Starvision Invest OÜ (pankrotis) kaebus Maksu- ja Tolliameti 16.02.2016 otsuse nr 6-1/3141-7 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Starvision Invest OÜ (pankrotis), volitatud esindaja Kaimo Räppo Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Aivar Haava
Menetlustoiming
Kaebuse muutmisest keeldumine, kaebuse läbi vaatamata jätmine
RESOLUTSIOON
1.Keelduda kaebuse muutmisest.
2.Jätta Starvision Invest OÜ (pankrotis) kaebus läbi vaatamata.
3.Tagastada Starvision Invest OÜ (pankrotis) tasutud riigilõiv 90 (üheksakümmend) eurot, tasudes 15 (viisteist) eurot Kaimo Räppo arvelduskontole nr EE087700771000117002 ja 75 (seitsekümmend viis) eurot OÜ Advokaadibüroo RS MERCATORIA arvelduskontole nr EE827700771001515962.
4.Jätta menetlusosaliste muud võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 203 lg 1, § 204 lg-d 1 ja 2).
1.Tallinna Halduskohtu menetluses on Starvision Invest OÜ (pankrotis) kaebus Maksu- ja Tolliameti (MTA) 16.02.2016 otsuse nr 6-1/3141-7 tühistamiseks.
2.Kohus tegi 08.09.2016 määrusega kaebajale ettepaneku kaebuse nõude muutmiseks ning selgitas täiendavalt, et kaebuse nõude muutmise korral MTA 18.11.2015 maksuotsuse tühistamise nõudeks, tuleb kaebajal kohtule esitada nimetatud maksuotsus, tasuda täiendav riigilõiv summas 735 eurot ja esitada riigilõivu tasumist tõendavad andmed 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
3-16-541
3.Kaebaja esitas 23.09.2016 kohtule taotluse menetlustähtaja pikendamiseks seoses läbirääkimistega vastustajaga. Kohus rahuldas kaebaja taotluse ja pikendas 08.09.2016 määruses antud vastamise tähtaega kuni 07.10.2016.
4.Kaebaja esitas 07.10.2016 kohtule seisukoha, milles selgitas täiendavalt, et kaebaja põhieesmärgiks kaebuse esitamisel on MTA 18.11.2015 maksuotsuse tühistamine. Kaebaja taotleb kaebuse nõude muutmist MTA 18.11.2015 maksuotsuse tühistamise nõudeks. Ühtlasi esitas kaebaja kohtule menetlusabi taotluse tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
5.Kohus jättis 18.10.2016 määrusega kaebaja menetlusabi taotluse käiguta ning andis kaebajale MTA 18.11.2015 maksuotsuse esitamiseks ning tõendite esitamiseks kaebaja majandusliku seisundi põhistamiseks aega 10 päeva määruse kättetoimetamisest arvates.
6.Kaebaja teatas 28.10.2016 kohtule, et edastab kohtu 18.10.2016 määrusega nõutud maksuotsuse ja riigilõivu tasumise maksekorralduse 31.10.2016, kuna riigilõivu makse teostamine on hetkel raskendatud. Kaebaja palus selles osas tähtaja pikendust kuni 31.10.2016.
7.Kaebaja edastas 31.10.2016 kohtule MTA 18.11.2015 maksuotsuse ning riigilõivu tasumise maksekorralduse, mille kohaselt on kaebaja eest tasutud riigilõivu 75 eurot.
8.Kohus jättis 01.12.2016 määrusega kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 1), kaebuse muutmise taotluse käiguta (resolutsiooni p 2) ning andis täiendava riigilõivu 660 eurot tasumiseks ja riigilõivu tasumise kohta andmete esitamiseks aega 10 päeva määruse resolutsiooni p 1 jõustumisest (resolutsiooni p 3). Nimetatud määruse resolutsiooni p 1 jõustus 20.12.2016, seega tuli kaebajal tasuda kohtule täiendav riigilõiv 660 eurot hiljemalt 30.12.2016.
9.Kaebaja esitas 30.12.2016 kohtule taotluse pikendada riigilõivu tasumise tähtaega 10 päeva võrra seoses läbirääkimistega MTA-ga.
10.Kohus pöördus 02.01.2017 kohtunõudega MTA poole ning andis MTA-le kaebaja menetlustähtaja pikendamise taotluse kohta seisukoha esitamiseks aega kuni 05.01.2017.
11.MTA teatas 05.01.2017 kohtule, et pankrotimenetluses on käimas läbirääkimised kaebajaga pankrotimenetluse lõpetamiseks võlausaldajate nõusolekul ning MTA ei välista kokkuleppe sõlmimist kaebajaga. MTA-l ei ole vastuväiteid kaebaja menetlustähtaja pikendamisele.
12.Kohus rahuldas 05.01.2017 määrusega kaebaja taotluse ja pikendas kaebajale 01.12.2016 määrusega riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tasumise kohta andmete esitamiseks antud tähtaega kuni 09.01.2017.
13.Kaebaja esitas 09.01.2017 uue taotluse pikendada riigilõivu tasumise tähtaega 10 päeva võrra, kuna pooled peavad veel läbirääkimisi ja on suur tõenäosus asja menetluse lõpetamiseks. Kohus rahuldas kaebaja taotluse ja pikendas riigilõivu tasumiseks antud tähtaega kuni 19.01.2017.
14.Kaebaja teatas 19.01.2017 kohtule, et on sõlminud MTA-ga kokkuleppe ning esitab kohtule kaebusest loobumise avalduse 23.01.2017.
KOHTU PÕHJENDUSED
15.Kaebaja ei ole esitanud kohtule kaebusest loobumise avaldust, millele kaebaja viitas 19.01.2017 seisukohas.
2(4)
3-16-541 Kaebuse muutmisest keeldumine
16.Kaebaja esitas kohtule 07.10.2016 kaebuse muutmise taotluse (kaebaja taotles kaebuse nõude muutmist MTA 18.11.2015 maksuotsuse tühistamise nõudeks).
17.HKMS § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal.
18.Kohus leiab, et kaebaja kaebuse muutmine ei ole lubatav. Kohus selgitas kaebajale 08.09.2016 määruses, et juhul, kui kaebaja soovib kaebust muuta ja menetlust jätkata MTA 18.11.2015 maksuotsuse tühistamise nõudega, tuleb kaebajal tasuda ka täiendav riigilõiv summas 735 eurot ja esitada kohtule riigilõivu tasumist tõendavad andmed. Kaebaja tasus täiendavalt riigilõivu summas 75 eurot. Kohus anids 01.12.2016 määrusega täiendava riigilõivu 660 eurot tasumiseks ja riigilõivu tasumise kohta andmete esitamiseks aega 10 päeva määruse resolutsiooni p 1 jõustumisest. Nimetatud määruse resolutsiooni p 1 jõustus 20.12.2016, seega tuli kaebajal tasuda kohtule täiendav riigilõiv 660 eurot hiljemalt 30.12.2016. Kaebaja esitas kohtule taotlused riigilõivu tasumiseks antud tähtaja pikendamiseks. Kohus pikendas riigilõivu tasumiseks antud tähtaega kuni 19.01.2017 (tl 78).
19.Kaebaja ei ole käesoleva määruse tegemise seisuga täiendavat riigilõivu tasunud. HKMS § 104 lg-st 2 ja HKMS § 121 lg 1 p-st 2 tulenevalt tagastataks kaebus riigilõivu tasumata jätmise tõttu ja kohus kaebust ei menetle. Samal põhjusel ei ole lubatav ka kaebuse muutmine. Seega jätab kohus kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks HKMS § 49 lg 1 alusel rahuldamata. Kaebuse läbi vaatamata jätmine
20.Kuna kohus eelnevalt keeldus kaebuse muutmisest, siis on kohtu menetluses kaebaja nõue tühistada MTA 16.02.2016 otsus nr 6-1/3141-7. Nimetatud otsusega jättis MTA kaebaja vaide tagastamise otsuse peale esitatud kaebuse rahuldamata ja tagastas vaide.
21.Kohus on seisukohal, et MTA 16.02.2016 otsuse puhul ei ole tegemist haldusaktiga, vaid menetlustoiminguga (vaidemenetlust lõpetava toiminguga). Haldusmenetluse seaduse § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Kohtu hinnangul ei ole MTA 16.02.2016 otsus vaadeldav haldusaktina, kuna selline otsus ei tekita, muuda ega lõpeta ühtegi isiku õigust ega kohustust. Tallinna Ringkonnakohus on 25.06.2014 lahendis nr 3-14-50311 leidnud, et vaatamata sellele, et vaide tagastamine vormistatakse kirjaliku põhjendatud otsusena, on materiaalses mõttes siiski tegemist menetlustoiminguga, sest sellega ei ole vaiet sisuliselt lahendatud. Kohus leiab, et sarnaselt vaide tagastamise otsusele on ka MTA 16.02.2016 otsuse näol tegemist menetlustoiminguga (vaidemenetlust lõpetava toiminguga), kuna sellega ei ole vaiet sisuliselt lahendatud ning sellise otsusega ei otsustata isiku õiguste ega kohustuste üle. Toimingut ei ole võimalik tühistada (HKMS § 5, § 37 lg 2 p 1) ning seega on kohus tühistamisnõude ekslikult võtnud menetlusse.
22.HKMS § 151 lg 1 p 1 sätestab, et kohus jätab määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lõikes 1 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 1 p 2 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. 3(4)
3-16-541
23.Kuna MTA 16.02.2016 otsuse puhul ei ole tegemist haldusaktiga, ei saa taotleda selle tühistamist ning kaebaja kaebus jääb HKMS § 37 lg 2 p 1, § 121 lg 1 p 2 ja § 151 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata.
24.HKMS § 155 lg-st 6 ja § 43 lg-st 2 tulenevalt ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse.
25.HKMS § 104 lg 5 p 3 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 151 lg 1 punkti 2 või 3 või lg 2 alusel. Kuna kohus jätab tühistamisnõude läbi vaatamata HKMS § 151 lg 1 p 1 alusel, siis tuleb tasutud riigilõiv tagastada. Kaebaja poolt kohtule kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv kokku summas 90 eurot kuulub kaebajale tagastamisele (HKMS § 104 lg 5 p 3). Kohus tagastab riigilõivu samale arvelduskontole, kust see laekus (15 eurot – maksja Kaimo Räppo, arvelduskonto nr EE087700771000117002 – tl 13; 75 eurot – maksja OÜ Advokaadibüroo RS MERCATORIA, arvelduskonto nr EE827700771001515962 – tl 69).
26.HKMS § 108 lg 4 alusel tuleb kaebuse läbi vaatamata jätmise tõttu jätta menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega jäävad muud võimalikud menetluskulud poolte enda kanda.