Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Anu Maria Brenner
Määruse tegemise aeg ja koht
21. veebruar 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-16-2523
Haldusasi
R.L.i kaebus Eesti Töötukassa 07.09.2016 otsuse nr 116034833 ja 07.11.2016 vaideotsuse nr 129 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – R.L. Vastustaja – Eesti Töötukassa
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine ja menetluskulu taotluse lahendamine
Lõpetada haldusasja nr 3-16-2523 menetlus.
Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
Sekretäril saata määrus menetlusosalistele, tehes kaebajale kättesaadavaks vastustaja 20.02.2017 vastuse.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Halduskohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Tallinna Halduskohtu menetluses on R.L.i kaebus Eesti Töötukassa 07.09.2016 otsuse nr 116034833 ja 07.11.2016 vaideotsuse nr 129 tühistamiseks.
3-16-2523 10.02.2017, kas ta nõustub menetluse lõpetamisega või soovib menetluse jätkamist Eesti Töötukassa 07.09.2016 otsuse ja 07.11.2016 vaideotsuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Seejuures selgitas kohus kaebajale menetluse lõpetamise tagajärge.
Kaebaja teatas 10.02.2017, et on nõus menetluse lõpetamisega ning palus mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 205 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kaebajale osutanud õigusteenust Repnau Õigusbüroo järgmiselt: 27.10.2016 konsultatsioon 15 min maksumus 25 eurot; 07.12.2016 konsultatsioon ja materjalidega tutvumine 30 min maksumus 50 eurot; 20.01.2017 suhtlus kohtuga, kohtuistungi aja kooskõlastamine 3 min maksumus 5 eurot; 01.02.2017 vastustaja vastusega tutvumine ja konsultatsioon 30 min maksumus 50 eurot ning 10.02.2017 vastustaja poolt esitatud dokumentidega tutvumine, konsultatsioon, taotluse koostamine 45 min maksumus 75 eurot. Taotluse kohaselt on Repnau Õigusbüroo osutanud kaebajale teenust 1 tunni hinnaga 100 eurot, millele ei lisandu käibemaksu. Taotlusele oli lisatud kuludokument (arve) ning selle kantust tõendav maksekorraldus.
Tallinna Halduskohtu 13.02.2017 kohtunõudega paluti vastustajal esitada omapoolne seisukoht kaebaja 10.02.2017 avaldusele hiljemalt 20.02.2017.
Vastustaja palub jätta kaebaja taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldamata. Kirjalike dokumentide koostamisel osutatud õigusabiteenuse eest saab kulu välja mõista üksnes juhul, kui teenust on osutanud esindaja, kellele on antud volikiri kaebaja esindamiseks (Riigikohtu halduskolleegiumi 18.11.2014 otsus nr 3-3-1-58-14, p 26). Viimane kehtib üksnes juhul, kui esindaja on ka tegelikult menetlustoiminguid teinud. Üksnes abi menetlusdokumentide koostamisel ja kaebaja õigusnõustamine ei muuda isikut kaebaja esindajaks. Esindus tähendab esindaja menetluses osalemist ja esindatava nimel tegutsemist (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.10.2012 otsus nr 3-3-1-46-12, p 33). Kaebaja esindaja ei ole allkirjastanud kaebaja nimel menetlusdokumente ega neid kohtule esitanud, v.a 10.02.2017 koostatud taotlus kohtule menetluskulude väljamõistmiseks. Seega ei ole kaebaja kasutanud esindajat halduskohtumenetluses. Indrek Repnau koostatud ja kohtule esitatud 10.02.2017 taotlusega seotud kulu ei saa pidada HKMS § 109 lg 6 tähenduses põhjendatud kuluks ning neid vastustajalt välja mõista. Tallinna Halduskohus ja ringkonnakohus on praktikas läbivalt rakendanud põhimõtet, et haldusasjades ei ole HKMS § 109 lg 6 tähenduses põhjendatud kuluks menetluskulude nimekirja koostamise ja esitamisega seonduvad kulud (Tallinna Ringkonnakohtu 01.10.2015 otsus nr 3-12-2696, p 25; Tallinna Halduskohtu 04.11.2015 otsus nr 3-15-2384, p 28; Tallinna Ringkonnakohtu 11.11.2015 otsus nr 3-15-2102, p 31; 03.12.2015 otsus nr 3-15-515, p 7; Tallinna Halduskohtu 09.12.2015 määrus nr 3-15-2936, p 13.2). Menetluse lõpetamisega nõustumise märkimine taotlusesse ei nõua õigusalaseid eriteadmisi, kui arvestada asjaolu, et kohus selgitas 07.02.2017 kohtunõudes kaebajale, et menetlus tühistamisnõudes lõpetatakse igal juhul, kuna vaidlustatud otsus on kehtetuks tunnistatud. Indrek Repnaud ei saa käsitada ka kaebaja nõustajana, sest kirjalikus menetluses (kohtuistungit ei toimunud) nõustaja osalemist HKMS ette ei näe ja sellega seotud kulusid välja mõista ei võimalda (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.10.2012 otsus nr 3-3-1-46-12, p 33; Riigikohtu halduskolleegiumi 18.11.2014 otsus nr 3-3-1-58-14, p 26).
2(4)
3-16-2523 HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kohus ei lõpeta menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb (HKMS § 152 lg 2).
Käesoleval juhul on vastustaja tunnistanud kehtetuks kaebuses vaidlustatud haldusakti (Eesti Töötukassa 07.09.2016 otsuse nr 116034833). Kaebaja on nõustunud menetluse lõpetamisega.
HKMS § 155 lg 1 lause 2 kohaselt, kui kaebajat ei esinda advokaat, selgitab kohus talle enne menetluse lõpetamise määruse tegemist menetluse lõpetamise tagajärgi. Kohus on 07.02.2017 kohtunõudes kaebajale selgitanud, et menetluse lõpetamise tagajärjeks on see, et isik ei saa enam sama nõudega samal alusel halduskohtusse pöörduda.
3(4)
3-16-2523 esindajaks ei ole. Seda kinnitab ka asjaolu, et volikiri kaebaja esindamiseks esitati kohtule alles koos menetluskulude väljamõistmise taotlusega ning esitatud volikirjal puudub allkirjastamise kuupäev, mistõttu ei nähtu ka esitatud volikirjast, et kaebaja oli volitanud I. Repnaud esindama teda juba varasemas menetlusstaadiumis. Aga isegi juhul, kui see nii oli, siis ei muuda see asjaolu, et kaebaja on osalenud haldusasja menetluses isiklikult ning väidetav kaebaja esindaja menetluses kaebaja nimel tegutsenud ei ole.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Maria Brenner kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.