OÜ Fulda Group kaebus Maksu- ja Tolliameti 16.07.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/027072-12 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Fulda Group, seaduslik esindaja TH, volitatud esindaja vandeadvokaat Siret Siilbek Vastustaja – Maksu- ja Tolliameti, volitatud esindaja Aiki Meister
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 07.06.2016 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Fulda Group ning apellatsioonkaebused
Asja läbivaatamine
21.02.2017 kohtuistungil
Maksu-
ja
Tolliameti
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Fulda Group apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus ning tühistada Tallinna Halduskohtu 07.06.2016 otsus haldusasjas nr 3-15-2589 osas, millega halduskohus rahuldas osaliselt OÜ Fulda Group kaebuse.
3.Teha asjas uus otsus, millega jätta OÜ Fulda Group kaebus rahuldamata.
Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.04.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS
3-15-2589 § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliameti (MTA) 16.07.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/027072-12 suurendati OÜ Fulda Group 2014. a aprillikuu käibemaksukohustust 3916,67 euro võrra ning sama perioodi tulumaksukohustust 1262,66 euro võrra. Maksuotsuses leiti, et OÜ Fulda Group ei ole soetanud puitmaterjali OÜ-lt Ehituskaubandus, vaid tundmatult kolmandalt isikult, kusjuures OÜ Fulda Group oli teadlik, et müüjaks pole arvel näidatud isik. Maksuotsuses leiti, et OÜ Ehituskaubandus arvel nimetatud kaubad (st puitmaterjali) oli OÜ Fulda Group soetanud, mistõttu saab väljamakse lugeda ettevõtlusega seotuks, kuid käibemaksusummat tuleb käsitleda ettevõtlusega mitteseotud väljamaksena, samuti ka väljamakset arvel näidatud transporditeenuse eest, mida OÜ Fulda Group tegelikult ei saanud. Maksuhaldur täiendas maksuotsuse põhjendusi 01.02.2016 otsusega nr 12.2-3/027072-12-1. Põhjendused: arvel ja üleandmise-vastuvõtmise aktis kajastatud kaupade nomenklatuur erines väidetavalt tegelikult müüdust; OÜ Fulda Group tasus ettemaksu transporditeenuse eest, mida ta ei kasutanud; OÜ Ehituskaubandus juhatuse liige IS ei osanud esiti öelda, kellelt tema puitmaterjal soetas ja kes korraldas selle transpordi, ent väitis, et see veeti Tallinnasse Tondi 26 kinnistule Tänassilma külast Kokasauna 5 kinnistult, samas kui viimatinimetatud kinnistut haldav PA ning seal olevaid hooneid rentinud AL ei teadnud, et Kokasauna 5 kinnistul sellist puitmaterjali ladustatud oleks; hiljem väitis IS, et OÜ Ehituskaubandus soetas puitmaterjali OÜ-lt Byggnor Group (mille juhatuse liige oli samuti IS) ning kaup toodi AS-ilt Sagro renditud pinnalt Laagris Koru 16, samas kui AS Sagro selgitas, et rentis pinda ühele IS-ga seotud äriühingule vaid kuni 2008. aasta detsembrikuuni; kuigi IS väitis 01.07.2015, et OÜ Ehituskaubandus dokumendid on endiselt tema valduses, ei esitanud ta neid maksuhaldurile; Tallinnas Tondi 26 kinnistu omaniku OÜ Rannavesi juhatuse liige TK selgitas esmalt, et puitmaterjal toodi sinna 2014. aasta suve lõpus, hiljem, olles arusaadavalt konsulteerinud IS-ga, väitis, et ei mäleta, millal puitmaterjal toodi; OÜ Fulda Group tasus OÜ-le Ehituskaubandus sularahas; IS ei olnud kursis sellega, millal OÜ Ehituskaunbandus käibemaksu-kohustuslaste registrist kustutati, kusjuures ta on seotud olnud kokku 37 ettevõttega, millest mitmed on käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud või millel on maksuvõlg; OÜ Fulda Group juhatuse liige TH ja IS väitsid mõlemad, et olid ammused tuttavad; OÜ Fulda Group väidetav usaldus OÜ Ehituskaubandus vastu oli teineteisest sõltumatute ettevõtjate vaheliste suhete kohta ebamõistlikult suur, arvestades, et OÜ Fulda Group tasus kauba eest väidetavalt sularahas ning allkirjastas akti kauba kättesaamise kohta olukorras, kus kaup jäi täielikult müüja kontrolli alla; OÜ Fulda Group väite taustal, et kaup soetati edasimüümiseks, on ebausutav selgitus valgete voodrilaudade vahetamisest kasutatud penoplasti vastu põhjusel, et müüjal õnnestus voodrilauale leida teine ostja; 2(8)
3-15-2589 OÜ Fulda Group ei osanud nimetada isikut, kes korraldas vaidlusaluse puidu transpordi selle väidetaval edasimüümisel OÜ-le Spa Tours; puitmaterjali, mida maksuhaldurile 24.10.2014 vaatlusel näidati, ei olnud selles kohas 20.10.2014; samas ei näinud 24.10.2014 toimunud vaatlusel näidatud materjal välja selline, et tegu oleks olnud sama aasta aprillis soetatud uue materjaliga, vaid tegu oli juba aastaid lume, vihma ja päikese käes seisnud puiduga.
2.OÜ Fulda Group palus Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses MTA 16.07.2015 maksuotsus nr 12.2-3/027072-12 tühistada. Maksuotsuses sisalduvad etteheited ei seondu kaebajaga, vaid tulenevad müüja isikust. Kaebaja tugines tehingu tegemisel avalikest allikatest kättesaadavale teabele ning tuvastas IS isikusamasuse ja esindusõiguse. Tehingute toimumist kinnitavad mõlema poole esindajate poolt maksuhaldurile antud ütlused ning vormistatud dokumendid. Vastustaja pole välja toonud ühtegi asjaolu, mis näitaks, et kaebaja ei järginud äris tavapärast hoolsust. Kauba transpordi osas sõlmiti tingimuslik kokkulepe. Kuna kaebajal ei õnnestunud soetatud kaupa kiiresti realiseerida, jäi see OÜ Ehituskaubandus platsile seisma, mistõttu lepiti hoiutasu osas kokku tasaarvelduses varem kaebaja poolt transpordi eest tasutud summaga. Voodrilauad vahetati penoplasti vastu välja, sest kaebajal oli probleeme kaubale ostja leidmisega. Kuna summaarselt oli vahetuskaup samaväärne, siis ei hakatud vahetust eraldi kirjalikult fikseerima. Tehingu tegemise ajal oli kaup Tondi 26 kinnistul. Kaebaja ei saanudki teada, millal ja kust see kaup sinna toodi. Kaebajale ei saa ette heita sularahas arveldamist, sest kaebaja veendus kauba olemasolus ja selle kvaliteedis kohapeal. Sularahas tasumine oli kiireim ja lihtsaim viis. Maksuhaldur järeldas ekslikult, et kaebaja juhatuse liige TH ja IS on lähedased tuttavad. Nad on varem kohtunud vaid ühel korral seoses ühe tehinguga, mis lõpuks jäigi tegemata. Lubamatu oli maksuotsuse muutmine 01.02.2016 otsusega. Alusetu on maksuhalduri väide, et esimesel vaatlusel kauba olemasolu Tondu 26 platsil ei tuvastatud. Sellise vaatluse toimumise kohta puuduvad igasugused tõendid. Ekslikud on ka maksuhalduri järeldused, mis puudutavad puitmaterjali välimust. Kaebaja pole kunagi väitnud, et soetas uhiuue ja ülihea välimusega puidu. Kaebaja kinnitas hoopis, et halbadest hoiutingimustest tulenevalt oli puidu kaubanduslik välimus saanud kannatada.
3.Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes maksuotsuse põhjenduste juurde.
4.Tallinna Halduskohus rahuldas 07.06.2016 otsusega kaebuse osaliselt ning tühistas maksuotsuse osas, millega suurendati kaebaja tulumaksukohustust 987,98 euro võrra. Samuti mõistis kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 23,30 eurot. MTA on 01.02.2016 otsuses nr 12.2-3/027072-12-1 esitanud täiendavad põhjendused selle kohta, miks ta leiab, et OÜ Fulda Group oli teadlik sellest, et kauba tegelikuks müüjaks ei olnud OÜ Ehituskaubandus. Tegemist ei ole uue väitega, vaid sellele on tuginetud ka algses maksuotsuses, samuti tuginevad 01.02.2016 otsuses tehtud järeldused samadele tõenditele, mis olid olnud maksuotsuse tegemise aluseks. Tegemist ei ole maksuotsuse muutmisega haldusmenetluse seaduse (HMS) §-de 64 jj ning maksukorralduse seaduse (MKS) §-de 101 jj tähenduses. Haldusorgani poolt haldusakti täiendav põhjendamine hiljem koostatud dokumendis, isegi kui see dokument on vormistatud nagu haldusakt, ei ole käsitatav varasema haldusakti muutmisena. 3(8)
3-15-2589 Maksuhaldur on maksuotsuse tegemisel tuginenud kahtlusele, et kaebaja osales maksupettuses ega ole esitanud kontrollimenetluse käigus tõendeid, mis selle kahtluse hajutaksid ja kinnitaksid kaupade tegelikku soetamist OÜ-lt Ehituskaubandus. Ei kontrollaktis ega maksuotsuses ei ole maksuhaldur kaebajale ette heitnud hoolsuskohustuse rikkumist. Kahtlust, et kaebaja korraldas muult isikult soetatud kauba katmise OÜ Ehituskaubandus arvega, õigustavad eelkõige kaks asjaolu: 1) OÜ Ehituskaubandus toonase juhatuse liikme IS antud seletused kauba saamise ja transportimise kohta on ebausaldusväärsed ja jätavad mulje, et kaup ei ole kunagi OÜ Ehituskaubandus tegeliku kontrolli all olnud; 2) tehingu vormistamine ei ole kooskõlas teineteisest sõltumatute ettevõtjate vahelise usutava praktikaga. Väidetava tehingu pooled akteerisid kauba üleandmise-vastuvõtmise olukorras, kus kaup jäi väidetavalt justkui müüja (üle andja) valdusesse, kokkulepe transpordi osas oli ilmselgelt ebamõistlik ning samas ei fikseerinud pooled kuidagi kauba hoidmisega seotud kokkuleppeid. Need asjaolud viitavad sellele, et tehingut puudutavad dokumendid ei ole koostatud mitte tehingupoolte vaheliste õiguste ja kohustuste ning nende täitmise fikseerimiseks, vaid teatud asjaoludest väärmulje jätmiseks. Kaebaja leiab ekslikult, et maksuotsuses heidetakse talle ette OÜ Ehituskaubandus tegevusega seotud asjaolusid ning karistatakse teda OÜ Ehituskaubandus poolsete võimalike maksuõigusrikkumiste eest. Arvestades OÜ-le Fulda Group esitatud arvel näidatud kauba koguseid ja IS enda seletust, mille kohaselt oli seda umbes kolm autokoormatäit, ei saa eluliselt usutavaks pidada, et IS on kunagi teadnud, kust vaidlusalune puitmaterjal Tondi 26 kinnistule toodi või kellelt see soetati, ent ei mäletanud seda maksuhaldurile seletusi andes. Kuivõrd Tondi 26 kinnistu omaniku OÜ Rannavesi juhatuse liige TK selgitas maksuhaldurile, et luba puitmaterjali ladustamiseks Tondi 26 kinnistul küsis tema käest IS, on usutav, et viimane kas teadis, kust see puitmaterjal pärines, ent soovis maksuhaldurile seletusi andes selle tegelikku päritolu varjata või siis ei teadnud kauba päritolu, küll aga korraldas selle ladustamist Tondi 26 kinnistul. Mõlemal juhul on alust järelduseks, et kauba toomine Tondi 26 