Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Tiina Pappel 14.02.2017, Tartu 3-16-1187 Juri Ustimenko kaebus Tartu Vangla vastu talle tekitatud mittevaralise kahju summas 1000 eurot hüvitamise nõudes Tartu Halduskohtu 30.09.2016. a otsus Juri Ustimenko apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Juri Ustimenko Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tartu Halduskohtu 30.09.2016. a otsus osas, milles kohus lahendas kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks tervisekahju alusel. Jätta kaebus vastavas osas läbi vaatamata.
2.Jätta Tartu Halduskohtu 30.09.2016. a otsus muus osas muutmata.
3.Jätta Juri Ustimenko menetluskulud (riigilõiv ringkonnakohtus) Eesti Vabariigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 16.03.2017 (k.a.) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.J. Ustimenko esitas 26.04.2016 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles ta väitis, et talle on tekitatud vangla poolt kahju põhjusel, et ta paigutati kambrisse koos kinnipeetavaga, kellega tal on konflikt. J. Ustimenko palus tekitatud kahju eest välja mõista Tartu Vanglalt 1000 eurot.
2.Tartu Vangla jättis 18.05.2016. a otsusega nr 1-13/67-2 J. Ustimenko taotluse kahju hüvitamiseks rahuldamata. Otsuse kohaselt paigutati J. Ustimenko kambrisse nr 2061, kus viibis ka kinnipeetav V. Otškalenko. Vangla väitel lähtutakse kinnipeetavate vanglasisesel paigutamisel vangistusseadusest (VangS), vangla sisekorraeeskirjast (VSkE) ja Tartu Vangla
kodukorrast (TVK) ning võetakse arvesse muu hulgas ka vanglas viibivate isikute julgeolekut. Vangla märkis, et 25.04.2016 vestluse pinnalt J. Ustimenkoga üksuse juhi hinnangul väidetav konfliktisituatsioon kambris viibivate kinnipeetavate julgeolekut ei ohustanud, seega on vangla käitunud kinnipeetava paigutamise üle otsustamisel õiguspäraselt.
3.J. Ustimenko esitas 10.06.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 31.07.2016 täienduse. Kaebaja palus mõista Tartu Vanglalt välja talle tekitatud mittevaraline kahju summas 1000 eurot. Kaebaja märkis, et ta pandi kambrisse kinnipeetav V. Otškalenko juurde, misjärel ta avaldas, et neil on konflikt, kuid nädala jooksul ei toimunud ümberpaigutamist. Kaebaja väitel oli kambris pidev verbaalne konflikt kaaskinnipeetavaga, kes on temast palju vanem, mistõttu tekkisid vastuolud, mida vaadata televiisoris, millal magama minna, kuidas süüa, pesta ja liikuda kambris, millest tulenevalt oli ta pidevas närvipinges. Kaebaja väitel teavitas ta iga päev vanglateenistust, et olukord on väga pingeline ja võib lõppeda kaklusega, kuid talle vastati, et ta peab kannatama.
4.Tartu Halduskohus kohustas 25.08.2016. a määrusega kaebajat täpsustama mittevaralise kahju kujunemist. Kohus palus kaebajal teada anda, kas temale tekitatud kahju seisnes inimväärikuse alandamises, seoses närvipingega tervise kahjustamises või mõlemas asjaolus.
5.J. Ustimenko esitas 04.09.2016 täiendava seisukoha, milles ta leidis, et tema kahju hüvitamise taotlus on põhjendatud, kuna teda hoiti poole kuu vältel koos kinnipeetavaga, kellega tal tekkis pidev konflikt, mistõttu ta on tunda saanud solvamist, väärikuse alandamist, ta ei saanud kasutada lauda, öökappi, sest see kutsus esile konflikti. Kaebaja leidis, et vangla on rikkunud VangS § 41, § 8 lg-t 2, § 11 lg-t 1, § 111 lg-t 1 ja TVK p 1.7.1-1.7.3. Kaebaja väitel on talle tekitatud ka tervisekahju seoses närvipingega, millest tingituna oli tal halb uni ja hambad valutasid. Lisaks märkis kaebaja, et ta pöördus 23.04.2016 meditsiiniosakonda valu tõttu rinnus ning arsti sõnul oli tegemist emotsioonidest tingitud närvivaluga.
