lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-2331/23

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 15.02.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-16-2331/23
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
15.02.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1272
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

M ÄÄR US

Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Einar Vene, Maili Lokk 15.02.2017, Tartu 3-16-2331 Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla ametniku tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja mittevaralise kahju 25 000 eurot hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 28.12.2016. a määrus Aleksandr Streltsovi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Aleksandr Streltsov Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Aleksandr Streltsovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.12.2016. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.A. Streltsov esitas 10.11.2016 Viru Vanglale võõrkeelse kahju hüvitamise taotluse (nr 6-16/139-1).
2.Viru Vangla jättis 18.11.2016. a vastusega 6-16/138-2 A. Streltsovi võõrkeelse taotluse läbi vaatamata ja tagastas põhjusel, et A. Streltsovi vabakasutuskontol on raha 10.11.2016. a seisuga 14,23 eurot, kuid ta keeldus võõrkeelse kahjunõude tõlkimiseks saatmise blanketti allkirjastamast ning ei taotlenud ka vanglalt selle tõlkimisse saatmist.
3.A. Streltsov esitas 16.11.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta nõudis Viru Vangla ametnike tegevuse õigusvastasuse tuvastamist seoses 09.11.2016 toimunud läbiotsimisega ning mittevaralise kahju hüvitamist summas 25 000 eurot. Kaebaja väitel võeti läbiotsimise käigus temalt ära mapid, liim, topsid ja muud vajalikud esemed. Kaebaja leidis, et kuigi ta esitas

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

10.11.2016 vanglale vaide ja kahju hüvitamise taotluse, ei hakka vangla tema nõuet läbi vaatama rahvusliku vihkamise tõttu tema, kui vene inimese suhtes.

