Otsuse avalikult teatavaks 22. veebruar 2017, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-16-209
Haldusasi
M.S.i kaebus Tallinna Vangla 04.12.2015 käskkirja nr 5-2/1629 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja - M.S. Vastustaja – Tallinna Vangla
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta M.S.i kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24. märtsil 2017. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse
päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tallinna Vanglas läbi viidud distsiplinaarmenetluse tulemusena karistati kinnipeetav M.S.i Tallinna Vangla inspektor-kontaktisiku 04.12.2015 käskkirjaga nr 5-2/1629 vangistusseaduse § 67 p 1 rikkumise eest kartserisse paigutamisega 2 ööpäevaks. Käskkirja nr kohaselt seisnes kaebuse esitaja distsipliinirikkumine selles, et M.S. 18.11.2015 kella 7:35 paiku ei allunud vanglateenistuse ametniku seaduslikele korraldustele peale ravimite manustamist avada suu.
2.21.12.2015 esitas M.S. Tallinna Vanglale vaide milles vaidlustas Tallinna Vangla inspektorkontaktisiku 04.12.2015 käskkirja nr 5-2/1629. Tallinna Vangla 21.01.2016 vaideotsusega nr 5-15/15/36368-2 jäeti M.S.i vaie rahuldamata.
3.27.01.2016 saabus Tallinna Halduskohtule M.S.i kaebus Tallinna Vangla 04.12.2015 käskkirja nr 5-2/1629 tühistamiseks.
4.Kohus võttis kaebuse oma 17.02.2016 määrusega menetlusse. 01.02.2017 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
5.Kaebuse esitaja palub tühistada Tallinna Vangla inspektor-kontaktisiku 04.12.2015 käskkirja nr 5-2/1629 alljärgnevatel põhjustel.
5.1.Kaebaja leiab, et tegemist ei ole raske rikkumisega nagu märgitakse vaidlustatud käskkirjas. Kaebajale on määratud karistus korraldusele mitte allumise eest, kuna kaebaja ei avanud suud. Samas on rikkumise asjaoludena välja toodud ravimi manustamine. On üldteada, et tableti sattumisel märga keskkonda hakkab see koheselt lagunema (eriti suus) ning kui vanglateenistuse ametnik nägi, et kaebaja pani tableti suhu ja jõi vett peale, siis on selge, et toimus ravimi manustamine. Jätta tabletti selliselt suhu ei ole võimalik, millest tulenevalt ei ole ka võimalik jätta ravimit alles selle hoiustamiseks. Lisaks märgib kaebaja, et ravimi manustamine on kaebaja enda huvides, mitte aga vangla julgeoleku tagamise huvides. Seega ei olnud tegemist raske rikkumisega.
5.2.Käskkirjas ei ole üldse arvestatud kaebaja varasema karistatusega. Tegemist on selgelt ebaproportsionaalse karistusega. Kaalutlused karistuse valikul on põhjendamatud. Kartseri karistuse määramine peaks olema pigem erandlik.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
6.Vastustaja kaebusega ei nõustu ning palub jätta kaebus rahuldamata.
6.1.Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukord“ (kodukord) punkti 20.7 teise lause kohaselt on kinnipeetavad kohustatud ravimid manustama kohe vanglaametniku juuresolekul, avama ametnikule manustamise kontrollimiseks korralikult suu ja vajadusel liigutama keelt. M.S.i on informeeritud võimalusest tutvuda vangla tegevust reguleerivate õigusaktidega igal ajal ning tagatud võimalus nimetatud õigusaktidega tutvumiseks (tl 28). Seega pidi M.S. olema teadlik vangla kodukorras sätestatud kohustusest avada ravimi manustamise järgselt suu.
6.2.Vastustaja selgitab ühtlasi, et kuigi juba suuõõnde asetatud ravim hakkab niiskusega kontakti sattudes sulama, ei saa vangla automaatselt eeldada, et isik talle määratud ravimi ka alla neelab. Sestap on vajalik anda isikutele korraldus suu avamiseks, kontrollimaks ravimite eesmärgipärast manustamist. Vangla praktikas ei harvad juhtumid, kui kinni peetavad isikud hoiustavad ning koguvad neile määratud ravimeid. Selline käitumine võib kaasa tuua ravimitega äritsemise, üledoosiohu, kui isik võtab korraga suure koguse ravimeid ning muid taolise iseloomuga julgeolekuohtu põhjustavad olukordi. Seega on põhjendatud nõue suu avamiseks pärast meditsiiniosakonna poolt ordineeritud ravimite manustamist.
6.3.M.S. on kaebuses halduskohtule toonud välja samased asjaolud ja argumendid, kui Tallinna Vanglale 21.12.2015 esitatud vaides. Vastustaja palub kohtul käesoleva kaebuse lahendamisel võtta arvesse ka vaideotsuses, millise on kaebaja kohtule edastanud, toodud vangla seisukohtadega ega pea otstarbekaks vaideotsuses märgitut korrata.
6.4.VangS § 67 punkti 1 alusel on kinnipeetav kohustatud täitma vanglateenistuse ametnike seaduslikke korraldusi. Vanglaametniku 18.11.2015 kirjutatud ettekandest (tl 29) nähtuvalt andis ametnik kaebuse esitajale selge korralduse (avada suu pärast tablettide manustamist), mida M.S. aga ei täitnud. Kuna kaebuse esitajale on olnud tagatud võimalus vangistusseadusega tutvuda, pidi isikule olema ühtlasi teada kohustus alluda vanglaametnike seaduslikule korraldusele. Vastustaja hinnangul võib ettekandest lähtuvalt lugeda tõendatuks, et kaebuse esitajale anti vanglaametniku poolt seaduslik korraldus, mida isikul oli kohustus täita, kuid mida käesoleval juhul kaebaja ei teinud. Täiendavalt märgime, et kaebuse esitaja ei ole senise menetluse käigus kordagi eitanud korraldusele mitteallumist. Ka vanglale 21.12.2015 esitatud vaides (tl 30 ja selle pöördel) M.S. ei lükka ümber korralduse andmist ametniku poolt ega korralduse mittetäitmise aset leidmist, vaid esitab argumentatsiooni õigustades korralduse mittetäitmist ning viidates vanglaametniku tegevusele korralduse täitmata jätmise järgselt. Seega on võimalik ühtlasi M.S.i esitatud vaidest järeldada, et kaebuse esitaja tunnistab korraldusele mitteallumist ja seega VangS § 67 p 1 rikkumist.
6.5.Seega on leidnud tõendamist, et M.S. on rikkunud kohustust täita ametniku seaduslikku korraldust ning vanglateenistusel oli sellest tulenevalt kohustus viia läbi distsiplinaarmenetlus. Ettekandes nähtuvalt teavitas V. Huuk kaebuse esitajat ettekande koostamisest ning andis võimaluse omapoolsete selgituste esitamiseks.
6.6.Vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitteallumine kinni peetava isiku poolt on iseloomult raske rikkumine, mida on vangla selgitanud ka vaidlusaluses käskkirjas ja vaideotsuses. Korraldusele mitteallumine võib kaasa tuua ametnike autoriteedi õõnestamise, vangla kodukorra või vangla tegevust reguleerivate õigusaktide vastase käitumise süvenemise kinnipidamisasutuses ning põhjustada seeläbi vangla toimimisele üldise julgeolekuohu. Korraldusele mitteallumise eest isiku distsiplinaarvastutusele võtmine on põhjendatud, kuna saadab selge signaali, et vangla ei tolereeri seadusliku korralduse mittetäitmist kinni peetavate poolt ning taolisele käitumisele järgneb ühtlasi distsiplinaarkaristus, millise eesmärgiks on isiku suunamine õiguskuulekale teele. Lähtudes distsiplinaarmenetluse materjalidest, on menetlus viidud läbi kõiki menetlusnorme järgides, õiguspäraselt ning isikule määratud karistus on kaalutletud ja põhjendatud. Kuna tegemist on iseloomult raske rikkumisega, ei oleks käesoleval juhul olnud põhjendatud kaebajale kergema karistuse määramine või taolise karistusliigi valimine, milline isikule mõju ei oleks avaldanud (näiteks kokkusaamiste piiramine, kui isikul kokkusaamisi toimunud ei ole või isikliku elektroonikaseadme ajutine keelamine, kui isik taolised seadmeid ei oma või ei kasuta). Seega ei nähtu käesoleva kaebuse aluseks olevatest materjalidest asjaolusid, mis viitaksid käskkirja tühisusele või õigusvastasusele. Kuna vanglaametniku korralduse järgimata jätmise näol on tegemist iseloomult raske rikkumisega, ei oleks eesmärgipärane olnud kohaldada kartserikaristust katseajaga, kuna nimetatu ei oleks kooskõlas karistuse määramise eesmärkidega. Distsiplinaarkorras karistamise eesmärgiks on kaitsta vangla julgeolekut ja vältida allumatusest tekkida võivaid konflikte. Kui kinnipeetav rikub teadlikult vanglas sätestatud sisekorrareegleid või ei allu vanglaametnike selgetele korraldustele, on see signaaliks, et vanglas kehtivat korda ei tule järgida ning isikul võib tekkida karistamatuse tunne, mida kinnipidamisasutuse tingimustes aga lubada ei saa. Kinnipeetava seesugusele käitumisele peab järgnema karistus, mis vastab tema rikkumisele. Kahe ööpäeva pikkust kartserikaristust ei saa vastustaja hinnangul
pidada käesoleva juhtumi asjaolusid silmas pidades ebaproportsionaalseks või liiga raskeks karistuseks.
6.7.Eeltoodust lähtuvalt on Tallinna Vangla 04.12.2015 käskkiri nr 5-2/1629 õiguspärane ega kuulu tühistamisele
6.8.Vastustaja leiab, et ka vaideotsus on õiguspärane ja tühistamisele ei kuulu.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7.Vaidlus asjas on kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise õiguspärasuse üle. Vaidlustatud käskkirjaga on karistus määratud vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 punkti 4 ja § 64 lõike 4 alusel ning kaebajat karistati VangS § 67 p 1 rikkumise eest (tl 8 ja selle pöördel).
7.1.Karistamise aluseks olnud ettekandest nr 3231 nähtuvalt 18.11.2015 kella 7:35 paiku hommikuse tablettide jagamise ajal andis V. Huuk kaebajale välja kirjutatud tabletid. Kinnipeetav pani tabletid suhu ja jõi vett peale, kuid korraldusele suu avada ei allunud. Seletuskirja kirjutamisest kaebaja keeldus (tl 29).
7.2.VangS § 67 p 1 sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Tulenevalt VangS § 63 lg-st 1 on selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale lubatud kohaldada samas sätestatud distsiplinaarkaristusi, sh ka kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks (VangS § 63 lg 1 p 4).
7.3.Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole sisulist vaidlust selles, et kaebuse esitaja vanglaametniku seaduslikule korraldusele avada suu peale rohtude manustamist ei allunud. Eeltoodu on tõendamist leidnud eelpool märgitud ettekandega nr 3231. Kaebuse esitaja ei ole rikkumise toimepanemisele ei oma vaides ega ka kohtukaebuses sisuliselt ka vastu vaielnud.
7.4.Seega on kohtu hinnangul distsiplinaarmenetluses kogutud tõenditega kinnitust leidnud VangS § 67 p 1 süüline rikkumine.
7.5.Distsiplinaarasja menetluses on kaebajale olnud tagatud võimalus oma seisukohti esitada, millisest võimalusest kaebaja loobus (tl 31). Kaebajale on tutvustatud distsiplinaarmenetluse protokolli, millele oli kaebajal samuti võimalus oma vastuväide esitada, kuid mida ta ei teinud (tl 32). Seega on kaebajale olnud tagatud ka piisav võimalus olla ära kuulatud.
7.6.Vaidlustatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri (tl 8 ja selle pöördel) vastab kohtu hinnangul õiguspärase kaalutlusõigusel põhineva haldusakti nõuetele (HMS § 54 ja § 56 lg 3). Käskkiri sisaldab nii viiteid õiguslikele kui ka faktilistele asjaoludele ning asjakohaseid kaalutlusi nii karistamise vajalikkuse kui ka karistuse valiku kohta.
7.8.Käskkirja kohaselt on tegemist distsipliinirikkumisega, sest kinnipeetava poolne vanglaametniku korraldusele mitte allumine on lubamatu, kuna nõrgestab distsipliini ja ohustab vangla julgeolekut. Julgeolu tagamine vanglas on aga vältimatult vajalik selleks, et kindlustada vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamine. Käskkirjas rõhutati seetõttu ka karistuse hoiatavat mõju, st anda kinnipeetavale märku, et selline käitumine ei ole vanglas aktsepteeritav. Käskkirjas on välja toodud, et raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Karistuse valiku, sh kartserikaristuse pikkuse (2 päeva võimalikust 45-st) juures on vastustaja arvestanud teo iseloomu ja võimalust mõjutada kinnipeetavat õiguskuulekalt käituma. Vastustaja on analüüsinud, et noomitus ning lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine või elektriseadme keelamine ei täidaks karistusena oma eesmärki kuna on liialt leebed karistused arvestades toimepandud rikkumist. Vastustajal on karistuse valikul ja kartserikaristuse pikkuse üle otsustamisel ning hindamisel, milline karistus oma eesmärki just konkreetse teo ja isiku puhul kõige paremini teenib, kaalutlusõigus, mida kohtu hinnangul on praegusel juhul
õiguspäraselt kasutatud. Vastustaja on karistuse valikut põhjendanud ning esitanud asjakohased kaalutlused, määratud karistust ei ole põhjust pidada teo iseloomu arvestades ülemääraseks. Kaebaja etteheide, et arvestatud ei ole varasemat karistatust (ilmselt peab kaebaja silmas, et varasemad karistused puuduvad) ja sellest tulenevalt on määratud liialt range karistus, ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et karistuse valikut on piisavalt põhjendatud. Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et tegemist oleks olnud kerge rikkumisega. Kohus jagab vastustaja seisukohta selles, et vangla ametniku korralduse eiramise näol on tegemist raske rikkumisega. Kaebaja viide sellele, et ravimi manustamine on tema enda huvides, ei ole asjakohane, kuna karistus on määratud vanglaametniku korraldusele mitte allumise eest. Ka vajadus kontrollida ravimite manustamist vanglas on põhjendatud tagamaks vangla julgeolek. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et karistus oli proportsionaalne.
8.Kohus märgib, et lisaks eelpool toodule ja juhindudes HKMS § 165 lg 2 nõustub kohus ka kõigi Tallinna Vangla 21.01.2016 vaideotsuses nr 5-15/15/36368-2 ja kaebusele esitatud vastuses toodud põhjendustega ega pea neid vajalikuks korrata. Seega tuleb kaebus jätta rahuldamata.
9.Vastavalt HKMS § 108 lg kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise nõuet esitanud, siis tuleb menetluskulud jätta poolte enda kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.