kinnistule ei toimunud IS initsiatiivil, vaid viimane tegutses tegelikult OÜ Fulda Group huvides, korraldades viimase poolt tundmatult isikult soetatud materjali ladustamise Tondi 26 kinnistul, ilma et see materjal oleks kunagi olnud OÜ Ehituskaubandus omandis või et OÜ Ehituskaubandus oleks selle OÜ-le Fulda Group müünud. Siinkohal ei saa tõsiseltvõetavaks pidada võimalust, et IS andis selliseid vastuolulisi ütlusi OÜ Ehituskaubandus maksuõigusrikkumiste varjamiseks. Nimelt kinnitas IS üheselt kauba müümist kaebajale, ehk asjaolu, millest pidanuks tekkima OÜ Ehituskaubandus maksukohustus, ent ei suutnud selgitada kauba soetamist ehk siis OÜ Ehituskaubandus võimaliku maksukohustuse vähendamist (sisendkäibemaksu maha arvamist) õigustavaid asjaolusid. Maksuotsuses on põhjendatult välja toodud, et väidetava tehingu poolte seletuste kõrval on kummaline ja teineteisest sõltumatute ettevõtjate vahelise asjaajamise puhul ebaloogiline see, et pooled vormistasid kauba üleandmise-vastuvõtmise akti olukorras, kus kaup jäi justkui müüja valdusesse. Kui tehing oleks toimunud selliselt, nagu kaebaja ja OÜ Ehituskaubandus esindajad maksuhaldurile selgitasid, oleks loogiline, et üleandmise-vastuvõtmise aktis fikseeritakse ka selgelt kauba jäämine Tondi 26 kinnistule, kokkulepe sealse laopinna kasutamiseks või müüja poolt kauba hoidmiseks. Seejuures nähtub kaebaja esindaja TH poolt maksuhaldurile antud seletusest, et tema eeldas, et IS tagab kauba säilimise. Eluliselt usutavaks ei saa pidada seda, et ettevõtja ei kaitse end fikseeritud kokkulepetega teise poole võimalike rikkumiste vastu ning jätab teise poole valdusesse kauba, mille eest on täies ulatuses juba tasunud. Selles olukorras ei saa loogiliseks pidada, et pooled peavad vajalikuks koostada üleandmise-vastuvõtmise akti, ent ei pea vajalikuks kokku leppida kauba edasise 4(8)
3-15-2589 müüja valduses hoidmisega ning näiteks juhusliku hävimise riisiko kandmisega seotud tingimusi. Olukorras, kus selliseid kokkuleppeid ei fikseeritud, ei saanud pooltel olla mingisugust põhjust koostada ka kirjalikku üleandmise-vastuvõtmise akti. Hiljem ei fikseerinud pooled mitte kuidagi väidetavat kokkulepet ühe kaubaartikli (valged voodrilauad) asendamist teisega (penoplast). Jällegi polnud vastava kokkuleppe kirjalikus vormis sõlmimine kohustuslik, ent olukorras, kus kaebaja oli varem kirjalikus dokumendis kinnitanud, et on kätte saanud muuhulgas arvel nimetatud koguse voodrilaudu, mille üle tal tegelikult kunagi valdust ei tekkinud, oleks igal juhul olnud tema huvides võimalike edasiste vaidluste vältimiseks fikseerida nende voodrilaudade asendamine muu kaubaga. Ebaloogiline on ka selgitus selle kohta, kuidas tekkis OÜ Ehituskaubandus nõudeõigus ladustamispinna kasutamise eest tasu saamiseks. Vastav kokkulepe on kirjalikult fikseeritud alles 2015. aasta augustis, kusjuures ei nähtu, et OÜ Ehituskaubandus oleks kaebajale varem Tondi 26 ladustamispinna kasutamise eest tasu nõudnud, sellekohaseid arveid väljastanud vms. Kummaline ja teineteisest sõltumatute ettevõtjate vahelistes suhetes tavapäratu on ka algselt väidetavalt sõlmitud kokkulepe kauba transpordi osas. Asjaosalised on selgitanud, et 1000 euro suurune tasu oli ette nähtud kauba transpordi eest ostja näidatud kohta. Üldteada