lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-16-2681/3

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 06.01.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-2681/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
06.01.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1055
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 2, 4Kaebuse tagastamineHKMS § 45 lg 2Kaebeõiguse piirangudHKMS § 37 lg 2KaebusHKMS § 4 lg 1PädevusHKMS § 43 lg 2Korduv kaebusHMS § 51 lg 1Haldusakti mõisteHMS § 72Vaidemenetluse ese

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-16-2681/15Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium21.02.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Ülle Polluks

Määruse tegemise aeg ja

6. jaanuar 2017, Jõhvi

koht Haldusasja number

3-16-2681

Haldusasi

A. K kaebus Viru Vangla iseloomustuse tühistamise nõudes

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu kirjalikult 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

Tagastada A. K kaebus. Jätta rahuldamata riigi õigusabi taotlus. Jätta menetlusabi taotlus tähelepanuta. Määruse ärakirja tõlge saata kaebuse esitajale.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1.27.12.2016 saabus Tartu Halduskohtule A. K kaebus. Esmalt viitab kaebaja Viru Vangla ametnike väidetavale kuritegelikule tegevusele ja asjaolule, et on korduvalt pöördunud Justiitsministeeriumi ja prokuratuuri poole, saamaks kaitset nende omavoli eest. Seejärel selgitab kaebaja, et 25.07.2016 esitas Viru Vangla Viru Maakohtusse materjalid tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Materjalides hulgas on iseloomustus, milles esinevad valed väited. Nimetatud asja suhtes esitas vanglale vaide. Koos kaebusega on esitatud ka riigi õigusabi ja menetlusabi taotluse.
2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 21.09.20263-26-2497/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 21.09.20263-26-1677/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.09.20263-26-2325/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.09.20263-25-3251/20Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.09.20263-26-2187/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
3.
Esmalt märgib kohus, et vastavalt haldusmenetluse seadustiku (HMS) § 2 lg-le 1 ei ole väärteomenetlus ja süütegude kohtueelne uurimine haldusmenetlus. Ametialaste süütegude vastutusele võtmise menetluskord on sätestatud karistusseadustikus ja kaebajal on võimalik esitada vajadusel prokuratuuri kuriteoteade. Halduskohus vaatab

HKMS § 4 lg 1 kohaselt avalik-õiguslikus vaidluses esitatud kaebuse läbi ainult siis, kui seadustega ei ole ette nähtud muud menetluskorda.