4.Tartu Halduskohus tagastas 28.12.2016. a määrusega A. Streltsovi kaebuse ja jättis menetlusabi taotluse tähelepanuta. Määruse põhjendused: Vangla asukohaks on Jõhvi vald ning Jõhvi valla koduleheküljel avaldatud rahvusliku koosseisu andmete kohaselt moodustasid 5958 vene rahvusest elanikku 01.01.2016 seisuga 49,66% ehk alla poole selle omavalitsusüksuse 11 996 elaniku suurusest rahvuslikust koosseisust. Seega ei esine keeleseaduse §-s 9 sätestatud erandit, mille kohaselt omavalitsusüksuses, kus vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest, on igaühel õigus pöörduda selle omavalitsusüksuse territooriumil tegutseva riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse poole ning saada nendelt ja nende ametnikult ja töötajalt eesti keeles antavate vastuste kõrval ka vastuseid selle vähemusrahvuse keeles. Vangla on õigesti tagastanud A. Streltsovile võõrkeelse kahjunõude. Kuna kaebaja keeldus tõlkimise eest tasumisest, siis tagastas vangla tema vaide õiguspäraselt. A. Streltsovil oli isikukonto arvel piisavalt raha, et tasuda tõlketeenuse eest. See tähendab, et kohtule hüvitamiskaebuse esitamisel ei ole kaebajal läbitud kohustuslik kohtueelne menetluslik kord. Lähtudes eeltoodust on A. Streltsovil tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg-s 1 sätestatust kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, mistõttu tuleb tema kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5.A. Streltsov esitas 02.01.2017 Tartu Halduskohtule määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 28.12.2016. a määrus ja teha ringkonnakohtul asjas uus õiglane otsus. A. Streltsovi väitel kohus varjab Viru Vangla kuritegelikku tegevust, kes püüab temalt saada tõlke eest 14,11 eurot, misjärel jääb tema kontole 12 senti, millega jäetakse ta ilma õigusest osta kauplusest endale vajalikke kaupu ning vangla teab, et ta ei oska eesti keelt nii hästi, et pöörduda vangla poole eesti keeles oma õiguste ja vabaduste kaitseks. A. Streltsov märgib, et vangla ja kohus ei ole pööranud tähelepanu asjaolule, et Viru Vanglas on 95% kinnipeetavatest vene keelt kõnelevad ning Riigikogu andis välja seaduse, et vastu võetakse kõik õigusaktid vene keeles. A. Streltsov palub vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole vabu rahalisi vahendeid ega sissetulekuid.
6.Tartu Halduskohus rahuldas 19.01.2016. a määrusega A. Streltsovi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 28.12.2016. a määruse peale (resolutsiooni p 1), võttis A. Streltsovi määruskaebuse menetlusse, jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
7.A. Streltsov esitas 25.01.2015 Tartu Halduskohtule täiendava seisukoha, milles ta palub end vabastada riigilõivu tasumisest. A. Streltsov märgib, et ta täiendab enda 02.01.2017. a määruskaebust, kuna on veendunud, et halduskohus ei taha tema kaebust ja ka määruskaebust läbi vaadata, ajades teda segadusse 19.01.2017. a määruse p-ga 1. A. Streltsov märgib, et ta on kõik vajaliku edasi kaevanud 02.01.2017. a määruskaebuses ja midagi uut tal kirjeldada ei ole. Kaebaja nõuab, et ringkonnakohus tühistaks 19.01.2017. a määruse.
8.Tartu Halduskohus edastas 30.01.2017. a kirjaga A. Streltsovi täiendava seisukoha ringkonnakohtule.
9.A. Streltsov esitas 25.01.2017 ka Tartu Ringkonnakohtule oma täiendava seisukoha, milles ta märgib, et halduskohus viib teda eksitusse 19.01.2017. a määrusega ning ta nõuab ringkonnakohtult kohustada halduskohut läbi vaatama tema kaebust ja tegema õiglane otsus. A. Streltsov palub vabastada ta riigilõivu tasumisest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10.Ringkonnakohus leiab, et A. Streltsovi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
11.Käesolevas määruskaebemenetluses on vaidlus Tartu Halduskohtu 28.12.2016. a määruse üle, millega halduskohus tagastas A. Streltsovi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast ning eeltoodust tingituna jättis halduskohus kaebaja menetlusabi taotluse tähelepanuta. Kuigi halduskohtule edastatud 25.01.2017. a täiendavas seisukohas esitas kaebaja nõude tühistada halduskohtu 19.01.2017. a määrus, nähtub eeltoodud seisukohas märgitud põhjendustest ringkonnakohtu hinnangul, et A. Streltsov vaidlustab siiski Tartu Halduskohtu 28.12.2016. a määrust. Kuna kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks on Tartu Halduskohus 02.01.2017. a määruskaebuse saamisel 19.01.2017. a määrusega juba lahendanud, rahuldades kaebaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel halduskohtu 28.12.2016. a määruse peale, siis hilisemalt kaebaja täiendavates seisukohtades esitatud samade taotluste lahendamiseks puudub ringkonnakohtul vajadus, mistõttu tuleb need jätta tähelepanuta.
12.Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 28.12.2016. a määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
13.Kaebaja viide asjaolule, et Viru Vanglas on 95% kinnipeetavatest vene keelt kõnelevad, ei ole käesoleva vaidluse seisukohalt asjakohane, kuivõrd vangla on A. Streltsovi venekeelse kahju hüvitamise taotluse menetlemisel õigesti kohaldanud VSkE § 491 lg-s 3 sätestatut, mis näeb ette, et kui kinnipeetav keeldub nõusoleku andmisest, et tõlkimisele kuluv summa arvestatakse tema vanglasiseselt isikuarvelt maha, kuid tal on arvel vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks, siis jäetakse võõrkeelne dokument menetlusse võtmata. Asja materjalidest nähtuvalt oli A. Streltsovi vabakasutuskontol (tl 19p) 10.11.2016. a seisuga, e. esitatud kahju hüvitamise taotluse tõlkimisest keeldumise päeva seisuga (tl 7) 20,44 eurot. Viru Vangla esitatud taotluselt võõrkeelse vaide või kahjunõude tõlkimiseks saatmiseks nähtub, et ühe lehekülje (1800 tähemärki sõnavahedega) vene keelest eesti keelde tõlkimise hind on 14,11 eurot ning tõlketööde hinda arvestatakse valmis tõlke arvestuslike lehekülgede järgi ja tõlketöö miinimumhind on 0,5 arvestusliku lehekülje maksumus. Kaebaja venekeelne kahjunõue (tl 8-9) on osaliselt vaide plangil (kirjutatud kokku 10 rida) ja lisaks osaliselt A4 formaadis ühel leheküljel tervikuna ja teisel leheküljel ca 1/3 ulatuses (kirjutatud kokku 49 täispikka rida). Halduskohtule saabunud kaebus (tl 1) on esitatud kahel A4 formaadis leheküljel tervikuna (kirjutatud kokku 56 rida), mis eesti keelde tõlgituna on mahtunud ühele A4 formaadis leheküljele (tl 3). Sellega võrrelduna mahtunuks ilmselt ka kaebaja venekeelne kahjunõue tõlgituna ühele leheküljele, millisel juhul oleks tulnud kaebajal tasuda tõlkimise eest 14,11 eurot. Seega oli kaebaja isikuarvel 10.11.2016. a seisuga piisavalt raha dokumendi eesti keelde tõlkimise eest tasumiseks, kuid ta on

keeldunud taotluse võõrkeelse vaide või kahjunõude tõlkimiseks saatmiseks vastavat blanketti allkirjastamast ega ole taotlenud vanglalt pöördumise tõlkesse saatmist. Eelnevat arvestades on halduskohus põhjendatult asunud seisukohale, et vangla on venekeelse kahju hüvitamise taotluse õigesti tagastanud, mistõttu ei saa kaebaja poolt kohtueelset menetlust läbituks lugeda Seega tagastas halduskohus hüvitamiskaebuse põhjendatult HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

14.Ka määruskaebuses viidatud Riigikogu poolt 15.12.2016 vastu võetud riigi õigusabi seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (jõustunud 07.01.2017) ei sätesta, et kõiki kinnipeetavate esitatud venekeelseid dokumente võetaksegi vastu vene keeles, vaid näeb ette sellise võimaluse üksnes riigi õigusabi taotluste jaoks. Seega on vale kaebaja arusaam, et Riigikogu on vastu võtnud seaduse, mille tõttu võetakse vanglates edaspidi kõik dokumendid vastu ka vene keelsetena ja kinnipeetav ei pea ka raha olemasolul ise nende tõlkimise eest tasuma.
15.Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus A. Streltsovi määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.12.2016. a määruse muutmata.

Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium