OSAÜHINGU ISCG kaebus Maksu- ja Tolliameti 06.09.2016.a korralduse nr 12.2-3/0373318-6 tühistamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja OSAÜHING ISCG, esindaja juhatuse liige Sergei Gussarov (kaebuse esitamise ajal), Vladimir Prokofyev (otsuse tegemise ajal) Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Jane Meinson
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kaebaja menetluskulud välja mõistmata.
Edasikaebamise kord
kanda.
Jätta
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 21.04.2017. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 06.09.2016.a korralduse nr 12.2-3/037318-6 (tl 4-5, edaspidi vaidlustatud korraldus) dokumentide esitamiseks ja teabe andmiseks. MTA kohustas OSAÜHINGUT ISCG (edaspidi OÜ ISCG) andma perioodil mai-juuli 2016 toimunud majandustehingute kohta suulisi seletusi ning esitama ostuarved, müügiarved, kõikide pangakontode väljavõtted, kassadokumendid, raamatupidamise pearaamatu kõikide kontode väljavõtted, lepingud ning muud dokumendid, mida ühing peab menetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemisel oluliseks. MTA kohustas osaühingut ilmuma seletuste andmiseks revidendi juurde.
MTA kontrollis 29.06.2016.a korralduse nr 12.2-3/037318-1 alusel OÜ ISCG käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil 01.10.2015 kuni 30.04.2016. MTA teatas, et laiendab kontrolli perioodi 01.05 kuni 31.07.2016 käibemaksu arvestamise, tasumise ja deklareerimise õigsusele.
2.OÜ ISCG esitas 07.10.2016.a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-3). Kaebaja taotles vaidlustatud korralduse tühistamist. Kaebaja leidis, et korraldus rikub oluliselt kaebaja õigusi ja on vastuolus seadusega. Korralduses puuduvad korralduse andmise põhjendused ja õiguslik alus. MTA alustas kontrolli 29.06.2016.a korralduse nr 12.2-3/0373318-1 alusel, millega nõudis seitsme kuu eest hulgaliselt raamatupidamise dokumente ja esindusõiguslike isikute ilmumist selgituste andmiseks. Need selgitused ja dokumendid on kaebaja esitanud. Seejärel nõudis MTA vaidlustatud korraldusega veel kolme kuu eest hulgaliselt raamatupidamise dokumente ja esindusõiguslike isikute ilmumist selgituste andmiseks. Maksuhalduril tuleb enamkoormava kontrolli puhul viia maksumaksja tegevuskohas läbi revisjon. Kaebaja hinnangul on tegemist revisjoniga ning seetõttu on ka korralduses esitatud õiguslik alus õigusvastane. Vaidlustatud korraldus on täielikult põhjendamata. Uue perioodi eest dokumentide esitamine koormab kaebajat põhjendamatult. Seega maksuhaldur pidi korralduses märkima, miks ta laiendab kontrolli, mis on kontrolli laiendamise põhjuse aluseks ja selle teostamise vajadus. Selliseid asjaolusid ei ole aga maksuhaldur korralduses kirja pannud.
3.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata (tl 11-13). Kontrolli laiendamist ei ole vaja haldusaktis põhjendada, kuna see on analoogiline kontrolli alustamise korraldusega ning maksuhalduril on õigus ka omal initsiatiivil kontrolli alustada. Maksuhalduri ülesanne on kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust. Isikute, kontrolliperioodi ja vajalike tõendite valiku otsustab maksuhaldur kaalutlusõiguse alusel. Seadusest ei tulene kohustust põhjendada kontrolli alustamist või laiendamist. Vaidlustatud korraldus sisaldab selle andmise faktilist ja õiguslikku alust. Korralduses on selgesti välja toodud, et maksuhaldur kontrollib OÜ ISCG käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil 01.10.2015 kuni 30.04.2016 ning laiendab kontrolli perioodile 01.05.2016 kuni 31.07.2016. Korralduse kohaselt viiakse kaebaja suhtes läbi üksikjuhtumi kontrolli. Maksukorralduse seadus (MKS) ei keela kontrolliperioodi laiendamist. Maksuhalduri õigus laiendada läbiviidava üksikjuhtumi kontrolli ulatust on identne maksuhalduri õigusega alustada maksukohustuslase suhtes üksikjuhtumi kontrolli. MKS ei näe üksikjuhtumi kontrollimenetluse alustamiseks ette eraldi menetluskorda, mistõttu võib maksumenetluse