatusega asutuses. Kuna VVSMS reguleeris konkreetselt Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse staatuse muutmist valitsusasutusest Keskkonnaministeeriumi hallatavaks riigiasutuseks, ei saa eeldada, et seadus oli mõeldud kohalduma ka nendel juhtudel, kui Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus tulevikus täiendavalt ümber kujundatakse ja teatud töökohad asutuse koosseisust välja arvatakse. XX-le 19.03.2010 saadetud teatest (mille kohaselt arvatakse asutuse koosseisust välja metsakaitseosakonna metsakaitsebüroo juhataja töökoht) tuleneb ühemõtteliselt, et tema töötamine „vastaval töökohal“ VVSMS § 34 lg 6 tähenduses lõppes Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse ümberkorraldamisega Keskkonnateabe Keskuseks. Kui kaebaja poleks temale pakutud metsakaitse peaspetsialisti töökohta vastu võtnud, oleks temaga sõlmitud tööleping 31.03.2010 üles öeldud töölepinguseaduse § 89 lg 1 alusel koondamise tõttu. Asutuse koosseisust välja arvatud töökohta ja isikule selle asemel pakutud teist töökohta ei ole võimalik samastada, mistõttu töötas kaebaja VVSMS § 34 lg 6 tähenduses „vastaval töökohal“ üksnes kuni 31.03.2010. Nii VVSMS § 34 lg 6 esimeses lauses kui ka kaebaja viidatud analoogse kohtuekspertiisi seaduse (KES) § 302 lg 2 esimeses lauses on rõhutatud, et ametikohalt töölepingulisele kohale lahkunud isikul säilivad ATS-i alusel omandatud õigused üksnes niikaua, kui ta töötab sellele vastaval töökohal. Kuna kaebaja üleminek ametikohalt töökohale toimus enne praeguse ATS-i jõustumist, reguleeris tema ametnikuna omandatud õiguste säilimist üksnes VVSMS § 34 lg 6. Seega on vaidlusalusest perioodist VVSMS § 34 lg 6 p 3 alusel teenistusstaažina arvesse võetav üksnes 01.02.2009–31.03.2010, kuid see ei muuda kaebaja olukorda, sest tal ei tule ikkagi kokku pensionisuurenduse järgmise taseme jaoks vajalikku 21-aastast teenistusstaaži.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.XX palub 27.05.2016 apellatsioonkaebuses (ja 21.02.2017 täiendavas seisukohas) halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada tema kaebus või alternatiivselt saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Halduskohus on lahendanud vaidluse pealiskaudselt ja asja sisusse süüvimata ning kohaldas vääralt materiaalõigust. Vaidlustatud haldusakte ei ole motiveeritud vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 nõuetele, mistõttu on need õigusvastased. Nõustuda ei saa kohtu järeldusega, et ametnikele asutuse ümberkujundamisel antud tagatised lõppesid põhjusel, et riik otsustas ümberkujundatud asutuse hiljem veel kaks korda ümber kujundada. Selline tõlgendus viiks olukorrani, kus riigil on asutuse täiendava ümberkujundamisega võimalik vabaneda isikule seadusega antud ja juba omandatud tagatistest. XX oli Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse metsakaitseosakonna metsakaitsebüroo juhataja ametikohal alates 31.03.2003 ja vabastati 31.01.2009 teenistusest varasema ATS § 115 lg 1 alusel ametiasutuse likvideerimise tõttu ning ta nõustus 01.02.2009 jätkama soodustingimustel töötamist ümberkujundatud Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuses. Järgnenud uute reorganiseerimistega muutus tema tööandjaks 01.04.2010 Keskkonnateabe Keskus ja alates 01.06.2013 Keskkonnaagentuur ning apellandi tööleping lõppes 30.06.2015. XX tööülesanded on olnud samasugused nii ametnikuna teenistuses oleku kui ka töölepingu alusel töötamise ajal. Kuna apellandi teenistusstaaž on 23 aastat 2 kuud ja 22 päeva, siis kuulub temale arvutatud vanaduspension suurendamisele 25% võrra (vastavalt kehtiva ATS § 113 lg 7 p-le 3 ja varasema ATS § 57 lg 2 p-le 3). Kuna VVSMS § 34 lg 6 p 3 kohaselt arvestatakse ümberkujundatud asutuses töötamise aeg teenistusstaaži hulka kuni 01.01.2014, siis on selgelt eksitav halduskohtu väide, et VVSMS-st tulenevalt sai XX töötamist teenistusstaaži hulka arvestada üksnes kuni 31.03.2010. VVSMS 4(8)