6.Tartu Halduskohus jättis 30.09.2016. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Otsuse põhjendused: 1) Kahjunõudest ei nähtu, milles seisneb kaebajale tekkinud kahju. Vastustaja oleks pidanud jätma kahjunõude käiguta ja kohustama kaebajat selgitama, milles seisneb kahjunõudes kirjeldatud toiminguga tekitatud kahju ning põhjendama oma väiteid, kuid mitte sisustama kahjunõuet selle esitaja eest oma äranägemise järgi. Kuna vastustaja seda ei teinud, on ka terviskahju hüvitamise nõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus nõuetekohaselt läbitud vastavalt VangS § 11 lg-le 8 ja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg-le 1. 2) Kaebaja paigutamine Tartu Vangla E6 osakonna kambrisse nr 2061, kus viibis kinnipeetav V. Otškalenko, oli kooskõlas VangS-ga, VSkE-ga või TVK-ga, kuna vastustajal puudus info, et kaebaja ja V. Otškalenko vahel võib tekkida konflikt. Kinnipeetavad on ka varem viibinud ühes vangla osakonnas ja läbisaamisega probleeme ei ole tuvastatud. Kaebaja juhtis alles 25.04.2016 vastustaja tähelepanu sellele, et tal esinevad kambrikaaslasega erimeelsused. Vastustaja kinnitusel teavitas samal päeval vanglaametnik M. Toom teabe- ja uurimisosakonna julgeolekutöötajat K. Kanni konfliktiväitest. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et ta andis kohe kambrikaaslasega tekkinud konfliktist teada vanglaametnikele. Vastustaja ei ole venitanud probleemi lahendamisega. Kui möönda, et kaebaja andis vastustajale konfliktist teada järgmisel päeval pärast kambrisse nr 2061 paigutamist, on kaebaja edastatud info kontrollimiseks 2-nädalane periood mõistlik aeg, eriti olukorras, kus kinnipeetav ei väitnud, et viibimine ühes kambris V. Otškalenkoga oli tema või kambrikaaslase tervisele või elule ohtlik. Järelikult ei olnud kaebaja hoidmine ühes kambris V. Otškalenkoga 12.-26.04.2016 õigusvastane. Seega kaebus seoses tervisekahju tekitamisega ei kuulu rahuldamisele. Võttes arvesse kaebaja ja kaaskinnipeetava vahel tekkinud võimalike erimeelsuste laadi (kambrikaaslased ei suutnud oma
olmeküsimustes üksmeelele jõuda, ei meeldinud teineteisele, olid verbaalses konfliktis jne), puudub alus pidada kaebaja hoidmist 12.-26.04.2016 ühes kambris V. Otškalenkoga kaebaja inimväärikust alandavaks. 3) Kaebuses kirjeldatud verbaalse konflikti põhjused ei anna alust arvata, et kaebaja oli kaaskinnipeetava poolt mõnitatud või alandatud (Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) 26.10.2000 Kudla vs Poola; 29.05.2012 Julin vs Eesti). Kohtule teadaolevatel andmetel saaks kaebaja kasutada üldkasutatavat televiisorit. Kambris liikumise ja pesemise osas ei ole kaebaja selgitanud, kuidas kaaskinnipeetav võiks seda tegevust takistada, häirida jne. Toidu tarbimine ja öörahu algab kindlatel aegadel, seega nimetatud tegevuse tegemiseks ei olnud kaebajal ajaliselt suurt valiku võimalust. Samas ei ole kaebaja väitnud, et kaaskinnipeetav ei võimaldanud tal süüa või ei lasknud tal magada. Kaebaja ja tema kambrikaaslase vahel tekkinud konfliktiolukorra tõttu kaebajale kaasnevaid ebamugavusi ei saa pidada sellist laadi ebamugavusteks, mida saaks kvalifitseerida inimväärikuse alandamiseks. Järelikult ei rikkunud vastustaja VangS § 41 lg-t 1. Täidetud ei ole mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldus (vastustaja õigusvastane tegevus ja isiku subjektiivse õiguse rikkumine).
