XX kaebus Tallinna Tugikeskus Juks tegevuse (teenuse mitteosutamine perioodil 25.06.2014−31.08.2014) õigusvastasuse tuvastamiseks ja Tallinna Tugikeskuse Juks kohustamiseks avaldada kollektiivpuhkuse aeg Tallinna Tugikeskuse Juks veebilehel
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, seaduslik esindaja YY Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Ulvi Klaar
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 22.04.2016 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 22.04.2016 otsus haldusasjas nr 3-15-1018 osas, milles halduskohus jättis rahuldamata XX nõude tuvastada Tallinna Tugikeskus Juks toimingu – perioodil 25.06.2014−31.08.2014 igapäevaelu toetamise teenuse osutamata jätmine – õigusvastasus.
3.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada XX kaebus osaliselt ja tunnistada õigusvastaseks Tallinna Tugikeskus Juks toiming, mis seisnes XX-le perioodil 25.06.2014−31.08.2014 igapäevaelu toetamise teenuse osutamata jätmises vähemalt 4 tunni vältel ühes kuus.
4.Muus osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.04.2016 otsuse resolutsioon muutmata, asendades halduskohtu põhjendused ringkonnakohtu otsuse põhjendustega.
5.Mõista Tallinna linnalt XX kasuks välja menetluskulud summas 22,50 eurot. Tallinna linna menetluskulud jäävad tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
3-15-1018 Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.04.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX on täisealine isik, kelle eestkostjaks on tema ema YY (eestkostet viimati pikendatud Harju Maakohtu 23.12.2016 määrusega nr 2-10-60511). XX-le on koostatud rehabilitatsiooniplaan kehtivusajaga 01.09.2011–04.05.2016. Rehabilitatsiooni-plaanis sisalduva tegevuskava kohaselt on XX-le ette nähtud muu hulgas igapäevaelu toetamise teenuse ja päevahoiuteenuse osutamine. XX suunati Sotsiaalkindlustusameti 29.08.2011 suunamisotsusega nr T00005009 (tl 60-60p) rehabilitatsiooniplaani alusel igapäevaelu toetamise teenuse saamisele perioodil 01.09.2011–04.05.2016 vähemalt 4 tundi kuus Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti hallatavas Tallinna Tugikeskuses Juks (tugikeskus). XX-le osutati alates 2011. aastast Tallinna Tugikeskuse Juks arenduskeskuses päevahoiu- ning igapäevaelu toetamise teenust. Tugikeskuse Juks töötajatel on iga aasta suvel enam kui 35 päeva pikkune kollektiivpuhkus. Tugikeskus oli 2014. a-l seoses töötajate kollektiivpuhkusega suletud perioodil 25.06.2014−31.08.2014. Enne kollektiivpuhkust koguti tugikeskuse klientidelt allkirju selle kohta, et nad on nõus sellega, et ei saa kollektiivpuhkuse ajal igapäevaelu toetamise teenust alates 01.07.2014 kuni 31.08.2014 (tl 3).
2.XX esitas 22.04.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse (tl 1-2, 26-27, 107-108), milles palus: 1) anda hinnang Tallinna Tugikeskus Juks direktori CC tegevusele – allkirjade kogumine puudega klientidelt, kellel on vanemad/eestkostjad; 2) vastata, kui seaduspärane on iga-aastane kümne nädala pikkune kollektiivpuhkus asutuses Tallinna Tugikeskus Juks, mille kestel katkestatakse klientidele oluliste ja elutähtsate teenuste, sh igapäevaelu toetamise teenuse, osutamine; 3) teha kindlaks vastutuse piirmäär (karistus) Tallinna Tugikeskus Juks direktor CC-le; 4) kohustada Tallinna Tugikeskus Juks administratsiooni avaldama keskuse veebilehel keskuse lahtioleku ajad ja kollektiivpuhkuse kestus. Tallinna Halduskohus tagastas 19.06.2015 määrusega XX kaebuse nõuetes teha kindlaks vastutuse piirmäär (karistus) Tallinna Tugikeskus Juks direktor CC-le ja kohustada Tallinna Tugikeskus Juks administratsiooni avaldama keskuse veebilehel keskuse lahtioleku ajad. Halduskohus tõlgendas kaebaja nõudeid ja võttis need menetlusse järgmiselt:
2(10)