algushetkeks olla ka menetlusosalise teavitamine menetlusest. Samuti ei tulene MKS-st keeldu viia kontrollimenetlust üheaegselt läbi mitme maksustamisperioodi osas. Asjaolu, kas mitut maksustamisperioodi kontrollitakse ühes või mitmes maksumenetluses, ei saa iseenesest maksukohustuslase õigusi rikkuda. Maksuhaldur otsustab kaalutlusõiguse alusel, milliseid isikuid ja perioode ta kontrollib ega pea valikut põhjendama või maksukohustuslast enne kontrollimenetluse alustamist menetlusse kaasama. Maksuhaldur ei pidanud esitama täpseid selgitusi, milliste andmete ja dokumentide alusel kaebaja majandustegevust analüüsiti, ega küsima kaebajalt luba. Kaebajal on õigus taotleda maksuhaldurilt vajadusel täiendavat teavet ning tutvuda maksumenetluses kogutud tõenditega. Kaebaja ei ole esitanud põhjendusi, mis viitaksid revisjoni läbiviimisele. Revisjoni käigus kontrollitakse maksumaksja tegevust tervikuna. Kaebaja suhtes läbi viidav kontroll ei vastanud revisjoni tunnustele: MTA ei teatanud sellest ette vähemalt seitse päeva ja see ei
toimunud maksumaksja juures. Korralduses on öeldud, et alustatud on kontrolli OÜ ISCG käibemaksuarvestuse osas kindlal perioodil. Puuduvad viited sellele, et MTA viis varjatult läbi revisjoni. Kaebaja suhtes läbiviidud kontrollimenetlus ei ole olnud kauakestev ja järjepidev. Kaebajal on kontrollimenetluses kaasaaitamiskohustus. See tähendab aktiivset menetluses osalemise ja nõutud dokumentide esitamise kohustust ka olukorras, kus maksumenetlus toob kaasa ajakulu või muid ebamugavusi ning võib lõppeda maksukohustuslasele koormava haldusaktiga. Kuna kaebus on üldsõnaline ning selles ei ole välja toodud, milline konkreetne korralduses loetletud nõue ja miks kaebajat põhjendamatult koormab, ei ole kaebaja väited kontrollitavad. Vaidlustatud korraldus on õiguspärane ja motiveeritud ning vastab nõuetele. Ka kohtupraktikas on leitud, et kui üksikjuhtumi kontrollimenetlust on alustatud, on selle raames õigus nõuda ka maksumenetluses tähtsust omavat teavet ja dokumente (kohtuasjad 33-1-46-14, 3-15-64). Kohtu seisukoht
4.MKS § 10 lg 2 p 1, 3 ja 4 alusel on maksuhalduri ülesandeks kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust, jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras, nõuda sisse maksuvõlad ning kohaldada maksuseaduste rikkujate suhtes seadusega lubatud sunnivahendeid ja karistusi. MKS § 11 lg 2 kohaselt otsustab maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. MKS § 59 lg 2 kohaselt on maksuhalduril õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase majandus- või kutsetegevusega ning maksukohustuslase poolt maksude tasumisega seotud dokumente, samuti teha kaupade, materjalide ja muu vara ning tehtud tööde ja osutatud teenuste inventuure ja ülemõõtmisi. Kontroll jaguneb üksikjuhtumite kontrolliks (§ 60–72) ja üldkontrolliks ehk revisjoniks (§ 73–81).
5.MTA on seisukohal, et kaebaja suhtes läbi viidav kontroll on üksikjuhtumi kontroll. Kaebaja hinnangul on tegemist revisjoniga. Revisjoni eristab üksikkontrollist eelkõige see, et revisjoni käigus tuleb välja selgitada kõik maksustamise seisukohalt tähtsust omavad asjaolud. Üksikjuhtumi kontroll hõlmab konkreetse teadaoleva asjaolu kontrollimist. Üksikjuhtumi kontroll toimub reeglina maksuhalduri juures ja revisjon maksukohustuslase juures. Riigikohus on oma praktikas korduvalt märkinud, et revisjoni ja üksikjuhtumi kontrolli sisuline eristamine sõltub hinnangust, kas tegemist on enam koormava kontrollimisega. Võimalik on kohtulik kontroll nii selle üle, kas maksuhalduri poolt üksikjuhtumi kontrolliks peetav menetlus on tegelikult revisjon, kui ka selle üle, kas maksuhaldur järgib revisjoni puhul menetlusnõudeid. Kui asjaolud ja tõendid on erisuunalised, viidates sisuliste tunnuste osas nii üksikjuhtumi kontrollile kui ka revisjonile, siis on oluline ka see, kuidas maksuhaldur kontrolli vormistas ja kuidas menetlus toimus (Riigikohtu lahendid 3-3-1-20-05 p 15, 3-3-146-14 p 12).