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
7.J. Ustimenko esitas 28.10.2016 apellatsioonkaebuse, milles ta märgib, et kohus tegi ebaõige otsuse, asudes teadvalt vangla poolele. Kaebaja väitel ei ole ta kaevanud selle peale, et tal ei ole millestki V. Otškalenkoga rääkida, vaid neil oli konflikt, peaaegu kakluse ja solvanguteni. Kaebaja väitel pöördus ta meditsiiniosakonda, kuid viimane jättis 23.04.2016 tõendi väljastamata ning kohus ei ole arutanud tema väiteid, et ta teatas kontaktisikule agressioonist, kuid vangla jättis meetmed rakendamata. Kaebaja märgib, et kohus hoidis teadvalt tunnistajate küsitlemisest kõrvale, kui varjas vangla kuritegelikke toiminguid.
8.J. Ustimenko esitas 02.11.1016 täienduse, milles ta märgib, et kohus eiras vangla poolt VangS § 8 lg 2 ja § 11 lg 41 rikkumisi ning ta palub lugeda halduskohtu otsuse resolutsiooni kehtetuks.
9.J. Ustimenko esitas 09.11.2016 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles ta palub tühistada halduskohtu otsuse resolutsioon ja maksta talle välja 1000 eurot hüvitisena. Kaebaja märgib, et kohus ignoreeris tema nõudmist tunnistaja P. ülekuulamiseks. Kaebaja väitel on vangla rikkunud VangS-i osas, et vangla peab paigutama kinnipeetava konflikti korral teise kambrisse, kuigi ta teatas kontaktisikule agressioonist, millest viimane teatas ka operatiivtöötajale, kuid viimane soovitas kannatada, mida kohus ei ole arvestanud. Kaebaja leiab, et tunnistajate menetlusest isoleerimine on ebaseaduslik ja konflikti sisu oleks saanud tuvastada tunnistajaid küsitledes. Kaebaja väidab, et korrapidaja H. Kruusla viis ta 23.04.2016 kella 16 paiku meditsiiniosakonda neurootiliste valude pärast rinna vasakus osas. Kaebaja väitel eiras kohus tema väidet, et teda ähvardati füüsilise arveteõiendamisega ja solvangutega.
10.Tartu Vangla esitas 06.12.2016 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta J. Ustimenko apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.09.2016. a otsus muutmata. Vastustaja väitel ei oma tähtsust, mis kuupäeval kaebaja meditsiiniosakonda pöördus, kuna see ei muuda kaebuse sisu ja on asjakohatu, ning apellatsioonkaebuses märgitud kuupäeval puuduvad J. Ustimenko tervisekaardis kanded, samuti oli vanemvalvur H. Kruuslal 23.04.2016 puhkepäev. Vastustaja hinnangul ei saa pidada lühiajalist roidevalu või ühekordset hingamisraskust tervisekahjuks RVastS-i mõistes, seega ei ole kaebajal tervisekahju tekkimine tõendamist leidnud.
11.J. Ustimenko esitas 29.12.2016 täiendava seisukoha, milles ta märgib, et vangla tahtlikult ei täitnud VangS § 41, § 8, § 12 lg 2 ja § 11 lg 1 nõudeid, nagu ta enda kaebuses ka märkis, kuid halduskohus on jätnud selle tähelepanuta. Kaebaja palub kohtul arvestada mitte ainult meditsiiniliste andmetega, vaid ka seda, et ta esitab hagi inimväärikuse alandamise eest ning et vangla põhjustas talle kannatusi, mistõttu on tal õigus hüvitisele. Kaebaja märgib, et füüsilised kannatused on kantud meditsiinikaardile ja need tulenevad moraalsetest kannatustest (närvid).
12.J. Ustimenko esitas 08.02.2017 avalduse, milles ta märgib, et halduskohus rikkus tema haldus- ja konstitutsioonilisi õigusi ning ta ei saanud osaleda kirjalikus menetluses. Kaebaja väitel on ta rääkinud, et konflikt viib kakluseni ning seda rääkis ka V. Otškalenko. Kaebaja väitel on M. Toom toime pannud laimu, kuna kaebaja ei ole talle rääkinud, et kirjutab kaebusi saavutamaks väljasaatmist Vene Föderatsiooni.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Halduskohtu otsus tuleb tühistada osas, milles kohus lahendas kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks tervisekahju alusel. Vastavas osas jääb kaebus läbi vaatamata. Muus osas jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata.