3-15-2731 § 34 lg 6 p 3 kitsendav tõlgendamine toob kaasa seaduse väära kohaldamise ja isiku poolt juba omandatud õiguse äravõtmise, mis ei saanud olla seadusandja eesmärgiks (seadusandja soovis hoopis säilitada juba omandatud õigusi kuni 01.01.2014). VVSMS § 34 lg 6 p 3 sõnastuse ja lauseehituse põhjal on „vastavaks töökohaks“ mistahes töölepinguline koht Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuses ning selle õigusjärglastes. Kehtivast õigusest ei tulene, et asutuse järjekordne reorganiseerimine kaotab isikutele VVSMS § 34 lg 6 p-ga 3 antud tagatised. Asutuse ümberkujundamisel on asjakohased ka töölepingu seaduse (TLS) §-d 112 ja 113, millest tulenevalt lähevad ettevõtte üleminekul muutmata kujul üle ka töölepingud. Tuleb arvestada, et VVSMS § 34 lg 5 sätestas ühtlasi, et töölepingu sõlmimiseks nõusoleku andnud ametnikule ei maksta teenistusest vabastamisel ka ATS § 131 lg-s 1 sätestatud hüvitist, mistõttu näeb VVSMS § 34 lg 6 ette õiglased soodustused (st töölepingu alusel tööle asunud isikud said lisatagatised ja töölepingu alusel tööle mitteasunud isikud said koondamishüvitise). VVSMS eelnõu ettevalmistamist kajastavate materjalide kohaselt on asjakohane ka kaebaja toodud paralleel Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse ümberkujundamisel rakendatud põhimõtetega (vt KES § 302 lg 2 p 4). Analoogsed soodustingimused sätestavad ka kehtiva ATS § 110 lg-d 1 ja 4, millega pikendati teenistusstaaži veel 5 aasta võrra (vt ka ATS § 113 lg-d 2, 3 ja 7).
7.Sotsiaalkindlustusamet vaidleb 15.06.2016 kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Vastustaja jääb oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Ringkonnakohus leiab, et XX apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
9.Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus oli kuni 31.01.2009 Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus. VVSMS § 34 lg-te 1 ja 2 alusel korraldati valitsusasutus Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus alates 01.02.2009 ümber samanimeliseks Keskkonnaministeeriumi hallatavaks riigiasutuseks. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse ning Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse ühendamisel moodustati alates 01.04.2010 Keskkonnateabe Keskus (Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus). Keskkonnateabe Keskus ning Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut ühendati alates 01.06.2013 omakorda Keskkonnaagentuuriks (Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus). XX oli kuni 31.01.2009 Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse (valitsusasutus) metsakaitseosakonna metsakaitsebüroo juhataja ametikohal ning vabastati kuni 31.03.2013 kehtinud ATS § 115 lg 1 alusel teenistusest ametiasutuse likvideerimise tõttu. XX asus 01.02.2009 töölepingu alusel tööle Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse (hallatav riigiasutus) metsakaitseosakonna metsakaitsebüroo juhatajana. Kuna asutuse edasisel ümberkujundamisel metsakaitseosakonna metsakaitsebüroo juhataja töökoht kaotati, asus XX alates 01.04.2010 tööle Keskkonnateabe Keskuse metsakaitse osakonna metsakaitse peaspetsialistina ning töötas alates 01.02.2011 samas juhtivspetsialistina. Alates 01.06.2013 moodustatud Keskkonnaagentuuris jätkas XX töötamist metsaseire osakonna metsakaitse peaspetsialistina kuni tema töölepingu lõpetamiseni 30.06.2015.
10.VVSMS § 34 lg 6 p 3 kohaselt säilib Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse ametnikul, kes lahkub ametniku kohalt töölepingulisele kohale Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuses, vastaval töökohal töötamise ajal muu hulgas õigus sellele, et kuni 01.01.2014 arvatakse töötamise aeg teenistusstaaži hulka ATS mõttes ning sellelt töökohalt pensionile minnes 5(8)
3-15-2731 suurendatakse pensioni vastavalt ATS § 57 lg-le 2. Kuni 31.03.2013 kehtinud ATS § 57 lg 2 p-de 2 ja 3 kohaselt suurendatakse ametniku riiklikku vanaduspensioni vastavalt 16–20aastase teenistusstaaži korral 20% võrra ja 21–25-aastase teenistusstaaži korral 25% võrra. SKA 04.08.2015 otsuses nr 111132 (tl 21-21p; tl 38-38p) on XX-le arvestatud ametniku pensionilisa 20%, sest vastustaja hinnangul oli tal ametniku staaži 18 aastat 3 kuud ja 21 päeva (arvestati teenistust kuni 31.01.2009). SKA 05.10.2015 vaideotsuses nr 1.1-10/92 (tl 22-23; tl 54-55) on märgitud, et XX töötamine ajavahemikul 01.02.2009–01.04.2010 arvestatakse küll teenistusstaaži hulka, aga see ei mõjuta tema pensioni suurust. Halduskohus leidis samuti, et VVSMS § 34 lg 6 p 3 kohaselt saab teenistusstaaži hulka arvestada üksnes töötamise aja Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuses (hallatava riigiasutusena) ehk kuni 31.03.2010, kuid mitte enam neis asutustes, milleks Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus hiljem täiendavalt ümber kujundati.
11.Ringkonnakohus ei nõustu vastustaja ja halduskohtu tõlgendusega VVSMS § 34 lg 6 ple 3. Kaebaja leiab õigesti, et varasema Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse ametnikele valitsusasutuse ümberkujundamisel hallatavaks riigiasutuseks VVSMS §-ga 34 antud õigused ei saanud lõppeda ainuüksi sellega, et keskkonnaminister kujundas Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse hiljem veel kaks korda ümber. Silmas tuleb pidada, et VVSMS § 34 lg-s 6 ettenähtud soodustuste eesmärk oli motiveerida ümberkujundatud Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuses töötamist jätkama neid ametnikke, kelle jätkamist sooviti ja kellele oli ka võimalik pakkuda töökohta ümberkujundatud Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuses. Kui ametnik ei nõustunud soodustingimustel töölepingu sõlmimisega või ümberkujundatud Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse struktuuris ja koosseisus temale sobiv töökoht puudus, siis maksti ametnikule tema ATS § 115 lg 1 alusel teenistusest vabastamisel hüvitist vastavalt ATS § 131 lg-le 1. XX avaliku teenistuse staaži arvestades oleks temale tulnud hüvitisena maksta 12 kuu ametipalk (ATS § 131 lg 1 p 4). XX senisele ametikohale vastav töökoht oli olemas ka ümberkujundatud Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuses ning kaebaja andis tähtaegselt nõusoleku töölepingu sõlmimiseks, mistõttu kohaldub tema töötamisele VVMS § 34 lg-s 6 sätestatu.
