Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahendid Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Agu Timmi, Madis Ernits 21.02.2017, Tartu 3-16-2681 Artemi Kurvitsa kaebus Viru Vangla poolt Artemi Kurvitsa kohta koostatud iseloomustuse tühistamise nõudes Tartu Halduskohtu 06.01.2017. a määrus Artemi Kurvitsa määruskaebus määruskaebuste esitaja Artemi Kurvits
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 06.01.2017. a määrus muutmata.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
sooritamisele ehk materjalide kohtule esitamisele. Tegemist ei ole haldusaktiga, mida saaks HKMS § 37 lg 2 p 1 alusel tühistada. Samuti ei saa määruskaebuse esitaja nõuda uue iseloomustuse koostamist või faktiliste tagajärgede kõrvaldamist. Halduskohus kontrollis, kas antud juhul oleks võimalik määruskaebuse esitajat suunata mõnd muud liiki kaebust esitama, milledeks jääb HKMS § 37 lg 2 kohaselt kaebus õigusvastasuse tuvastamise ja hüvitamise nõudes. Halduskohus selgitas, et tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses on võimalik isikul juhtida maakohtu tähelepanu ebatäpsustele iseloomustuses ning esitada tõendeid, mis lükkaksid iseloomustuses esitatud väited ümber. Samuti on tulenevalt kriminaalmenetluse seadustiku § 383 lõikest 1 tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määrus vaidlustatav. Seega on isikule tagatud tõhusad õiguskaitsevahendid väljaspool halduskohtumenetlust. Kindlas menetluses maakohtule esitatud materjalid saavad rikkuda isiku õigusi eelkõige siis, kui kohus nendele tuginedes langetab ebaõige otsustuse. Lisaks saab käesolevas asjas järeldada, et iseloomustuse andmetele vastuväidete ja tõendite esitamise võimaluse tõttu ennetähtaegse vabastamise menetluses ei saa vaidlusalune iseloomustus kaebuses väidetud viisil määruskaebuse esitaja isikuõigusi vahetult rikkuda. Kui aga kohtud vaatamata eelpoolmainitud õiguskaitsevahendite kasutamisele tuginevad sellegipoolest ebatäpsele iseloomustusele, on võimalik, et kahju on tekitatud juba kohtu tegevusega. Õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitatakse riigivastutuse seaduse § 15 lõike 1 alusel. Antud säte võimaldab kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Kuivõrd käesoleval juhul puudub vähimgi alus niisuguse võimaluse eeldamiseks, on selge, et võimalik hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Seega puudub määruskaebuse esitajal tuvastamisnõude osas HKMS § 45 lg-test 2 ja 3 tulenevalt kaebeõigus. Eeltoodust tulenevalt leidis halduskohus, et määruskaebuse esitaja käsutuses on olnud tõhusad õiguskaitsevahendid ning võimalik hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Halduskohus jõudis järelduseni, et kaebeõiguse puudumine on käesolevas asjas ilmselge ega vaja täiendavat selgitamist asja sisulisel läbivaatamisel. Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kuna kaebus kuulus tagastamisele kaebeõiguse puudumise tõttu, jäi rahuldamata tema riigi õigusabi taotlus riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 alusel – asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kuna kaebus kuulus tagastamisele, jäi määruskaebuse esitaja menetlusabi taotlus tähelepanuta.
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.