olevaks tuleb pidada seda, et transporditeenuste osutamise maksumus sõltub reeglina teepikkusest ja/või teenuse osutamisele kulunud ajast. Tavapäraseks ei saa pidada seda, et sellise ühekordse tehingu puhul, nagu OÜ Ehituskaubandus arvel kajastatud, leppisid pooled kokku kindlas summas ettemaksu tegemise transpordi eest nii, et polnud ligilähedaseltki teada, kuhu ja millal kaup transportida tuleb. Mis puudutab sularahas väidetavat tasumist OÜ-le Ehituskaubandus, siis iseenesest pole sularahas arveldamises midagi keelatut ning eraldivõetuna ei õigustaks sularahas tasumine ühtki kahtlust. Olukorras aga, kus juba eeltoodud asjaoludel näib tehingu toimumine kaebaja ja OÜ Ehituskaubandus vahel ebausutav, lisab väidetav sularahas tasumine seda ebausutavust selles mõttes, et raha üle andmist ei ole võimalik sõltumatust allikast (nagu pangaülekande korral) kontrollida. Ekslik on kaebaja seisukoht, nagu tekiks maksuotsusest käibemaksu kumuleerumine. Olukorras, kus kaebaja soetas kauba tundmatult isikult, kelle osas pole teada, et ta oleks olnud käibemaksukohustuslane, ei tekkinud tal mistahes kohustust maksta kauba müüjale käibemaksu. Ainuüksi sellest, et OÜ Ehituskaubandus arvele oli käibemaks lisatud, ei saa teha järeldust, et kaebaja tasus käibemaksu. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. OÜ Ehituskaubandus arve alusel tehtud väljamakse saaks kaebaja ettevõtlusega seotud olla vaid juhul, kui oleks ilmne, et arvel näidatud kaup või teenused on saadud ning olemasoleva fiktiivse arve alusel tehtud väljamakse suurus vastab hinnanguliselt nende kaupade või teenuste eest tundmatule kolmandale isikule tasutud hinnale. OÜ Ehituskaubandus arvel nimetatud transporditeenust kaebaja tegelikult saanud ei ole. Samuti puuduvad mistahes usaldusväärsed tõendid selle kohta, et kaebaja on saanud selle transporditeenuse nime all tasu eest õiguse kasutada ladustamispinda. Igasuguste teenuste puhul, erinevalt kaupadest, on hindamise teel maksustamine võimalik erandlikel juhtudel, kui on üheselt selge, milles teenus seisnes ning kui palju selle eest tasuti. Seda, kas või milliseid teenuseid kaebaja selle väljamakse eest tegelikult sai, ei ole võimalik tuvastada. Ainuüksi
5(8)
3-15-2589 sellest, et kaebaja hoidis talle kuuluvaid ehitusmaterjale võõral kinnistul, ei saa järeldada, et ta on selle eest maksnud, veelgi vähem seda, kui palju ta selle eest maksis. Põhjendatuks ei saa pidada maksuhalduri seisukohta, et ettevõtlusega mitte seotud väljamakseks tuleb pidada OÜ Ehituskaubandus arvel kajastatud kaupade maksumuselt arvestatud käibemaksusummat. Seda, millise summa kaebaja kauba eest tegelikule müüjale päriselt maksis, ei ole võimalik teada saada, ent hindamise teel maksustamine peaks seisnema selles, et maksuhaldur hindab kõiki talle teada olevaid asjaolusid silmas pidades, milline on vastava kauba eest makstud eluliselt usutav summa. Igal juhul peaks maksuotsuses sisalduma põhjendus, miks on leitud, et põhjendatud väljamakseks saab pidada just konkreetset summat. OÜ Ehituskaubandus arvel oli kaupade hinnale lisatud käibemaksuks 3716,67 eurot ning sellelt kui ettevõtlusega mitte seotud väljamakselt arvestas maksuhaldur tulumaksu 3716,67x21/79=987,98 eurot. Selle summa osas ei ole maksuotsus põhjendatud ja tuleb rahuldada.
5.OÜ Fulda Group palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada osas, milles kaebus jäeti rahuldamata. Kaebaja jääb halduskohtule esitatud seisukohtade juurde. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et maksuhaldur pole piisavalt põhjendanud maksupettuse esinemist, mistõttu ei ole tõendamiskoormus kaebajale üle läinud. Maksuhaldur ja kohus on põhjendamatult lähtunud müüja esindaja vastuolulistest ütlustest ning teinud nendest tulenevalt järelduse, et OÜ Ehituskaubandus ei saanud olla kauba tegelik müüja. Kohus väljus kontrollakti ja maksuotsuse põhjendustest. Maksuhaldur leidis, et kaebaja tahtlus järeldub järgmistest asjaoludest: kaebaja ja müüja juhatuse liikmete omavaheline seotus; puudulikult vormistatud arve; sisendkäibemaksu arvestuses kajastati arvet, mille alusel kauba soetust ei toimunud; kaebaja juhatuse liige on tunnistanud, et OÜ Ehituskaubandus arve kajastamine käibemaksuarvestuses oli kasulik. Muid põhjendusi maksuotsuses ja kontrollaktis ei sisaldu. Kohus ei kontrollinud otsuses mitte maksuotsust, vaid täiendas seda omapoolsete põhjendustega. Õige ei ole kohtu järeldus, et maksupettuse organiseeris kaebaja. Selle järeldusega on kohus läinud kaugemale maksuotsuses tuvastatust. Kohus jättis muu hulgas tähelepanuta, et ka müüja valdusesse jäänud kauba omandiõiguse üleandmiseks oli vaja selgelt kokkulepet, mistõttu ei saa olla kauba üleandmise-vastuvõtmise akti vormistamine kaebajale etteheidetav. Samuti pole selline käitumine tsiviilkäibes kummaline. Vastava akti koostamine polnud üldse kohustuslik. Kohus heitis kaebajale põhjendamatult ette ühe kaubaartikli (valge voodrilaud) asendamise teisega (penoplast) seda kirjalikult vormistamata. Müüja ega ostja ei pidanud sellise kokkuleppe kirjalikku vormistamist vajalikuks. Asendati sama väärtusega kaup. Kaebajale ei kaasnenud sellise tegevusega mingeid riske, mida oleks pidanud kuidagi maandama. Kohus leidis alusetult, et maksupettust tõendab OÜ Ehituskaubandus nõudeõigus ladustamispinna eest tasu saamiseks. Kaebaja on korduvalt selgitanud, et soovis kauba kiiresti võõrandada. Kaebaja seaduslik esindaja tegutseb igapäevaselt OÜ-s Realiseerimiskeskus. Kuna konkreetne kaup ei sobinud OÜ Realiseerimiskeskus profiiliga, omandas selle kaebaja. Hiljem, kui selgus, et kaupa ei õnnestu kiirelt müüa ning ostja ladustas kaupa enam kui aasta müüja laoplatsil, asus OÜ Ehituskaubandus selle eest tasu nõudma. Väär on kohtu järeldus, et algselt kokku lepitud transpordikokkulepe oli tavapäratu. Kaebaja on kohtus vande all 6(8)
3-15-2589 selgitanud, et kokku lepiti transpordis Tallinna piires. Ka tehingu toimumine sularahas ei viita maksupettuse toimepanemisele.
6.Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes maksuotsuses toodud seisukohtade juurde.
7.Maksu- ja Tolliamet palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada osas, milles kaebus rahuldati. Olukorras, kus arvel on kajastatud käibemaksu, kuid kaup on soetatud tundmatult kolmandalt isikult, ei ole käibemaksul kauba soetamisega mingit seost. Eluliselt usutav ei ole see, et kogu OÜ Ehituskaubandus nimele vormistatud väljamakse tasuti reaalselt kauba toonud isikutele. Sellisel juhul puudunuks kaebajal põhjus kajastada raamatupidamises OÜ Ehituskaubandus arvet. Maksuhalduri käsitlust toetab Tallinna Ringkonnakohtu 07.04.2016 otsus nr 3-14-53021 ning Tartu Ringkonnakohtu 04.06.2015 otsus nr 3-14-311. puitmaterjali hind sõltub suuresti selle kvaliteedist. Kuna maksuhalduril ei olnud võimalik kindlaks teha, millise kvaliteediga kaup soetati, ei ole maksuhalduril ka võimalik kindlaks määrata kauba turuväärtust. Maksumenetluse käigus esitas kaebaja puitmaterjali edasimüügi kohta vaid Spa Tours OÜ 05.02.2015 arve nr 05-02/01. Teised arved esitati alles vaidemenetluses. Seega puudus maksuhalduril maksumenetluse ajal võimalus võrrelda OÜ Ehituskaubandus arvel näidatud puitmaterjali maksumust kauba edasimüügi arvetel näidatud maksumusega.
8.OÜ Fulda Group palub jätta maksuhalduri apellatsioonkaebus rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et OÜ Fulda Group apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Nõustudes vastavas osas halduskohtu otsuse põhjendustega, ringkonnakohus ei korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks kaebaja apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Halduskohus ei ole asja lahendamisel oma volitusi ületanud ega asunud maksuhalduri asemel ise maksu määramise õigsust põhjendama. Halduskohus ei ole tuginenud asjaoludele, mida poleks juba kontrollaktis või maksuotsuses kajastatud. Asjaolu, et kohus võib anda ühele või teisele asjaolule maksuhaldurist erineva hinnangu, ei tähenda automaatselt maksuotsuse õigusvastasust ega too kaasa selle tühistamist. Maksuotsust ei anta kaalutlusõiguse alusel, mistõttu on selle kohtuliku kontrolli võimalused laiemad kui diskretsiooniotsuste korral.
10.Hinnangu andmisel, et kaebaja ei saanud puitmaterjali soetada OÜ-lt Ehituskaubandus, kusjuures kaebaja oli nimetatud asjaolust teadlik, on maksuhaldur ja halduskohus lähtunud kõigist tuvastatud asjaoludest neid kogumis hinnates. Üksikult vaadatuna ei pruugi need asjaolud (nt üleandmise-vastuvõtmise akti vormistamine olukorras, kus kauba valdus jäi jätkuvalt müüjale; transpordi hinnas kokkuleppimine, kui polnud teada, kas ja kui kaugele on vaja kaup vedada; transporditeenuse hilisem suusõnaline tasaarveldamine hoiutasuga; kauba asendamine kirjaliku kokkuleppeta; sularahas arveldamine) viidata maksupettuse toimumisele, kuid kõike seda kogumis hinnates tekib põhjendatud kahtlus, et kaebaja ei käitunud äritegevuses vajaliku hoolsusega, mille üks võimalik selgitus ongi see, et tehing toimub kaebaja juhtimisel ja kontrolli all. OÜ Ehituskaubandus maksuõiguslikke rikkumisi ei ole omistatud kaebajale, kuid segadus sellega, kust kaup algselt pärineb, kinnitab maksuhalduri kahtlust, et OÜ Ehituskaubandus ei olnud tegelikuks müüjaks.
7(8)
3-15-2589 Halduskohus on igakülgselt põhjendanud oma seisukohti, mis puudutavad üleandmisevastuvõtmise akti koostamist, kaubaartikli asendamist, hoiutasu ja transpordikuluga seonduvat ning apellatsioonkaebuses ei ole esitatud uusi väiteid, mis vajaksid ringkonnakohtu poolset täiendavat analüüsi.
11.Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus on põhjendatud. Maksupettuse toimpanemise eesmärgiks on maksueelise saamine. Kui ostja kannab kauba soetamisel kulutusi, mis on võrdsed arvel koos käibemaksuga kajastatud summaga, pole maksumoonutusel vajalikku mõju. Ringkonnakohus jääb haldusasjas nr 3-14-53021 võetud seisukoha juurde. Kuna maksumenetluses esitatud edasimüügi arvetel näidatud kauba maksumus ilma käibemaksuta (penoplasti arvestamata) oli võrreldav OÜ Ehituskaubanduse arvel näidatud vastava summaga, ei pidanud maksuhalduril tekkima kahtlust, et ca aasta välitingimustes seisnud materjal müüdi edasi kõrgema hinnaga.
12.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning rahuldab maksuhalduri apellatsioonkaebuse. Seetõttu tuleb halduskohtu otsus tühistada osas, millega kaebus osaliselt rahuldati. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab kaebuse tervikuna rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad kaebaja poolt mõlemas kohtuastmes kantud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.