3-15-1018 1) tunnistada õigusvastaseks Tallinna Tugikeskus Juks toiming, mis seisnes XX-le igapäevaelu toetamise teenuse mitteosutamises perioodil 25.06.2014−31.08.2014; 2) kohustada Tallinna Tugikeskus Juks administratsiooni avaldama keskuse veebilehel kollektiivpuhkuse kestus. Halduskohus selgitas 19.06.2015 määruses, et Tallinna Tugikeskus Juks toimingu, mis seisnes erihoolekandeteenusel viibivalt eestkoste all olevalt kliendilt XX-lt allkirja võtmises selle kohta, et Tallinna Tugikeskus Juks ei osuta XX-le ajavahemikul 01.07.2014−31.08.2014 igapäevaelu toetamise teenust, õigusvastasuse kindlakstegemise nõue on hõlmatud Tallinna Tugikeskus Juks toimingu, mis seisnes XX-le igapäevaelu toetamise teenuse mitteosutamises 25.06.2014−31.08.2014, õigusvastasuse kindlakstegemise nõudega. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. Tallinna Tugikeskuses Juks osutatakse kaebaja tervisele olulise tähtsusega teenuseid. Igal suvel läheb keskus kümneks nädalaks, s.o 70 kalendripäevaks kollektiivpuhkusele ning teenuste osutamine katkestatakse. Kaebaja on seetõttu jäänud ilma ühiskonnaelust ja suhtlusest tugikeskuse teiste klientidega ning on sunnitud istuma kodus oma vanematega. Keskuse klientide vanematelt ja eestkostjatelt ei ole kollektiivpuhkuse osas arvamust ega nõusolekut küsitud ning keskuse leheküljel ei ole informatsiooni kollektiivpuhkuse pikkuse kohta. Igaaastane pikaajaline suvepuhkus Tallinna Tugikeskuses Juks on ebaseaduslik, mida kinnitab vajadus koguda klientidelt selle kohta allkirju. Kaebaja peab saama kõiki sotsiaalhoolekandeseaduse (SHS, kuni 31.12.2015 kehtinud redaktsioon) § 26 lg-s 1 sätestatud teenuseid. SHS kohaselt on igapäevaelu toetamise teenus hädavajalik elukvaliteedi ja igapäevaelus toimetuleku parandamiseks. Kaebajal on Tallinna Tugikeskus Juks toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks preventiivne huvi. Rikutud on puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikleid 9 ja 19.
3.Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata (tl 58-59). 1) Tugikeskus teavitas kaebaja eestkostjat 12.06.2014 kirjaga nr 1-5/23 (tl 62), et asutus on suletud 25.06.2014−31.08.2014 ja ei osuta sellel ajaperioodil igapäevaelu toetamise teenust Sotsiaalkindlustusameti saatekirjade alusel. Teenuse osutamise katkestamisel ei ole rikutud ühtegi õigusakti ja sellega ei ole põhjustatud kaebajale kahjulikke tagajärgi. Tallinna Linnavalitsuse 02.05.2007 määrusega nr 40 kehtestatud „Tallinna Tugikeskuse Juks põhimääruse“ (kuni 14.01.2016 kehtinud redaktsioonis) § 6 lg 2 p 1 kohaselt juhib asutuse direktor asutust, tagades põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmise. Asutuse juhtimine puudutab ka puhkuste korraldamist, sh kollektiivpuhkuse rakendamist. Kollektiivpuhkuse kohta käiv ei ole küll asutusesisestes dokumentides sätestatud, kuid puhkuste ajakava koostamisel lähtutakse põhimõttest, et asutus on juulikuus suletud ja kõik töötajad on sel ajal korralisel puhkusel. Asutuse töö spetsiifika ning selleks vajalike oskustega tööjõu nappuse tõttu on mõistlik korraldada asutuse puhkus kollektiivpuhkusena. Kõiki igapäevaelu teenuse saajaid on koheldud võrdselt. Kui osutada puuetega inimestele sotsiaalteenuseid vajalikust vähema personaliga või kasutada asendajatena ilma vajaliku hariduse ja ettevalmistuseta töötajaid, kannataks teenuse kvaliteet ning teenuse saajate ja asutuse töötajate ohutus. Töölepingu seaduse (TLS) kohaselt võivad tööandja ja töötaja kokku leppida pikemas kui 28-kalendripäevases puhkuses. Asutuse töötajate puhkused on pikemad ja sellest tulenevalt on vajalik lubada töötajaid puhkusele ka teistel kalendrikuudel peale juulikuu. Sellest tulenevalt on takistatud teenuste osutamine pikemal perioodil kui ainult kollektiivpuhkuse aeg. 2) Tugikeskuse ja Sotsiaalkindlustusameti vahel kõnealusel ajal kehtinud haldusleping igapäevaelu toetamise teenuse osutamiseks ei sisalda kohustust osutada teenust katkematult. Sotsiaalkindlustusamet on kirjas nr 17-10/8230-33 selgitanud, et igapäevaelu toetamise teenus 3(10)
3-15-1018 ei ole igapäevaselt osutatav teenus ja asjaolu, et asutus ei osuta mingil ajavahemikul teenust, ei takista teenuse kättesaadavust. 3) Kaebajale osutatud teenuse eesmärgist ja mahust (4 tundi kalendrikuus) ei saa järeldada, et teenuse katkemine mõneks ajaks mõjutaks oluliselt tema toimetulekut. Teenuse katkemise tõttu ei olnud kaebajal võimalust saada teenust asutuses, kuid muus osas kaebaja piiratud ei olnud. Seega ei ole kaebaja väidetud tagajärjed (ilmajäämine ühiskonnaelust ja suhtlemisest) põhjuslikus seoses teenuse katkestamisega. 4) Asutuse kliente teavitatakse kirjalikult perioodidest, millal neile teenust ei osutata, ning asutuse veebilehel puudub info kollektiivpuhkuste kohta. Asutus teenindab kliente, kes on võetud teenusele Sotsiaalkindlustusameti suunamisotsuste alusel. Seega on kliendid personaalselt seotud asutusega ja saavad neile vajaliku info kätte. Asutus ei tegutse nn avatud päevakeskusena, mida saaks isikud külastada oma soovi kohaselt.