14.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 197 lg 2 kohaselt ei ole ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse õiguslike põhjendustega. See tähendab, et ringkonnakohtus vaidlustatud nõude osas tuleb kontrollida halduskohtu otsuse seaduslikkust kõigist asja lahendamisel olulistest materiaalõiguslikest, protsessuaalsetest ja tõendamisse puutuvatest aspektidest lähtudes (vt RKHK 17.03.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-61-13 p 12 ja seal toodud viited). Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse halduskohtu otsuse peale tervikuna. Seega kontrollib ringkonnakohus ka seda, kas halduskohus piiritles vaidluse eseme õigesti.
15.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Halduskohus asus otsuses seisukohale, et kaebaja poolt vanglale esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude aluseks olid nii inimväärikuse alandamine kui ka kaebaja tervise kahjustamine ning vastustaja lahendas kaebaja kahju hüvitamise nõude ebaõigesti vaid inimväärikuse alandamisega tekitatud kahjust lähtudes, jättes hindamata kaebaja tervisele tekitatud kahju. Eeltoodust tulenevalt luges halduskohus kaebaja kahju hüvitamise nõude esitatuks nii inimväärikuse alandamise kui ka tervisekahju alusel ning kaebaja poolt kohustusliku kohtueelse menetluse ka tervisekahju alusel esitatud kahju hüvitamise nõudes läbituks. Ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga ei nõustu.
16.Kaebaja 26.04.2016. a avaldusest vanglale kahju hüvitamiseks nähtub, et kaebaja arvates tekitas talle kahju vangla tegevusetus olukorras, kus kaebaja oli vanglat teavitanud enda ning kambrikaaslase vahel valitsevast pingelisest õhkkonnast. Avaldusest ei nähtu ühtegi viidet kaebaja võimalikule tervisekahjule, vaid üksnes etteheide, et olukorra jätkudes võib toimuda õigusrikkumine. Kaebaja nõudis vanglalt „õigusrahuriivest tekitatud kahju 2 nädala eest“ (tl 49). Avaldusest võib järeldada, et kahju tekitanud perioodiks oli ajavahemik alates kambrisse paigutamisest 12.04.2016 kuni kahju hüvitamise nõude esitamiseni 26.04.2016. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja avalduses esitatud etteheited vanglale olid piisavalt selged, mistõttu puudus vanglal kohustus täiendavalt uurida, kas võimaliku pingelise õhkkonnaga kaasnes kaebajale täiendav tervisekahju. Võimalikku tervisekahju ei nähtu ka vangla poolt ringkonnakohtule esitatud kaebaja tervisekaardi väljavõttest perioodil 12.-25.04.2016 (tl 140)
ega halduskohtule esitatud üksuse juhi M. Toomi 12.05.2016. a ettekandest (tl 50). Seega ei rikkunud vangla uurimisprintsiipi, kui lahendas 18.05.2016 a kirjaga nr 1-13/67-2 kaebaja taotluse kahju hüvitamiseks vaid väidetava õigusrahu riivega tekitatud mittevaralise kahju alusel (tl 2).
17.Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda asjaolu, et kaebaja väitis 02.09.2016 kaebuse täienduses halduskohtule ka närvipingest tekkinud tervisekahjustust, põhjendades seda sellega, et tema uni oli „ebanormaalne“, „närvide pinnalt valutasid hambad“ ning 23. aprillil tekkisid emotsioonidest johtuvalt närvivalud (tl 69). Ringkonnakohus märgib, et ka emotsioonidest ja närvidest tekkinud lühiajaline füüsiline ebamugavustunne võib olla taandatav inimväärikuse alandamisest tekkinud mittevaralise kahju alla. Ühtlasi ei ole kaebaja esile toonud põhjust, mis takistas tal eelviidatud võimalikke füüsilisi vaevusi juba kahju hüvitamise nõudes vanglale mainimast.