12.„Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistuse, Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Kiirguskeskuse Keskkonnaametiks ühendamisega seonduv Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse“ eelnõu (Riigikogu 11. koosseisu 367 SE) teist lugemist kajastavast Riigikogu täiskogu 16.12.2008 stenogrammist ning eelnõu menetlemist juhtinud keskkonnakomisjoni 09.12.2008 istungi protokollist nr 88 (p 1.7) nähtuvalt sooviti praeguse VVSMS § 34 lg 6 sätestamisel tagada Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse ametnikele samasugused õigused, nagu tagati ka Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse ametnikele selle tegevuse lõpetamisel 07.06.2007 vastu võetud „Politseiseaduse, Vabariigi Valitsuse seaduse, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse, politseiteenistuse seaduse ja kohtuekspertiisiseaduse muutmise seadusega“ (Riigikogu 11. koosseisu 37 SE). Seda kinnitab asjaolu, et VVSMS § 34 lg 6 p 3 ja selle koostamisel aluseks võetud KES § 302 lg 2 p 4 algredaktsiooni sõnastused on sisuliselt identsed (st erinevad üksnes asutuste nimed ja teenistusstaaži arvestamise lõpptähtajad). Kummagi eelnõu menetlemist kajastavatest materjalidest ei ole võimalik teha järeldust, et ATS alusel omandatud õiguste säilitamist (sh teenistusstaaži arvestamist) sooviti kitsalt siduda ainult ja üksnes selle töökohaga, millele isik valitsusasutuse hallatavaks riigiasutuseks ümberkujundamisel tööle asus. KES § 302 lg 2 p 4 sõnastust muudeti 01.03.2010 jõustunud „Kohtuekspertiisiseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmise seaduse“ § 1 p-ga 14, jättes välja sõnad „sellel 6(8)
3-15-2731 töökohal“. Nimetatud seaduse eelnõu (Riigikogu 11. koosseisu 606 SE) seletuskirjas on märgitud, et muudatuse eesmärk oli, et kõnealune täiendus ei hakkaks takistama sätte eesmärgi täitmist, milleks on avaliku teenistuse äralangemise hüvitamine üleminekuperioodiga (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2009 otsus nr 3-07-2584, p 15). Eeltoodud tõlgenduse õigsust kinnitab kaudselt ka asjaolu, et seadusandja on samadest põhimõtetest lähtunud ka hilisemate ümberkujundamiste puhul (vt alates 01.04.2013 kehtiva ATS § 110 lg 1 p 3 ja lg-d 2-3), tuues selgelt välja, et riikliku vanaduspensioni suurendamiseks teenistusstaaži arvestamist ei mõjuta muu hulgas see, kui isik liigub näiteks asutuste ümberkorralduste tõttu teisele töökohale (vt ka ATS eelnõu seletuskirja lk 69-70 – Riigikogu 12. koosseisu 193 SE).
13.Kuna VVSMS § 34 lg 6 eesmärk oli kindlustada asutuses töötajana jätkavale ametnikule teatud ajavahemikuks osa varasematest õigustest, siis on kaebaja õigesti leidnud, et sättes märgitud ulatuses (s.o kuni 01.01.2014) tuleb arvesse võtta kogu perioodi, mil tema töösuhet reguleeris VVSMS §-s 34 ettenähtud korras 01.02.2009 sõlmitud tööleping nr 15, olenemata sellest, millisel konkreetsel töökohal XX töötas. Seetõttu ei saa ringkonnakohtu hinnangul pidada määravaks asjaolu, et 01.04.2010 moodustatud Keskkonnateabe Keskuse struktuuris ega ka 01.06.2013 moodustatud Keskkonnaagentuuri struktuuris ei olnud enam metsakaitseosakonna metsakaitsebüroo juhataja töökohta, mistõttu töötas XX 01.04.2010– 31.01.2011 Keskkonnateabe Keskuse metsakaitseosakonna metsakaitse peaspetsialistina ja 01.02.2011–31.05.2013 samas metsakaitse juhtivspetsialistina ning alates 01.06.2013 Keskkonnaagentuuri metsaseire osakonna metsakaitse peaspetsialistina, mis oli ka tema viimaseks töökohaks enne pensionile jäämist.
