Sergei Jelagini kaebus Tartu Vangla vastu 26.07.–07.08.2016. a tekitatud mittevaralise kahju summas 1 000 eurot hüvitamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja – Sergei Jelagin Vastustaja – Tartu Vangla
Asja läbi vaatamine
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta Sergei Jelagini kaebus haldusasjas nr 3-16-2513 rahuldamata.
2.Vastustaja menetluskulud jätta tema enda kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 22. märts 2017. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud
1.Tartu Vanglas kinni peetav kaebaja Sergei Jelagin kandis 26.07. – 07.08.2016. a kartserikaristust ja talle ei väljastatud kartseris madratsit.
S. Jelagin esitas 04.10.2016. a vanglale kahju hüvitamise taotluse (tl 20), mis jäeti rahuldamata Tartu Vangla 25.11.2016. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsusega nr 1-13/202-2 (tl 7).
3.07.12.2016. a laekus Tartu Halduskohtule S. Jelagini kaebus (tl 1), mille kohaselt omas kaebaja juba enne kartserisse paigutamist arsti luba madratsile kartseris. Kaebajal olid varasemalt seljaprobleemid. 16.12.2016. a teatas kaebaja, et alandatud on tema väärikust, kahjustatud tervist ja teotatud kaebaja au ja head nime. Kaebaja taotleb jätkuvalt tekitatud mittevaralise kahju summas 1 000 eurot hüvitamist.
4.Tartu Vangla vaidles 19.01.2017. a vastuses (tl 19–26) kaebusele vastu, sest perearst andis kaebajale loa madratsi ööpäevaringseks kasutamiseks kartseris pärast kartserikaristuse kandmist.
Kohtu seisukoht
5.Poolte vahel on halduskohtumenetluses vaidlus eelkõige kaebaja tervise võimalikus kahjustamises, kuna talle ei võimaldatud kartserikaristuse kandmise ajal 26. juulist 7. augustini eelmisel aastal ööpäevaringselt madratsi kasutamist kartseris vaatamata kaebaja väitel perearsti vastava ettekirjutuse olemasolule.
6.Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
7.Halduskohus ei pea tõsiselt võetavaks kaebaja väidet au ja hea nime teotamisest, kuna ükski tõend ei tõenda, et kaebaja oleks kartserikaristust kandnud vastavat süüd rikkumises, mille eest teda karistati, omamata. Arsti loal ööpäevaringselt madratsi vajamisel võidi kaebaja tervist kahjustada, äärmisel juhul ka väärikust alandada.
8.Halduskohus peab vajalikuks vastuseks kaebajale osundada, et PS § 25 kohaselt on igaühel õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist. Avalik-õiguslike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse seaduses (RVastS). RVastS § 7 lg 1 kohaselt peavad kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised tingimused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus.
9.Nagu osundatud ei ole vaidlust selles, et vastustaja (Tartu Vangla) on avaliku võimu kandja, kes täidab talle seadusest tulenevat avalik-õiguslikku ülesannet (vangistuse täideviimine). Seega tuleb võtta seisukoht küsimuses, kas vangla tegevus kaebajale kartserisse madratsi meditsiinilistel kaalutlustel mittevõimaldamisel oli õigusvastane ning kas see annab aluse kahjuhüvitise väljamõistmiseks.
10.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et tõendatud ei ole vastustaja õigusvastane käitumine, kaebaja õiguste rikkumine ja kaebajale kahju tekkimine, põhjuslik seos vastustaja tegevusetuse ja kaebajale kahju tekitamise vahel, aga samuti kaebaja poolt esmaste õiguskaitsevahendite kasutamine.
11.Tartu Vangla meditsiiniosakonna dokumentidega 15.03.2016. a ja 27.04.2016. a (tl 9–10) on tõendatud kaebaja väide seljaprobleemide diagnoosimise kohta eelmise aasta märtsis – aprillis. Kaebaja esitatud tõendid ei tõenda aga meditsiinilist otsustust seonduvalt vaidluse esemega. Kaebusele lisatud meditsiiniosakonna 14. septembri vastuse (tl 8) kohaselt on kaebaja osakonda seoses seljaprobleemiga pöördunud alles 2. septembril, mil kaebajale anti luba kartseris madratsi ööpäevaringseks kasutamiseks. Osakonnajuhataja ei kinnita kaebajale antud vastuses kaebaja versiooni varasemast vastavast suulisest loast. Vastustaja esitatud kaebaja 6. septembri avaldusega direktorile on samuti tõendatud, et kaebaja on käinud arsti juures madratsi saamise küsimuses ja kaebaja soovib avalduse kohaselt direktori vastavat kirjalikku luba. Vangla on tõendina esitanud kaebaja esitatud 14. septembri meditsiiniosakonna vastuse, mis nagu öeldud, ei kinnita varasema suulise loa olemasolu. Meedik Angela Schmidti
5.oktoobri e-kirjaga (tl 24) on tõendatud, et kaebajal ei olnud 26. juulil ei kirjalikku ega suulist luba madratsile. A. Schmidti ja Kaupo Kanni 26. juuli e-kirjavahetusega on tõendatud, et Sergei Jelagini võis 26. juuli seisuga meditsiinilistel näidustustel kartserisse paigutada nn tavatingimustel.
12.Seega ei ole kaebuse aluseks olev elusündmus asjas kogutud tõenditega tõendamist leidnud, mistõttu ei ole tõendatud ka vastustaja süü kaebajale õigusvastaselt mittevaralise kahju tekitamises. Kohus märgib vastuseks kaebajale, et vangiregistri andmetel kannab kaebaja viimast karistust alates 11.01.2012. a. Esiteks ei ole eluliselt usutav, et vangistuse neljandal aastal ei oleks kaebaja hakanud kartserikaristuse kandmise ajal protesteerima madratsi mitteväljastamise vastu olukorras, kus tal oleks selleks olnud vastav meditsiiniline luba. Teisalt oli kartserikaristus piisavalt pikk, et kaebaja oleks saanud loa olemasolul madratsit nõuda, et väidetavat kahju tekitamist ära hoida või vähendada madratsita kartseris oleku perioodi pikkust.
13.Seetõttu on kaebaja kartseris viibinud kooskõlas VangS § 41lg 1 sätestatud printsiibiga, st väärikust austades ning seega õiguspäraselt. Kohtu veendumusel ei ole tõendatud vastustaja poolt kaebaja tervise kahjustamine ega tema väärikuse alandamine. Kuigi kartserikaristuse kandmine võib põhjustada kinnipeetavale ebamugavusi, on tegemist vajaliku ja efektiivse meetmega õiguskorra tagamisel vanglas, eesmärgiga vältida vangla üldise julgeoleku ohtu sattumist. Tegude toimepanemine, mis annavad aluse seaduslikuks vabaduse võtmiseks ja vanglakaristus kui selline, aga ka vanglas viibimise ajal selliste distsipliinirikkumiste toimepanemine, mis päädivad kartserisse paigutamisega, toovad paratamatult kaasa olukordi, mis ei pruugi olla kinnipeetavale meelepärased ning kujutavad sekkumist põhiõigustesse, kuid oma eesmärgist lähtudes on vajalikud vangistuse eesmärkide saavutamiseks. Praegusel juhul ei ole kohtu hinnangul kaebaja õigusi riivatud enam kui distsipliinirikkumise toimepanemisega paratamatult kaasneva ebamugavusega.
14.Eeltoodud põhjustel ei ole vastustaja kaebaja kartserikaristuse täideviimisel käitunud õigusvastaselt ning seega ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud ja kaebus jääb rahuldamata.
15.Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.