18.Aktsepteerides kaebuse täiendamist mittevaralise kahju nõudega uuel alusel olukorras, kus vangla tegevus kaebaja kahju hüvitamise nõude lahendamisel ei olnud õigusvastane, lahendas halduskohus kaebust ebaõigesti ulatuses, milles kaebaja ei olnud vangistusseaduse (VangS) § 11 lõikes 8 sätestatud kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud. VangS § 11 lõikest 8 ning HKMS § 47 lõikest 1 tuleneb, et vangistusseaduses kahju hüvitamise nõudele ette nähtud kohustusliku kohtueelse menetluse korral võib kaebuse halduskohtule esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Kuna vangla ei ole kaebaja kahju hüvitamise nõuet tervisekahju tekkimise alusel lahendanud, tühistab ringkonnakohus vastavas osas HKMS § 200 p 5 alusel halduskohtu otsuse ning jätab kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks tervisekahju alusel läbi vaatamata.
19.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga selles, et ka inimväärikuse alandamise väite pinnalt puudub alus kaebajale kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Toimikus olevast vangla üksuse juhi M. Toomi 12.05.2016. a seisukohast nähtub, et kaebaja teavitas teda teravnevast konfliktist kambrikaaslasega 25.04.2016 toimunud vestlusel ning päev hiljem paigutati kaebaja kartserikaristust kandma (tl 50). TUO spetsialist K. Kanni 12.08.2016. a selgituse kohaselt vestles ta kaebaja kambrikaaslase V. Otškalenkoga kaebaja kartserikambris viibimise aja jooksul ning otsustas vestluse põhjal kaebaja teise kambrisse paigutada (tl 51). Kummastki seletuskirjast ei nähtu, et konflikti tõttu oli ohus kaebaja elu või tervis, küll aga ilmneb, et kaebaja arvates ei meeldinud nad kambrikaaslasega teineteisele ning neil ei olnud millestki rääkida (tl 50). Ka ilmneb, et kambri jagamise muutsid pingeliseks erinevad vaated ja nõuded kambri koristamisele jne (tl 51). Vaidlust ei ole selle üle, et kartserikaristuse kandmiselt naastes paigutatigi kaebaja teise kambrisse.
20.Kuigi toimikust puuduvad kontaktisiku I. Poljašenko ja TUO juhi A. Kliimanti seletused, keda kaebaja väidetavalt samuti olukorrast teavitas, peab ringkonnakohus ebatõenäoliseks, et ka nimetatud isikute selgitustele tuginedes oleks võimalik järeldada, et vangla oli kaebaja ümberpaigutamisel teise kambrisse süüliselt tegevusetu, ning vangla tegevusetus põhjustas kaebajale selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Esmalt on kahenädalane periood, mil kaebaja pidi väidetavalt ebameeldiva isikuga ühes kambris viibimist taluma, selleks liiga lühike. Teiseks, ka juhul, kui kaebaja teavitas viimati märgitud vanglaametnikke pingelisest õhkkonnast kohe kambrisse paigutamisel, leiab ringkonnakohus, et vanglal kulub konfliktiolukorra tõsiduse hindamiseks ning kinnipeetava ümberpaigutamiseks ja sellega seonduvate riskide hindamiseks teatav aeg ning kaks nädalat ei ole selleks ülemääraselt pikk. Ühtlasi ei nähtu haldusasja materjalidest, et tegemist olnuks kriisiolukorraga. Apellatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamise avalduses esitatud väidet, et kaebajat ähvardati füüsilise arveteõiendamise ja solvangutega, ei ole kaebaja kahju hüvitamise
nõudes vanglale ega hilisemates selgitustes halduskohtule esitanud. Kuna tegemist on uue, apellatsioonimenetluses esitatud asjaoluga, jätab ringkonnakohus kaebaja sellekohase väite tähelepanuta.
21.Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ning halduskohtu otsuse tühistamiseks kaebaja mittevaralise kahju nõudes inimväärikuse alandamist puudutavas osas. Kaebaja oli riigilõivu tasumisest halduskohtus ja ringkonnakohtus menetlusabi korras vabastatud. Vastavalt HKMS § 118 lõikele 3, kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega jäävad kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes Eesti Vabariigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.