Kohus Kohtukoosseis Määruse kuupäev Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Madis Ernits, Maili Lokk 10. märts 2017 3-16-2730 Juri Ustimenko kaebus Tartu Vangla tegevusega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 9999 eurot Määruskaebuse esitaja Juri Ustimenko Vastustaja Tartu Vangla
Jätta Juri Ustimenko määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 9. veebruari 2017. a määrus muutmata.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.
Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõtte kohaselt puuduvad kaebaja kontol vabad rahalised vahendid ning menetlusabi taotlusele eelneval neljal kuul ei ole kontol mingeid raha liikumisi olnud. Seega on riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused täidetud. Samas seob HKMS § 111 lg 1 menetlusabi andmise ka kavandatava menetluses osalemise edukusega. Riigikohus on asunud seisukohale, et väheintensiivse riive korral ei ole riigilõivust vabastamine põhjendatud (vt RKHKm 3-3-1-11-11, p 10). Kohtupraktikast tuleneb, et hinnates maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendatust, peab kohus paratamatult andma eelhinnangu ka kaebaja õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta. Kui riigilõivu tasumise kohustus peaks aitama ära hoida ilmselgelt põhjendamatute kaebustega halduskohtusse pöördumist, siis riigilõivu tasumisest vabastamise võimalus aitab tagada, et isiku olulised õigused ei jääks tema maksejõuetuse tõttu kaitseta. Halduskohtumenetluse eesmärk ei ole näha ette võimalikult rohke pöördumine kaebustega halduskohtusse, vaid tagada lünkadeta kaebeõigus isiku oluliste õiguste kaitseks (vt RKHKm 3-3-1-40-07, p 11). Käesolevas haldusasjas esitatud kaebusega taotles kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist põhjusel, et Tartu Vangla ei ole alati korrektselt täitnud kaebaja kohta peetavat kirjavahetuskaarti, mille tõttu läksid kaduma mitmed kaebaja poolt riigiasutustesse ja eraisikutele saadetud kirjad. Kaebusest nähtuvalt on vangla sellise tegevusega alandanud kaebaja väärikust. Seejuures on Tartu Vangla 28.12.2016. a otsuses nr 1-13/164-8 tunnistanud, et kirjavahetuskaarti ei ole tõesti alati korrektselt täidetud ning on kaebaja ees vabandanud ja märkinud, et edaspidi püüab vangla kirjavahetuskaarti täita nõuetekohaselt. Samas ei ole Tartu Vangla hinnangul kirjavahetuskaardi mittenõuetekohane täitmine olnud aluseks kahju hüvitamise taotluse rahuldamiseks. Halduskohus nõustus Tartu Vangla selle seisukohaga ning leidis, et kirjavahetuskaardi korrektselt täitmata jätmine ei saanud kaebajale tekitada selliseid kannatusi, mida tuleks pidada väärikust alandavaks ja mis tingiks kahjuhüvitise väljamõistmise rahas. Halduskohus viitas samuti sellele, et kaebaja on kaebuses ja selle täienduses välja toonud haldusasjas nr 3-16-1187 kohtule saadetud kirja, milles vanglaametnikele õigeaegselt üle antud taotlus saadeti vanglast välja viivitusega. Seetõttu tegi kohus nimetatud asjas algselt kaebuse tagastamise määruse, kuid on selle määruse ise hiljem tühistanud ning kaebaja kaebuse asjas nr 3-16-1187 menetlusse võtnud. Seega ei nähtu, et käesoleva asja raames oleks kaebajale seonduvalt kirjavahetuskaardi ebakorrektse täitmisega mingeid muid kahjulikke tagajärgi tekkinud või et tema kaebeõigus oleks kuidagi piiratud olnud. Kaebaja tõi näitena välja ka haldusasja nr 3-16-1955, milles kaebaja esitas kahjunõude seoses 25.07.2016 Tartu Vanglas viibivale kinnipeetavale N. Lilitškinile saadetud kirja kadumisega. Kuna kaebaja on antud intsidendiga seoses esitanud eraldiseisva kahju hüvitamisekaebuse, siis on põhjendamatu kaebaja poolt selle asjaolu väljatoomine käesoleva haldusasja raames. Lisaks on kaebaja välja toonud ka tema poolt õiguskantslerile 01.07.2016 saadetud kirja (väidetavalt kaebus Tartu Vangla ametnike tegevusele) ning 16(19).09.2016 Viru Vangla direktorile saadetud kirja kadumise. Kirjade sisu kaebaja kohtule ei täpsustanud, seega ei nähtu, milles täpsemalt seisnesid kirjade kadumisega tekkinud võimalikud tagajärjed kaebajale. Halduskohtu hinnangul ei ole eelpooltoodu alusel põhjust eeldada, et kaebaja kavandatav menetluses osalemine rahalise kahju hüvitamise nõudega on edukas HKMS § 111 lg 1 mõttes. On vähetõenäoline, et kohus mõistaks kaebajale kirjavahetuskaardi mittenõuetekohase täitmise tõttu välja rahalise kahjuhüvitise, seda enam, et Tartu Vangla on kaebaja ees vabandanud ning märkinud, et edaspidi püütakse kirjavahetuskaarti täita nõuetekohaselt.
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.