4.Tallinna Halduskohus jättis 22.04.2016 otsusega XX kaebuse rahuldamata. 1) Erihoolekandeteenuse osutamise otsustab Sotsiaalkindlustusamet. Sotsiaalkindlustusameti suunamisotsuse kohaselt osutatakse kaebajale teenust perioodil 01.09.2011−04.05.2016, vähemalt 4 tundi kuus kuni rehabilitatsiooniplaani kehtivuse lõpuni. Seega oli kaebajal õigus suunamisotsuses märgitud erihoolekandeteenusele (igapäevaelu toetamise teenusele) Tallinna Tugikeskuses Juks vähemalt 4 tunni vältel kuus. Põhimääruse § 6 lg 2 p 1 kohaselt juhib direktor asutust, tagades põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmise; sama lõike p 6 kohaselt annab direktor oma pädevuse piires asutuse töö sisemiseks korraldamiseks käskkirju ja kontrollib nende täitmist. Asutuse juhtimine puudutab ka puhkuste korraldamist, sh kollektiivpuhkuse rakendamist. 2) TLS § 55 kohaselt eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. TLS § 69 lg 1 sätestab, et põhipuhkuse aja määrab tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega. Kollektiivpuhkuse rakendamist ei saa pidada vastuolus olevaks ühegi õigusaktiga. Vastustaja on arvestanud sealjuures keskuse töö eripäraga ja asjaoluga, et vähema arvu töötajatega või vastava ettevalmistuseta isikutega teenuste osutamine, tagamaks asutuse poolt teenuste pidevat osutamist, ei oleks õigustatud, sest seaks ohtu teenuste kvaliteedi ning avaldaks otsest mõju klientide ja asutuse töötajate ohutusele. Samuti ei pea asutuse töötajate puhkuste pikkus piirnema üksnes kollektiivpuhkuse ajaga. 3) Arvestades igapäevaelu toetamise teenuse eesmärki (suurendada kaebaja sotsiaalset toimetulekut ja luua parim võimalik baas edaspidise eluga hakkama saamiseks) ning kaebajale osutatava igapäevaelu toetamise teenuse mahtu, ei saanud teenuse mitteosutamine ajavahemikul 25.06.2014−31.08.2014 avaldada kaebaja toimetulekule olulist mõju. Nelja tunni vältel kuus teenuse mitteosutamine ei saanud tuua kaebajale kaasa tema poolt kirjeldatud tagajärgi – ilmajäämine ühiskonnaelust ja suhtlemisest. 4) Kuigi puudub vaidlus, et kaebajalt kui eestkoste all olevalt kliendilt allkirja võtmine seonduvalt teenuse mitteosutamisega oli õigusvastane, ei tingi nimetatud menetlustoimingu õigusvastasus kaebajale teenuse mitteosutamise õigusvastasust ajavahemikul 25.06.2014−31.08.2014. Kaebaja eestkostjat teavitati kirjalikult teenuse mitteosutamisest. Arvestada tuleb mitte üksnes teenuse saamise õiguse riivega, vaid ka osutatava teenuse mahuga, riive intensiivsusega (mõjuga isiku toimetulekule) ning teenuse katkemise tinginud asjaoludega.
4(10)
3-15-1018 5) Tugikeskusele ei tulene õigusaktidest kohustust avaldada veebilehel teavet kollektiivpuhkuse kestuse kohta ning kollektiivpuhkuste veebilehel avaldamata jätmine ei riku kaebaja õigusi. Asutus teenindab kliente Sotsiaalkindlustusameti suunamisotsuste alusel. Seega on kliendid asutusega personaalselt seotud ja vajalik info asutuse ajutise sulgemise ning kollektiivpuhkuse kohta ei ole avalikkusele vajalik. Teave asutuse kollektiivpuhkuse ja ajutise sulgemise kohta oleks asjakohane näiteks avatud päevakeskuse puhul. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
5.XX palub apellatsioonkaebuses (tl 128-128p, 143-144p) tühistada Tallinna Halduskohtu 22.04.2016 otsus ja rahuldada tema kaebus. 1) Halduskohus on rikkunud menetlusnorme, hinnanud valesti tõendeid ega ole lähtunud lahendi tegemisel kaebusest. Tugikeskuse direktor võttis mitme aasta jooksul puudega klientidelt eestkostjate teadmata allkirju, pannes sellega toime kuriteo. Senini ei ole teda selle eest karistatud. Juhtkonna ebaseadusliku tegevuse tulemusel ei olnud kaebajal võimalik saada töötajate kollektiivpuhkuse ajal ühtegi asutuse pakutavat sotsiaalteenust. Kord kuus 4-tunnise igapäevaelu toetamise teenuse puudumine kollektiivpuhkuse ajal ei pruugi olla oluline ja nähtav, kuid sel juhul ei vasta sellises mahus teenus ka oma ülesandele ega saa parandada elu kvaliteeti. Perioodil 01.09.2011−13.06.2014 sai kaebaja päevahoiu, igapäevaelu toetamise ja töötamise toetamise teenust, olles tugikeskuses igal argipäeval kell 08.30−15.30. Seega sai kaebaja teenuseid täismahus, mitte 4 tundi kuus, nagu väidab vastustaja. Perioodil 25.06.2014−31.08.2014 ei osutatud kaebajale aga mingeid teenuseid, kuigi kaebaja selleks oma nõusolekut ei andnud. Päevakeskuse loomise esmane eesmärk ja ülesanne on puudega inimeste ehk teenuste saajate sotsialiseerumine, mitte juhtkonna, administratsiooni ja personali mugavus. 3) Olukord, kus igal aastal suvel ühel ja samal ajal läheb kogu asutuse personal 70 päevaks puhkusele, on ebamõistlik ega ole seadusega kooskõlas. Seaduse järgi määratakse puhkuse aega, mitte puhkuse kestust. TLS §-de 55 ja 58 kohaselt on iga-aastane põhipuhkus 28 kalendripäeva ja 56-kalendripäevast puhkust saavad ainult haridus- ja teadustöötajad. Keskuses peab olema tagatud spetsialistide asendamine. Tugikeskuse põhikirjas ei ole ühtegi sõna kollektiivse puhkuse kohta ning seda kasutades petab keskuse juhtkond ja administratsioon kliente ja nende esindajaid. 4) Vastustaja on rikkunud kaebajale põhiseaduse §-st 28 tulenevat õigust tervise kaitsele. Sama sätte kohaselt on puuetega inimesed riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Lisaks on sotsiaaltöötajad kohustatud järgima teisi puuetega inimestele sotsiaalteenuste osutamist reguleerivaid õigusakte ja reegleid. 5) Alates 26.05.2016 Tallinna Tugikeskus Juks veebilehelt nähtuv informatsioon kollektiivpuhkuse kohta on ebamäärane ning sellest ei selgu, kui pikk on puhkus, millal see algab ja lõpeb.
6.Tallinna linn palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata (tl 161-162). 1) Tallinna Tugikeskusel Juks on õigus korraldada töötajate puhkused kollektiivpuhkusena, katkestades selleks ajaks teenuste osutamise. Kollektiivpuhkuse teabe avaldamise kohustus puudub. 2) Puudub vaidlus, et kaebajale osutati Tallinna Linnavalitsuse 11.08.2010 korralduse nr 1215-k alusel tugikeskuses päevategevuse ja päevahoiuteenust perioodil 01.09.2011 kuni 13.06.2014. 3) Tugikeskus tunnistab, et on kogunud piiratud teovõimega isikutelt allkirju nõusolekule teenuse osutamise katkestamiseks puhkuste perioodil. Asutuse juht on korduvalt vabandanud ja 5(10)
3-15-1018 oma eksimust tunnistanud. Allkirjade kogumise eesmärk ei olnud ega saanud olla sisuline nõusolek teenuse ajutiseks katkestamiseks, kuivõrd sellist nõusolekut ei eelda ega kohusta võtma ükski õigusakt. Reeglina on piiratud teovõimega isiku tehing tühine ning kogutud allkirjad ei andnud ega saanudki anda asutuse juhile mingeid õigusi. Asutuse juhil on õigus korraldada asutuse tööd ja rakendada kollektiivpuhkust. Klientide nõusolek selleks ei ole vajalik ning kliente (nende eestkostjaid) on personaalselt teavitatud teenuse osutamise katkestamisest puhkuste perioodil. 4) Vastustaja palub jätta tähelepanuta apellatsioonkaebusele lisatud tõendid, kuna kaebaja ei ole esitanud neid halduskohtu otsuse sisulise vaidlustamise eesmärgil ega ole põhjendanud, miks ei ole neid tõendeid esitatud esimeses kohtuastmes. Nimetatud tõendid ei oma puutumust praeguse asjaga, kuna praeguses asjas on vaidluse esemeks Sotsiaalkindlustusameti määratud igapäevaelu toetamise teenuse kättesaamine.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
7.Kaebaja on esitanud praeguses asjas muu hulgas nõude tugikeskuse Juks tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses asutuse sulgemisega töötajate kollektiivpuhkuse ajaks ja sel ajal kaebajale teenuste osutamata jätmisega. Asjas kogutud tõendite ja poolte seisukohtade (nt vastustaja selgitused tl 161p-162) pinnalt on tuvastatav, et kaebajale on tugikeskuses Juks alates 01.09.2011 osutatud järgmisi teenuseid: 1) riigieelarvest rahastatav igapäevaelu toetamise teenus (erihoolekandeteenus) Sotsiaalkindlustusameti 29.08.2011 suunamisotsuse nr T00005009 (tl 60-60p) alusel mahuga 4 tundi kalendrikuus (SHS § 1135); ja 2) Tallinna linnaeelarve vahenditest rahastatav päevategevuse- ja päevahoiu teenus Tallinna Linnavalitsuse 11.08.2010 korralduse nr 1215-k „Sotsiaalteenuste nõuded“ (kehtiv kuni 16.11.2014, kättesaadav: https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=118056) lisa p 1.6 alusel. Neid teenuseid osutati kaebajale vähemalt kuni 12.06.2014, mil tugikeskuse direktor palus kirjas nr 1-5/23 (tl 62) kaebajat alates 13.06.2014 keskusesse mitte saata. Seega sai kaebaja alates 01.09.2011 tugikeskuses Juks paralleelselt nii riigieelarvest rahastatavat igapäevaelu toetamise teenust SHS § 1135 tähenduses kui linnaeelarvest rahastatavat päevategevuse ja päevahoiu teenust Tallinna Linnavalitsuse korralduse nr 1215-k lisa p-s 1.6 sätestatud korras. Asjaolu, et tugikeskuse klientidelt on palutud nõusolekut üksnes igapäevaelu toetamise teenuse katkestamiseks seoses kollektiivpuhkusega (tl 3) ja kaebajat on 12.06.2014 kirjaga teavitatud, et tugikeskus ei osuta 25.06.2014−31.08.2014 Sotsiaalkindlustusameti saatekirjade alusel igapäevaelu toetamise teenust (tl 4), ei muuda seda, et kaebajal puudus asutuse sulgemise tõttu võimalus saada sel perioodil nii talle varem võimaldatud igapäevaelu toetamise kui päevategevuse- ja päevahoiuteenust. Kaebusest nähtuvalt peab kaebaja oma õigusi rikkuvaks mõlema teenuse osutamise katkestamist asutuse töötajate kollektiivpuhkuse ajaks, mitte üksnes igapäevaelu toetamise teenuse osutamata jätmist, mille õiguspärasust analüüsis halduskohus. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja tuvastamisnõuet tuleb mõista laiemalt ning sellega tuleb pidada hõlmatuks kaebajale mõlema teenuse osutamise katkestamist asutuse töötajate kollektiivpuhkuse ajaks perioodil 25.06.2014−31.08.2014. Asjaolu, et halduskohus ei analüüsinud otsuses kaebajale perioodil 25.06.2014−31.08.2014 päevategevuse- ja päevahoiuteenuse osutamata jätmise õiguspärasust, ei too kaasa halduskohtu otsuse tühistamist, sest selles osas ei ole kaebuse rahuldamiseks alust.
6(10)
3-15-1018
8.Kaebajale päevategevuse- ja päevahoiuteenuse osutamise aluseks oli Tallinna Linnavalitsuse 11.08.2010 korraldus nr 1215-k. Korralduse nr 1215-k õiguslikeks alusteks on muu hulgas kuni 31.12.2015 kehtinud SHS § 5 lg 4 ja § 9, millest tulenevalt on linnavalitsus kohustatud korraldama linnas elavale isikule sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmise. Sotsiaalteenuste ja muu sotsiaalabi andmise korraldamise kohaliku omavalitsuse ülesandena näeb ette ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1. Seega täitis linnavalitsus korraldusega nr 1215-k sotsiaalteenuste nõuete kehtestamisega talle seadusega pandud avalikke ülesandeid, mille osutamise mahu ja täpsema korra kindlaksmääramine on omavalitsusüksuse pädevuses. Tallinna linna territooriumil päevategevuse- ja päevahoiuteenuse osutamise kord oli määratletud korralduse nr 1215-k lisas 1.6. Selle lisa kohaselt sisaldab päevategevuse- ja päevahoiuteenus järgmist: 1) päevane hooldus ja järelevalve; 2) isiku juhendamine ja abistamine igapäevaelus vajalike toimingute sooritamisel; 3) aktiviseerivatesse tegevustesse kaasamine; 4) rehabilitatsiooniplaanis soovitatud tegevuste läbiviimine; 5) isiku sotsiaalse võrgustiku tugevdamine; 6) perekonnaliikmete nõustamine isiku hooldamisega seotud ja teistes igapäevaelu korraldamise küsimustes. Lisa 1.6 õigusliku alusena on muu hulgas märgitud SHS § 26, mis reguleerib puuetega isikute sotsiaalhoolekannet ja mille lg 2 järgi korraldab linnavalitsus abi vajava puudega isiku toimetuleku sotsiaalteenuste osutamise, sotsiaaltoetuste maksmise, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi osutamise teel. Korralduse nr 1215k lisa 1.6 ei sätesta, milline peab olema päevategevuse- ja päevahoiuteenuse osutamise korral selle minimaalne maht ja sagedus. Päevahoiuteenuse osutamise täpsemat korda ei ole sätestatud ka tugikeskuse Juks põhimääruses. Päevahoiuteenuse näol on tegemist põhimääruse § 4 lg-s 2 sätestatud muu iseseisvat toimetulekut parandava teenusega, mida asutus võib asutuse klientidele osutada, lähtudes Tallinna linna vajadustest teiste inimestega võrdsete võimaluste tagamiseks, ühiskonnaelus aktiivseks osalemiseks, arendamiseks ja soodsa keskkonna kujundamiseks. Seega ei tulene ka põhimäärusest tugikeskusele kohustust osutada kaebajale päevategevuse- ja päevahoiuteenust katkematult või mingis kindlaks määratud kohustuslikus minimaalses määras. Seetõttu puudub kaebajal õigusaktidest tulenev subjektiivne õigus päevahoiuteenuse kindlaks määratud mahus saamiseks ning kaebajale 25.06.2014−31.08.2014 päevahoiuteenuse osutamata jätmist asutuse töötajate puhkusel viibimise tõttu ei saa pidada õigusvastaseks. II
9.Kaebajale tugikeskuses Juks osutatud igapäevaelu toetamise teenuse näol on tegemist erihoolekandeteenuse liigiga (SHS 3. ptk 4. jagu) ning selle osutamise täpsemad alused on sätestatud SHS §-des 1135−1138. Igapäevaelu toetamise teenus on ühe osutatava teenusena märgitud ka tugikeskuse põhimääruse § 4 lg 1 p-s 4. Kaebaja on Sotsiaalkindlustusameti 29.08.2011 erihoolekandeteenuse saamise suunamisotsusega nr T00005009 (tl 60-60p) suunatud igapäevaelu toetamise teenuse saamisele tugikeskusesse Juks perioodil 01.09.201104.05.2016. Teenuse osutamise kestuse ja soovitava sagedusena on suunamisotsuses märgitud vähemalt 4 tundi kuus. SHS § 1138 lg-st 2 tuleneb, et hinnangu igapäevaelu toetamise teenuse sisuks olevate eesmärkide, eesmärkide saavutamiseks vajalike soovituslike tegevuste, igapäevaelu toetamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste läbiviimise soovitusliku sageduse kohta kuus annab psühhiaater või rehabilitatsiooniteenuse osutaja oma kirjalikus hinnangus või rehabilitatsiooniplaanis Sotsiaalkindlustusametile. Kaebaja on õigesti osutanud, et Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatri 15.04.2011 hinnangu kohaselt on kaebajale igapäevaelu toetamise teenuse raames osutatavate tegevuste soovituslikuks sageduseks märgitud ühes kuus 5 korda nädalas, 6-7 tundi (tl 147). Siiski otsustab SHS § 1117 kohaselt isikule erihoolekandeteenuse osutamise Sotsiaalkindlustusamet suunamisotsusega ning määrab selles teenuse osutamise minimaalse mahu. Erihoolekandeteenuse osutaja on kohustatud järgima Sotsiaalkindlustusameti suunamisotsust, mitte psühhiaatri hinnangut. Seega tuli tugikeskusel 7(10)
3-15-1018 Juks kaebajale igapäevaelu toetamise teenuse osutamisel juhinduda Sotsiaalkindlustusameti suunamisotsuses märgitud minimaalsest mahust ning osutada kaebajale igapäevaelu toetamise teenust vähemalt 4 tundi kuus. Praeguse vaidluse esemeks ei ole Sotsiaalkindlustusameti suunamisotsuse ega selles märgitud teenuse osutamise mahu õiguspärasus. Seetõttu ei saa kohus võtta seisukohta selles, kas tegemist on igapäevaelu toetamise teenuse eesmärkide täitmiseks piisava minimaalse mahuga.
10.SHS § 1138 lg 3 sätestab järgmist: „Igapäevaelu toetamise teenuse sisuks olevaid tegevusi tuleb igapäevaelu toetamise teenust saama suunatud isikule vahetult osutada või tema lähedasi, sealhulgas temaga koos elavaid isikuid nõustada suunamisotsuses nimetatud soovituslikus mahus, kuid vähemalt neli tundi kuus. Teenuse osutaja on kohustatud pidama arvestust tundide üle, mil isikule või tema lähedastele vahetult teenust osutati.“ Eeltoodust nähtub, et igapäevaelu toetamise teenust tuleb selle saamiseks õigustatud isikule osutada vähemalt neli tundi kuus hoolimata sellest, milline on suunamisotsuses märgitud teenuse osutamise soovituslik maht. SHS § 1138 lg-st 3 tuleneb seega igapäevaelu toetamise teenusele suunatud isikule, sealhulgas kaebajale subjektiivne õigus igapäevaelu toetamise teenuse osutamisele vähemalt neli tundi kuus. Tugikeskuse Juks põhimääruse § 1 lg 7 kohaselt tuleb asutusel oma tegevuses juhinduda riigi ja Tallinna linna õigusaktidest, ameti juhataja käskkirjadest ning põhimäärusest. Tugikeskuse Juks kohustus osutama kaebajale suunamisotsuses märgitud teenust ka tugikeskuse ja Sotsiaalkindlustusameti vahel sõlmitud erihoolekandeteenuse osutamise halduslepingu alusel (SHS § 1125 lg 1). Puudub vaidlus, et kaebajale ei osutatud 25.06.2014−31.08.2014, s.o 2 kuu ja 11 päeva kestel ühtegi teenust, sh igapäevaelu toetamise teenust. Asutuse juht saab asutusesiseselt TLS §-st 55 ja § 69 lg-st 1 tulenevalt leppida klientidele erihoolekandeteenust vahetult osutavate isikutega kokku seaduses ettenähtust pikemas põhipuhkuses, kuid see ei puuduta vastustaja ja kaebaja vahelist avalik-õiguslikku suhet. Pikemas puhkuses kokku leppimine ei võta asutuselt igapäevaelu toetamise teenuse osutamise kohustust ega kaebajalt õigust selle teenuse osutamist nõuda. Praegusel juhul tulenes tugikeskusele Juks SHS §1138 lg-st 3 ja Sotsiaalkindlustusameti 29.08.2011 suunamisotsusest kohustus osutada kaebajale vastavat teenust vähemalt 4 tunni vältel kuus. Tugikeskus Juks on seda kohustust rikkunud.
11.Järgnevalt kontrollib kohus, kas perioodil 25.06.2014−31.08.2014 esines muid kaebajale igapäevaelu toetamise teenuse osutamist välistavaid asjaolusid. Tugikeskuse direktori 12.06.2014 kirjaga nr 1-5/23 (tl 62) on palutud kaebaja seaduslikul esindajal kaebajat alates 13.06.2014 keskusesse enam mitte saata seoses 11.06.2014 aset leidnud vägivaldse juhtumiga. Selles kirjas teatas direktor, et ei võta kaebajat enam igapäevaelu toetamise teenusele, kuna ta on käitunud korduvalt agressiivselt nii töötajate kui klientide suhtes. Kohus leiab, et ka eeltoodu ei välistanud kaebajale 25.06.2014−31.08.2014 igapäevaelu toetamise teenuse osutamist 4 tundi kuus.
12.Erihoolekandeteenuse osutaja poolt suunamisotsuse alusel teenuse osutamise lõpetamise alused on sätestatud SHS § 1127 lg-s 1. Nimetatud sättes ei ole nimetatud olukorda, kus erihoolekandeteenuse osutamine isikule oleks raskendatud tema käitumise tõttu erihoolekandeteenusel viibimise ajal. SHS § 1129 lg 2 kohaselt tunnistab Sotsiaalkindlustusamet erihoolekandeteenuse osutamise otsuse kehtetuks ehk teeb erihoolekandeteenuse osutamise lõpetamise otsuse, kui isik ei vasta erihoolekandeteenust saama õigustatud isikule esitatavatele nõuetele või temale osutatav erihoolekandeteenus ei vasta tema vajadusele. SHS ei näe ette igapäevaelu toetamise teenuse osutamise ajutist katkestamist, vaid paneb erihoolekandeteenuse osutajale kohustuse muu hulgas teavitada esimesel võimalusel teenust saavat isikut ja Sotsiaalkindlustusametit ning isiku seaduslikku esindajat erihoolekandeteenuse osutamise kestel tekkinud kahtlusest, et isikule osutatav teenus ei vasta tema vajadustele (SHS § 1131 lg 1 p 8). Erihoolekandeteenuse osutaja kohustused on täpsemalt sätestatud 8(10)
3-15-1018 Sotsiaalkindlustusametiga sõlmitud halduslepingus. Poolte vahel puudub vaidlus, et kaebajale osutati Sotsiaalkindlustusameti suunamisotsuse alusel igapäevaelu toetamise teenust kuni praeguses asjas halduskohtu poole pöördumiseni ning otsust igapäevaelu toetamise teenuse osutamise lõpetamise kohta ei ole tehtud. Kaebaja on käinud tugikeskuses Juks igapäevaelu toetamise teenuse saamisel ka praeguse kohtumenetluse kestel. Kaebajale igapäevaelu toetamise teenuse osutamine 2015. a-l nähtub näiteks tugikeskuse direktori 17.06.2015 kirjast nr 1-5/26 (tl 42-42p). Seega kehtis Sotsiaalkindlustusameti 29.08.2011 suunamisotsus ka 25.06.2014−31.08.2014 ning tugikeskus oli kohustatud selle otsuse alusel kaebajale igapäevaelu toetamise teenust osutama vähemalt 4 tundi kuus.