6.Vaidlustatud korraldusega algatas MTA kontrolli perioodi 01.05 kuni 31.07.2016 ehk kolme kuu osas. Kontroll hõlmab üksnes käibemaksu arvestamise, tasumise ja deklareerimise õigsust. Kontroll viiakse läbi maksuhalduri juures ning hõlmab vaid konkreetsete korralduses nimetatud asjaolude kontrollimist. Kontroll on vormistatud ja läbi viidud vastavalt
üksikjuhtumi kontrollile ette nähtud reeglitele. Tegemist ei ole isikut enam koormava kontrollimisega. Ükski asjaolu ei viita sellele, et tegemist võiks olla revisjoniga. MTA on vaidlustatud korralduse vormistanud varasema samalaadse kontrolli perioodi laiendamisena, kahe korralduse koosmõjus hõlmab kontroll 10 kuu pikkust perioodi. MTA on nõudnud kaebajalt vaidlustatud korralduses nimetatud dokumentide esitamist ka varasema perioodi kohta. Kohtu hinnangul ei anna ka need asjaolud alust pidada algatatud kontrollimenetlust revisjoniks. Endiselt on õige, et kontroll toimub ainult ühe maksu osas. Lisaks ei ole kaebaja vaidlustanud varasema, ajavahemikku 01.10.2015 - 30.04.2016 hõlmava kontrolli toimumist või asjaolusid. Praeguses asjas toimub vaidlus selle üle, kas kohustus esitada dokumendid vaidlustatud korralduses nimetatud perioodi osas on õiguspärane. Kokkuvõttes leiab kohus, et tegemist on üksikjuhtumi kontrolliga ning põhjendatud ei ole kaebaja etteheited, nagu oleks tegemist revisjoniga. Sel juhul on õige ka korralduses ära toodud õiguslik alus.
7.Kaebaja hinnangul on vaidlustatud korraldus põhjendamata. MKS § 60 lg 1 alusel on maksuhalduril õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada maksukohustuslast või tema esindajat teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. MKS § 59 lg 1 kohaselt otsustab maksuhaldur talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest lähtudes, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. MKS § 62 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist. MKS § 62 lg 4 sätestab, et eeltoodud kohustuse kohta antakse kirjalik korraldus, kui nõue on adresseeritud kolmandale isikule või kui adressaat või tema esindaja kutsutakse kohustuse täitmiseks maksuhalduri ametiruumidesse või kui maksukohustuslane ei ole varasemat nõuet täitnud või muudel juhtudel, kui maksuhaldur peab seda vajalikuks. MKS ei sätesta vaidlustatud korraldusele peale selle kirjalikult vormistamise nõude muid vormi- ega sisunõudeid. Kohtu hinnangul on maksukohustuslaselt dokumentide nõudmisel piisavaks põhjenduseks see, et MTA on algatanud kontrollimenetluse. See põhjendus on vaidlustatud korralduses ka ära toodud. MTA on korralduses arusaadavalt selgitanud, millise menetluse raames ja millist teavet vajatakse. Käibemaksuseaduse § 27 lg 1 ja 12 alusel esitab maksukohustuslane käibemaksu deklareerimisel MTA-le kokkuvõtvad arvulised andmed - kui suur oli vastava kuu käive, käibemaks ja sisendkäibemaks kokku - ning andmed arvete kohta, mille kogusumma oli ühe tehingupartneri kohta vähemalt 1000 eurot. See tähendab, et käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse kontrollimiseks tuleb MTA-l paratamatult alustada teabe ja dokumentide nõudmisest. Korralduse täpsem põhjendamine selles maksumenetluse staadiumis ei ole võimalik ja sellist kohustust ei tulene ka seadusest. Praeguses asjas ei ole tegemist ka olukorraga, kus MTA nõuaks kaebajalt dokumente, mis ilmselgelt ei saa olla seotud käibemaksu arvestamise ja tasumisega. Ka kaebaja ei ole esitanud täpsemaid põhjendusi, miks on mingi konkreetse dokumendi või dokumentide liigi nõudmine põhjendamatu.
8.Kaebaja leiab, et vaidlustatud korraldusega temale pandud kohustus esitada täiendavaid dokumente koormab teda põhjendamatult. Kohustusele ilmuda maksuhalduri juurde selgituste andmiseks kaebaja selles osas vastu ei vaielnud. Kohus leidis eespool, et MTA-l oli seadusest tulenev õigus panna kaebajale vaidlustatud korralduses toodud kohustused. Seadusest tulenevate kohustuste täitmist ei saa pidada ebamõistlikult koormavaks. Selliste kohustute täitmisega tuleb ettevõtlusega tegeleval ja käibemaksukohustuslaseks oleval isikul arvestada. Kohus märkis eespool, et kaebaja ei ole konkreetselt välja toonud, mil moel täiendavate dokumentide esitamise kohustus teda koormab või miks ta leiab, et vaidlustatud korraldus teda enam koormab kui 29.06.2016.a korraldus, mille alusel viiakse läbi käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli perioodil 01.10.2015 kuni 30.04.2016. Ainuüksi asjaolu, et kontrolli perioodi ulatust laiendati ning et sellega seoses kohustati kaebajat esitama täiendavaid dokumente, ei anna alust väita, et dokumentide esitamise kohustuse täitmine kaebaja suhtes ebamõistlikult koormavaks oleks muutnud.
9.Kokkuvõttes jätab kohus kaebuse rahuldamata. Menetluskulud
10.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel jäävad menetluskulud kaebaja kanda. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks tuleb kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, seetõttu jätab kohus menetluskulud välja mõistmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.