Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel 23.03.2017, Tartu 3-16-798 Viatica Grupp OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 12.02.2016. a korralduse nr 12.2-3/036098-1 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 07.10.2016. a otsus Viatica Grupp OÜ apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Viatica Grupp OÜ Volitatud esindaja v.adv. Rene Varul Vastustaja Maksu- ja Tolliamet
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde Maksu- ja Tolliameti 03.11.2015. a e-kiri.
2.Jätta Viatica Grupp OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 07.10.2016. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
3.Jätta Viatica Grupp OÜ poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) kaebaja enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 24.04.2017 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
Maksu- ja Tolliamet (MTA) teatas 12.02.2016. a korraldusega nr 12.2-3/036098-1, et alustab Viatica Grupp OÜ suhtes kontrolli, mis hõlmab käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrollimist maksustamisperioodidel august kuni november 2015. Korralduse õigusliku alusena on märgitud maksukorralduse seaduse (MKS) § 46, § 59 lg 2 p 1, § 62 lg 1 ja lg 3 p 2 ja p 4. MTA märkis korralduses, et
03.11.2015 saadetud e-kirjas teatati, et MTA alustab august ja september 2015 käibedeklaratsioonides (KMD) esitatud andmete õigsuse tuvastamast, misjärel Viatica Grupp OÜ esitas 15.09.2015. a ostu-müügilepingu nr 08191, SEB Panga konto nr EE211010220210335225 filtreeritud väljavõtte, kus on kajastatud PPP Material OÜ-ga tehtud pangatehingud ja ostuaruande PPP Material OÜ arvete lõikes. MTA kohustas Viatica Grupp OÜ-d esitama perioodi 01.08.-30.11.2015 kohta kõikide pangakontode väljavõtted, kõik ostu- ja müügiarved, mis on kajastatud KMD INF-de A- ja B-osal ning müügi- ja sisendkäibemaksu arvestuse registrid.
2.MTA jättis 24.03.2016. a vaideotsusega nr 6-1/3231-2 rahuldamata Viatica Grupp OÜ vaide 12.02.2016. a korralduse nr 12.2-3/036098-1 peale.
3.Viatica Grupp OÜ esitas 25.04.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tühistada MTA 12.02.2016. a korraldus nr 12.2-3/036098-1. Kaebuse põhjendused: Korralduses esitatud moel ei ole MTA-l õigust andmeid küsida. Tegemist on varjatud revisjoniga. Kui MTA alustab üksikjuhtumite kontrolli, siis peab ta ära näitama, millised on need konkreetsed üksikjuhtumid (tehingud), mida kontrollitakse. Korralduses ei ole välja toodud, mis MTA-le huvi pakub ja milliseid juhtusid või tehinguid kontrollitakse. Revisjoni ei tohi korraldada üksikjuhtumite kontrolli sildi all, kuigi selline praktika on MTA-s kasutusel. Sellisele suuremahulisele kontrollile allumine on kaebaja jaoks koormav. Ka on äriühingu vastu käimas maksukontroll perioodide märtsi ja aprill 2015. a kohta. Kaebaja soovib, et MTA viljeletav praktika muutuks, millisel eesmärgil esitas ka kaebuse. Vaideotsust on lahendatud põhimõttel, et esile on toodud mitmeid viiteid kohtulahenditele, mis peaksid kinnitama MTA seisukohtade õigsust.
4.Tartu Halduskohus jättis 07.10.2016. a otsusega Viatica Grupp OÜ kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Otsuse põhjendused: 1) Korralduses on märgitud selle andmise tinginud faktilised asjaolud. Korraldusest saab välja lugeda, et kaebaja on 15.09.2015 esitanud MTA-le tõendeid. Korraldusest ei selgu, missugused asjaolud tingisid MTAl vajaduse koguda täiendavat teavet, kuid kaebajat on kohustatud esitama dokumente, mille kogumise ja säilitamise kohustus on maksukohustuslasel raamatupidamisarvestuses niikuinii. Faktilistest asjaoludest nähtuvalt on toimunud üksikjuhtumi kontrollimenetlus (MKS § 59 lg 2 p 1), millega kaasneb MTA õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase majandus- või kutsetegevusega ning maksukohustuslase poolt maksude tasumisega seotud dokumente. Vaidlustatud korraldus on esitatud kontrollitaval perioodil toimunud tehingute asjaolude väljaselgitamiseks, mitte seoses konkreetse (ühe) tehinguga, mis pidi olema kaebajale korraldusest arusaadav. Korraldus on õiguspärane, antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastab vorminõuetele. 2) Nõutud dokumentide esitamine ei saa tekitada kaebajale erilisi raskusi ja tegemist ei ole kaebaja ebaproportsionaalse koormamisega. Kaebaja ettevõtlusvabadust ei ole piiratud selliste intensiivsete meetmetega, mille kohaldamiseks tuleks järgida tõendite kogumise eriliiki ehk revisjoni. Asjakohane ei ole kaebaja väide, et tema suhtes on parasjagu käimas veel teinegi maksukontroll perioodi märts ja aprill 2015. a kohta. Tegemist ei ole ulatusliku ja intensiivse kontrolliga, mida saaks pidada nn varjatud revisjoniks. Asja materjalidest ei nähtu, et MTA oleks eksinud kontrolli vormi valides. 3) Kohus nõustus MTA 24.03.2016. a vaideotsuse põhjendustega ning jättis vastavad põhjendused kordamata halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2 alusel. 4) Kohus juhtis kaebaja tähelepanu HKMS § 44 lg-le 1, mille järgi võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud
juhul (HKMS § 44 lg 2). MKS ega muu eriseadus ei anna isikule õigust esitada kaebust avalikes huvides, tuvastamaks MTA õigusvastast tegevust kontrollimenetlust läbi viies.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
5.Viatica Grupp OÜ esitas 07.11.2016 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 07.10.2016. a otsus ja teha uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: Korralduses esitatud moel ei ole MTA-l õigust andmeid küsida. Tegemist on varjatud revisjoniga. Korralduses ei ole välja toodud, mis MTAle huvi pakub ja milliseid juhtusid või tehinguid kontrollitakse. MTA oli käimasoleva kontrolli raames varem juba dokumente ja teavet küsinud ning kaebaja on need MTA-le esitanud. Seejärel on MTA esitanud pikema vaheaja järel uue, 12.02.2016. a korralduse. Kaebaja jaoks on suuremahulisele kontrollile allumine koormav, samuti ei ole mõistetav ega põhjendatud lisateabe nõudmine olukorras, kus kaebaja on MTA-le juba varem teabe esitanud. Kohus on otsuses järeldanud, et täiendavate andmete esitamine on nõuetekohaselt põhjendamata, kuid õigustanud MTA tegevust sellega, et kaebaja peab neid andmeid säilitama. MTA haldusakti põhjendust ja andmete nõudmist ei saa siduda väitega, et maksukohustuslane peab neid andmed säilitama. Revisjoni ei tohi korraldada üksikjuhtumite kontrolli sildi all, kuigi selline praktika on MTAs kasutusel. Kaebaja soovib, et ringkonnakohus MTA viljeletavat praktikat muudaks.
6.MTA esitas 01.12.2016 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta Viatica Grupp OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 07.10.2016. a otsus muutmata. Vastuse põhjendused: Kontrolli intensiivsus ei kinnita revisjoni toimumist ja maksumenetlusega seoses toimunud suhtlus MTA-ga ei kujuta kaebaja jaoks märkimisväärset koormust. MTA ei ole teinud toiminguid, mis olnuksid lubatavad üksnes revisjoni korral. Puudub alus väita, et tegemist on revisjoniga. Kohatu on kaebaja väide, nagu oleks tegemist suuremahulise kontrolliga. Väär on kaebaja väide, et ta on esitanud MTA poolt soovitud dokumendid. Korraldusest nähtuvalt ei ole kaebaja MTA 03.11.2015. a nõuet täitnud, sest esitas 2015. a august kuni september pangakonto väljavõtte filtreeritult, üksnes PPP Material OÜ-ga tehtud pangatehingute kohta. Kohus ei ole otsuses esitanud etteheidet MTA-le, nagu oleks korraldus nõuetekohaselt põhjendamata, vaid kohtu hinnangul on korraldus õiguspärane, kaalutlusvigadeta ja vastab vorminõuetele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
8.Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes jätkuvalt selle üle, kas MTA andis korralduse revisjoni või üksikjuhtumi kontrolli raames (I) ning kas kaebajalt nõutud dokumentide küsimine oli õiguspärane (II). Ringkonnakohus annab hinnangu mõlemale vaidlusküsimusele ning lahendab viimaks apellatsioonkaebuse taotlused ja jagab menetluskulud (III). I
9.Vaidlusaluses korralduses on MTA õigusliku alusena märkinud MKS § 46, § 59 lg 2 p 1, § 62 lg 1 ja lg 3 p-d 2 ja 4. Ringkonnakohus märgib, et MKS §-des 59-72 on loetletud maksuhalduri õigused ja kohustused üksikjuhtumi kontrolli läbiviimisel. Eelmärgitud sätetest ja MKS §-st 11 lähtudes otsustab maksuhaldur, milliseid toiminguid peab vajalikuks kontrolli läbiviimisel teha ja milliseid tõendeid koguda. Tulenevalt MKS §-s 10 sätestatust on
maksuhalduril kohustus kontrollida maksuseaduste täitmist. MKS § 62 lg 1 esimese lause kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist. Seega viitab korralduse õiguslik alus sellele, et tegemist on üksikjuhtumi kontrolliga.
10.Riigikohtu praktika järgi võivad nimetused „üksikjuhtumi kontroll“ ja „üldkontroll“ (revisjon) viia eksliku järelduseni, et neid kontrollimise vorme eristab eeskätt kontrolli ulatus. Silmas tuleb pidada, et revisjon võib hõlmata nii üht kui ka mitut maksustamisperioodi või olla piiritletud konkreetsete asjaolude väljaselgitamisega, mistõttu on üksikjuhtumi kontrolli ja revisjoni eristamine ainult kontrolli ulatuse alusel võimatu. Revisjoni ja üksikjuhtumi kontrolli sisuline eristamine sõltub hinnangust, kas tegemist on enamkoormava kontrollimisega. Võimalik on ka kohtulik kontroll nii selle üle, kas maksuhalduri poolt üksikjuhtumi kontrolliks peetav menetlus on tegelikult revisjon kui ka selle üle, kas maksuhaldur järgib revisjoni puhul menetlusnõudeid. Kui asjaolud ja tõendid on erisuunalised, viidates sisuliste tunnuste osas nii üksikjuhtumi kontrollile kui ka revisjonile, siis on oluline ka see, kuidas maksuhaldur kontrolli vormistas ja kuidas menetlus toimus. Maksukohustuslast enamkoormava kontrolli tunnuseks on Riigikohus pidanud eelkõige tööruumi või -koha eraldamist, kaasaaitamiskohustuse järjepidevat pikaajalist täitmist ja kontrollimise ajalist kestvust (06.06.2005. a otsus nr 3-3-1-20-05, pd 1415).
11.Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei viita ka vaidlustatud korraldusest nähtuv kontrolli teostamise sisuline külg sellele, et tegemist olnuks kaebajat enamkoormava kontrolli ehk revisjoniga. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et MTA ei ole järginud maksumenetlust läbi viies MKS §des 73-81 revisjonile kehtestatud nõudeid. Maksuhaldur ei ole nõudnud kontrollimenetluse läbiviimiseks maksukohustuslase poolt revidendi kasutusse tööruumi või koha andmist ega maksukohustuslase kaasaaitamiskohustuse järjepidevat pikaajalist täitmist. Ka ei ole kontrollimise ajaline kestvus üleliia pikk. Haldusasjas kogutud tõendite põhjal ei ole võimalik asuda seisukohale, et vastustaja on vaidlusaluse korraldusega valinud õigusvastaselt kontrollivormiks revisjoni asemel üksikjuhtumi kontrolli. II
12.Kaebaja väitel ei ole korralduses välja toodud, mis MTA-le huvi pakub ja milliseid juhtusid või tehinguid kontrollitakse. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja väited on põhjendamatud. Vaidlusaluses korralduses teatab MTA, et kontroll hõlmab käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrollimist ning maksukohustuslast on kohustatud maksuhaldurile esitama muuhulgas vormi KMD INF A- ja B-osal kajastatud arveid. Käibemaksuseaduse § 27 lg 12 järgi kajastatakse käibedeklaratsiooni lisal juriidilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale ning riigi-, valla- ja linnaasutusele väljastatud ning nendelt saadud arvete andmed, millele kauba võõrandaja või teenuse osutaja on märkinud 20protsendise ja 9protsendise käibemaksumääraga maksustatava käibe, välja arvatud KMS §-s 40 sätestatud erikorra alusel esitatud arved, kui arve või arvete kogusumma ilma käibemaksuta on maksustamisperioodil ühe tehingupartneri kohta vähemalt 1000 eurot. Tehingupartneripõhist piirmäära arvestatakse ostu- ja müügiarvete puhul eraldi. Vormi KMD INF A-osal märgitakse andmed väljastatud arvete kohta ja B-osal märgitakse andmed saadud arvete kohta. Seega on vaidlusalune korraldus piisavalt selge ja täidetav. Ühtlasi on halduskohus otsuses põhjendatult märkinud (p 20), et vaidlustatud korraldus on esitatud kontrollitaval perioodil toimunud tehingute asjaolude väljaselgitamiseks, mitte seoses konkreetse (ühe) tehinguga, mis pidi kaebajale ka korraldusest arusaadav olemas. Halduskohus leiab otsuses õigesti ka seda (p 19), et maksuhaldur võib nõuda dokumentide
esitamist kõikide nende asjaolude kohta, mille kogumise ja säilitamise kohustus on maksukohustuslasel raamatupidamisarvestuses niikuinii (vt RKHK 28.10.2014. a otsus nr 33-1-46-14, p-d 9-11).
13.Ringkonnakohus nõustub vastustajaga selles, et kaebaja väide, et ta on varasemalt esitanud maksuhalduri poolt soovitud dokumendid, on ebaõige. Ühtlasi on halduskohus otsuse p-s 19 ekslikult märkinud, et kaebaja on esitanud 15.09.2015 maksuhaldurile tõendeid. Kaebaja ei saanud esitada 15.09.2015 maksuhaldurile tõendeid, kuna alles 03.11.2015. a ekirjaga on tal palutud maksuhaldurile dokumente esitada. Ringkonnakohus võtab sellekohase MTA 03.11.2015. a e-kirja asja materjalide juurde ning muudab vastavas osas halduskohtu otsuse põhjendusi. MTA 03.11.2015. a e-kirjast nähtuvalt palus maksuhaldur kaebajal muuhulgas anda selgitusi 2015. a augustis ja septembris PPP Material OÜ-ga toimunud tehingute kohta ning esitada tehingute toimumist tõendavad asjakohased dokumendid ja eelnimetatud perioodi pangakonto(de) väljavõtted. Vaidlusaluses korralduses märgitu kohaselt on kaebaja esitanud MTA-le 15.09.2015. a ostumüügilepingu nr 08191, SEB Panga kontoväljavõtte filtreeritult PPP Material OÜ-ga tehtud pangatehingute kohta ja ostuaruande PPP Material OÜ arvete lõikes. Kaebaja ei ole eeltoodud osas korralduses märgitu õigsust kahtluse alla seadnud. Seega ei esitanud kaebaja maksuhaldurile dokumente 15.09.2015, vaid on esitanud maksuhaldurile 15.09.2015 kuupäeva kandva ostu-müügilepingu. Vaidlusaluses korralduses ei ole nõutud juba esitatud dokumentide veelkordset esitamist, vaid maksuhaldur on selgelt välja toonud, millised dokumendid on kaebaja varasemalt esitanud. Eeltoodust tulenevalt saab ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et 03.11.2015. a e-kirja järel maksuhaldurile esitatud dokumentide uuesti esitamist MTA ei nõua.
14.Kaebaja väited kontrolli liigselt koormava iseloomu kohta on ringkonnakohtu hinnangul alusetud. Korralduses nimetatud dokumentide esitamine ei nõua maksukohustuslaselt märkimisväärset pingutust, kuna maksukohustuslasel on raamatupidamisdokumentide kogumise ja säilitamise kohustus. Kaebaja ei ole väitnud ka seda, et nõutud müügi- ja sisendkäibemaksu arvestuse registri pidamist ei saa raamatupidamise korraldamise põhinõuetest (raamatupidamise seaduse § 4) tulenevalt eeldada.
15.Kokkuvõtlikult on ringkonnakohus seisukohal, et käesolevas asjas ei ole maksuhaldur eksinud kontrolli vormi valides ning maksuhalduri poolt käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrollimiseks alustatud üksikjuhtumi kontrolli raames antud korraldus dokumentide esitamiseks on õiguspärane. III
16.Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 07.10.2016. a otsuse resolutsiooni muutmata, muutes osaliselt halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
17.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv) apellatsiooniastmes tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Maili Lokk
Einar Vene
Tiina Pappel
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.