13.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kaebajale 25.06.2014−31.08.2014 igapäevaelu toetamise teenuse osutamata jätmine vähemalt 4 tunni vältel ühes kuus oli vastuolus SHS § 1138 lg-ga 3 ja Sotsiaalkindlustusameti 29.08.2011 suunamisotsusega ning seetõttu õigusvastane. Kuivõrd kohus on tuvastanud toimingu, s.o kaebajale igapäevaelu toetamise teenuse osutamata jätmise õigusvastasuse, ei pea kohus vajalikuks eraldi hinnata sellele toimingule eelnenud menetlustoimingu (klientidelt teenuse osutamata jätmisega nõustumise kohta allkirjade võtmise) õiguspärasust. III
14.Apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud nõude osas kohustada tugikeskust avaldama keskuse veebilehel kollektiivpuhkuse aeg. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 järgi võib isik nõuda toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Avalikustamisele kuuluva teabe määratleb avaliku teabe seaduse (AvTS) § 28 lg 1. AvTS § 28 lg 1 p 23 kohaselt on teabevaldaja kohustatud avalikustama teabe muudatuste kohta kohaliku omavalitsuse asutuste töös ja ülesannetes, mis on seotud isikute teenindamisega, vähemalt kümme päeva enne muudatuste rakendamist. AvTS § 29 lg 1 järgi tuleb AvTS § 28 lg-s 1 loetletud teave avalikustada veebilehel või lisada veebilehe link, mille kaudu on teave kättesaadav. Praeguse kohtuotsuse tegemise aja seisuga on informatsioon tugikeskuse Juks ajutise sulgemise kohta juulis töötajate kollektiivpuhkuse tõttu keskuse veebilehelt leitav (http://www.juks.ee/kontakt/). Ka kaebaja ise on kohut teavitanud, et vastav informatsioon on kodulehel olemas alates 26.05.2016 (tl 144, 150). Kaebaja väited informatsiooni ebatäpsusest ei anna alust kohustamisnõude rahuldamiseks. Juhul, kui tugikeskuse tegevus ei peaks tulevikus olema kooskõlas veebilehelt nähtuvate andmetega ja sellise tegevusega rikutakse kaebaja õigusi, on kaebajal võimalik vaidlustada tugikeskuse vastav toiming eraldiseisva kaebusega. IV
15.Eelnevalt esitatud põhjendustel rahuldab kohus kaebaja apellatsioonkaebuse osaliselt ja teeb tuvastamisnõude osas osaliselt uue otsuse, millega tunnistab õigusvastaseks Tallinna Tugikeskus Juks tegevuse kaebajale perioodil 25.06.2014−31.08.2014 igapäevaelu toetamise teenuse osutamata jätmisel 4 tunni vältel ühes kuus. Muus osas jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid halduskohtu põhjendused tuleb asendada praeguse otsuse põhjendustega.
16.Kohus jätab tähelepanuta kaebaja 19.12.2016 menetlusdokumendis esitatud taotluse teha kindlaks tugikeskuse direktori vastutuse piirmäär. Kaebaja on esitanud sama taotluse apellatsioonkaebuses ning Tallinna Ringkonnakohus selgitas 01.07.2016 määruses (p 10) kaebajale, et Tallinna Halduskohus on 19.06.2015 määrusega kaebuse selle nõude osas tagastanud ning ringkonnakohtul pole võimalik seetõttu seda nõuet HKMS § 182 lg 3 kohaselt menetleda. Ringkonnakohus jääb selle seisukoha juurde.
9(10)
3-15-1018
17.Kaebaja on 27.02.2017 menetlusdokumendis palunud kohtul määrata moraalse kahju suurus, mida tekitas talle tugikeskuse Juks administratsioon oma tegevusega ja sotsiaalteenuste puudumisega keskuses töötajate kollektiivpuhkuse perioodil 01.07.2014−31.08.2014. Ka selle nõude näol on tegemist uue nõudega HKMS § 182 lg 3 tähenduses. Nimetatud sätte kohaselt ei saa apellatsioonkaebuses esitada nõudeid, mida halduskohtus ei esitatud. Lahendamist vajavate taotlustena ei saa käsitada ka kaebaja esitatud taotlusi kohustada vastustajat viitama oma tegevuse õiguslikele alustele. Ringkonnakohus on käsitlenud vastustaja tegevuse õiguslikke aluseid apellatsioonkaebust lahendades praeguses otsuses.
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. Kaebaja on kogu kohtumenetluse jooksul kandnud menetluskulusid summas 45 eurot, mille on moodustanud kaebuse, määruskaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv (tl 18, 72, 131). Ringkonnakohus rahuldab praeguse otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt ja teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse osaliselt. Kohus peab põhjendatuks mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja tema poolt kantud menetluskuludest pool ehk 22,50 eurot. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.