14.Isegi kui VVSMS § 34 lg 6 p 3 sõnastust arvestades peaks tähtsust omama isiku jätkuv töötamine konkreetsel („vastaval“) töökohal, tuleks XX kaebus rahuldada. Ehkki kaebaja töölepingute (tl 14-19p) ja 19.03.2010 teate (tl 20-20p) põhjal saab järeldada, et XX tööülesanded tõepoolest mõnevõrra muutusid (eelkõige kadus struktuuriüksuse juhtimise ülesanne – vt 01.02.2009 töölepingu nr 15 p 3.2 – tl 14), ei ole siiski põhjust asuda seisukohale, et kaebaja töö põhisisu oleks oluliselt teisenenud. Enamik varasema metsakaitsebüroo ametnikest / töötajatest olid metsapatoloogid (nt keskkonnaministri 08.07.2008 määruse nr 28 „Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse struktuur ja teenistujate koosseis“ kohaselt olid metsakaitsebüroo koosseisus 1 büroojuhataja, 1 peaspetsialist, 1 spetsialist ja 4 metsapatoloogi) ning metsapatoloogide töö korraldamise ja juhtimise funktsioon säilis XX-l selgelt ka Keskkonnateabe Keskuse metsakaitseosakonna metsakaitse peaspetsialisti töökohal (vt 19.03.2010 teade – tl 20). Ka juhul, kui XX tööülesandeid Keskkonnaagentuuri metsaseire osakonna metsakaitse peaspetsialistina oleks põhjust lugeda varasemast märkimisväärselt lahknevateks, sest 01.06.2013 sõlmitud töölepingu muudatuste (tl 17p-19) p 2.2 ei nimetanud tema tööülesannetena enam metsapatoloogide juhendamist, vaid üksnes metsakaitseliste uuringute korraldamist ja läbiviimist, metsakahjustuste vältimise või piiramise meetmete kavandamist ning ohtlike taimekahjustajate seire ja metsaseire vaatluste läbiviimist, tuleks tema töötamist vähemalt ajavahemikus 01.02.2009–31.05.2013 siiski arvestada pensioni suurendamisele õigust andva staaži hulka ning sellega ületaks tema avaliku teenistuse staaž 21 aastat ja talle tuleks seega maksta ametniku pensionilisa 25%.
15.VVSMS § 34 lg 6 p-s 3 sisalduv ja KES § 302 lg 2 p 4 algredaktsioonis sisaldunud, kuid 01.03.2010 muudatustega likvideeritud kitsendus, et teenistusstaažiga seotud pensionisuurenduse saamiseks peab isik siirduma pensionile „sellelt töökohalt“, ei mõjuta praeguse vaidluse lahendamist, sest XX viimaseks töökohaks enne pensionile jäämist oli Keskkonnaagentuur (s.o vaatamata sellele, et kaebajaga sõlmitud tööleping öeldi 30.06.2015
7(8)
3-15-2731 erakorraliselt üles töö ümberkorraldamise / koondamise tõttu ning ta jõudis vanaduspensioni ikka alles 23.07.2015).
16.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 3 alusel rahuldab ringkonnakohus XX apellatsioonkaebuse ning tühistab Tallinna Halduskohtu 28.04.2016 otsuse. Ringkonnakohus teeb asjas ise uue otsuse, millega rahuldab XX kaebuse, tühistab SKA 05.10.2015 vaideotsuse, tühistab SKA 04.08.2015 otsuse osas, milles SKA võttis XX-le vanaduspensioni määramisel tema avaliku teenistuse staažina aluseks 18 aastat 3 kuud ja 21 päeva ning jättis kaebaja avaliku teenistuse staaži hulka arvestamata tema töötamise perioodil 01.02.2009– 01.01.2014, ning kohustab SKA-d vaatama XX 27.07.2015 pensioniavalduse uuesti läbi, arvestades ringkonnakohtu juhiseid.
17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. XX on olnud riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 2 alusel riigilõivu tasumise kohustusest vabastatud. Tallinna Halduskohus on 09.11.2015 määruses (resolutsiooni p 4 ja põhjenduste p 3) kaebajale selgitanud võimalust esitada Tallinna Halduskohtule hiljemalt 31.12.2017 taotlus kaebuse esitamisel ekslikult tasutud riigilõivu 15 eurot (tl 24) tagastamiseks. Muude menetluskulude kandmise kohta ei ole XX esimese ega teise astme kohtule andmeid esitanud, mistõttu jäävad kaebaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel samuti tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Altnurme
Villem Lapimaa
Virgo Saarmets
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.