4.Käesoleva kaebuse esemeks on aga kaebaja kohta koostatud iseloomustus ja selles väidetavalt esinevad ebaõiged andmed. Sisuliselt on kaebaja esitanud kaebuse tema kohta koostatud iseloomustuse tühistamiseks ja asja uueks otsustamiseks kohustamise nõudes. Vangla on kaebaja vaide jätnud läbi vaatamata ja tagastanud, leides, et iseloomustuse puhul pole tegemist haldusaktiga, mistõttu puudub õigus vaiet esitada.
5.Vastavalt HMS § 72 lg-le 1 võib vaidemenetluse korras nõuda üksnes haldusakti kehtetuks tunnistamist; haldusakti osa kehtetuks tunnistamist, kui seadus ei piira haldusakti osalist vaidlustamist või ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks.
6.Kohus selgitab, et kui kaebaja leiab, et tema avaldus on õigusvastaselt jäetud vaidena läbi vaatamata, on tal vastavalt kohtupraktikas omaks võetud seisukohale võimalik pöörduda põhinõudega otse kohtu poole. Kohtul on sellisel puhul kohustus hinnata avalduse vaidena läbi vaatamata jätmise õiguspärasust ning võtta õigusvastase menetluse korral kaebus menetlusse ilma kohtueelses menetluses tehtud lahendita.
7.Antud juhul ongi kaebaja esitanud vanglale vaide, mille haldusorgan on tagastanud põhjusel, et tal puudub õigus vaiet esitada.
8.Iseloomustusele kehtestatud nõuded on sätestatud justiitsministri 12.08.2010 määruse nr 28 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“ §-s 9. Kinnipeetava iseloomustuse eesmärk tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses on § 4 lg 2 p-de 1-3 kohaselt anda hinnang kinnipeetava ohtlikkusele, uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja seda soodustavatele asjaoludele ning tema tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta, hinnata individuaalse täitmiskava täitmist, esitada arvamus kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta.
9.Kohtu hinnanagul ei ole iseloomustuse näol tegemist haldusaktiga HMS § 51 lg 1 mõistes. Iseloomustuse puhul on tegemist inimese isikuomadustele antava hinnanguga, mis ei saa tekitada, muuta või lõpetada isiku õigusi kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise menetlemisel. Iseloomustuse koostamine on üks menetlustoiming menetlustoimingute ahelas, mis on suunatud konkreetse toimingu sooritamisele ehk materjalide kohtule esitamise poole. Tegemist ei ole haldusaktiga, mida saaks HKMS § 37 lg 2 p 1 alusel tühistada. Samuti ei saa kaebaja nõuda uue iseloomustuse koostamist või faktiliste tagajärgede kõrvaldamist.
10.Siiski peab kohus vajalikuks kontrollida, kas antud juhul oleks võimalik kaebajat suunata mõnd muud liiki kaebust esitama, milledeks jääb HKMS § 37 lg 2 kohaselt kaebus õigusvastasuse tuvastamise ja hüvitamise nõudes.
11.HKMS § 45 lg 2 kohaselt peab tuvastamiskaebuse esitamisel kaebaja näitama, kuidas akti õigusvastasuse kindlakstegemine parandab tema olukorda. Sama sätte lg 3 kohaselt on menetlustoimingu vaidlustamine lubatud üksnes siis, kui see rikuks kaebaja mittemenetluslikke õigusi. Kohus leiab, et selliseid asjaolusid ei ole antud juhul tuvastatud ja selgitab, miks on isikul olemas palju paremad õiguskaitsevahendid.
12.Nimelt on tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses võimalik isikul juhtida maakohtu tähelepanu ebatäpsustele iseloomustuses ning esitada tõendeid, mis lükkaksid iseloomustuses esitatud väited ümber. Samuti on tulenevalt kriminaalmenetluse seadustiku § 383 lõikest 1 tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määrus vaidlustatav. Seega on isikule tagatud tõhusad õiguskaitsevahendid väljaspool halduskohtumenetlust. Kindlas menetluses maakohtule esitatud materjalid saavad rikkuda isiku õigusi eelkõige siis, kui kohus nendele tuginedes langetab ebaõige otsustuse. Lisaks saab käesolevas asjas järeldada, et iseloomustuse andmetele vastuväidete ja tõendite esitamise võimaluse tõttu ennetähtaegse vabastamise menetluses ei saa vaidlusalune iseloomustus kaebuses väidetud viisil kaebaja isikuõigusi vahetult rikkuda.
13.Kui aga kohtud vaatamata eelpoolmainitud õiguskaitsevahendite kasutamisele tuginevad sellegipoolest ebatäpsele iseloomustusele, on võimalik, et kahju on tekitatud juba kohtu tegevusega. Õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitatakse riigivastutuse seaduse § 15 lõike 1 alusel. Antud säte võimaldab kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Kuivõrd käesoleva juhul puudub vähimgi alus niisuguse võimaluse eeldamiseks, on selge, et võimalik hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Seega puudub kaebajal antud tuvastamisnõude osas HKMS § 45 lõigetest 2 ja 3 tulenevalt kaebeõigus.
14.Kohus on eeltoodust tulenevalt jõudnud järeldusele, et kaebaja käsutuses on olnud tõhusad õiguskaitsevahendid ning võimalik hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Niisugusele järeldusele on kohus jõudnud eeldades kaebaja esitatud faktiväidete õigsust. Seega on kohus seisukohal, et kaebeõiguse puudumine on käesolevas asjas ilmselge ega vaja täiendavat selgitamist asja sisulisel läbivaatamisel. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kohus selgitab, et üldjuhul ei ole võimalik muus kohtumenetluses menetlusosalise sooritatud toimingut halduskohtumenetluses vaidlustada ning väärate faktiväidete esitamisele tuleb tähelepanu juhtida kohtumenetluses, kus need esitatakse.
15.HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.
16.Tulenevalt eelpooltoodust kuulub A. K kaebus tagastamisele, sest tal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
17.Kuna kaebus kuulub tagastamisele asjaolul, et kaebajal puudub asjas kaebeõigus, jääb rahuldamata tema riigi õigusabi taotlus riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 alusel – asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.
18.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, jääb kaebaja menetlusabi taotlus tähelepanuta.
19.Kohus selgitab kaebajale, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
20.HKMS § 121 lg 4 kohaselt võib kaebuse tagastamise määruse peale esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt) Ülle Polluks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 04.09.20263-25-4515/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja