Maksuõigus › Maksuotsused

3-14-51753 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(9)

3-14-51753 Kaebaja oli sunnitud ostma kaupa Eesti müüjalt, sest võlgnevuste tõttu olid ärisuhted välispartneritega rikutud. Vastustaja on teinud ennatliku ja põhjendamatu järelduse, et kuna kaebaja juhatuse liige JR on teinud koostööd Läti ja Leedu ettevõtetega, siis need ettevõtted olid valmis tarnima kaupasid ka kaebajale. Kaebaja oli võlgnevuste tõttu sattunud nn „musta nimekirja“ ning talle keelduti kaupa müümast või kui müüdigi, siis üksnes majanduslikult ebasoodsatel tingimustel. Olukorras, kus kaebajal puudusid vahendid ettemaksu tasumiseks tarnelt, osteti kaup R Konstruktsioon OÜ-lt. Kaebaja ei nõustu vastustaja väitega, et kauba tellis MS. Vastustaja ei ole MS küsitlenud. Seega on tegemist menetlusnõuete olulise rikkumisega, mis mõjutas asja lahendamist. Asjas kogutud tõendid näitavad tehingute tegemist välistarnijate ja R Konstruktsioon OÜ vahel. R Konstruktsioon OÜ tellis kaubad, sõlmis lepingud ja ka tasus kaupade eest. Seega on tõendatud, et R Konstruktsioon OÜ tegi välistarnijatega reaalseid ja kehtivaid tehinguid. R Konstruktsioon OÜ saatis kauba tootjatelt otse kaebajale, mis on tavapärane äritegevuses, et vähendada transpordi- ja laokulusid. Kauba transportimisel ei ole keelatud suhelda otse kauba saajaga ning praktikas on see ka tavapärane. Kuna kaubad tellib äriühing, mitte isiklikult juhatuse liige, siis varasemal kontaktil ei ole tähtsust ja kauba saatmisel on põhiliseks kriteeriumiks saaja maksevõimelisus. Kõik välistarnijad on kinnitanud, et kauba ostis R Konstruktsioon OÜ ja üksnes transpordi ehk kohaletoimetamise küsimustes oli kontaktisikuks kaebaja töötaja MS. Nii kaebaja kui R Konstruktsioon OÜ tegutsesid vastavalt müügilepingus kokkulepitule. DG oli R Konstruktsioon OÜ juhatuse liige ja viibis kauba saabumise ja maha laadimise juures, mis on tõendatud saatelehtedega. Asjas kogutud tõenditega on tõendatud, et tegelikuks tellijaks oli ikkagi R Konstruktsioon OÜ, kes andis kaubad üle kaebajale. Ainuüksi sularaha väljavõtmine pangast ei viita ühelegi rikkumisele. Vastustaja ei ole esitanud DG-le küsimusi sularahaga tehtud tehingute kohta. Bodesa UAB on oma vastuses maksuhaldurile kinnitanud, et kauba eest tasuti sularahas ja osaliselt pangaülekannetega. Maksuotsustel ja R Konstruktsioon OÜ poolsel sularaha väljavõtmisel puudub seos. Vastustaja ei ole maksuotsuses põhjendanud, et kaebaja või tema juhatuse liige kontrollisid R Konstruktsioon OÜ-d. Vastustaja on asunud põhjendamatult seisukohale, et DG ütlused on mitteusaldusväärsed. Arvestades asjaolu, et tehingute ja ülekuulamiste vaheline periood oli ligi 8 kuud ja osapooled tegid mitmeid tehinguid, siis teatud erinevused tegelikkuses ja isikute ütluste vahel on põhjendatud. Kaebaja esitas 15.01.2016 taotluse kuulata kohtuistungil tunnistajatena üle DG ja MS ning juhatuse liige JR, samuti UAB Reimpex Kaunas juht VJ, UAB Bodesa töötaja AM ja Glaskon SIA müügijuht SP. Samuti taotles kaebaja asja läbivaatamist kohtuistungil. Kaebaja jäi 26.01.2016 seisukohas tunnistajate ülekuulamise taotluse juurde. Samuti leidis kaebaja, et tema esitatud 16.02.2012 UAB Reimpex Kaunas kiri on asjakohane tõend. Maksumenetluses jäi tõend esitamata seetõttu, et see ei olnud väljastatud maksuhalduri poolt kontrollitaval perioodil ning kaebaja ei osanud mõelda, et ka see võiks olla asjaga seotud.

3-14-51753 maksuvabasid väljamakseid. Kontrolli käigus Glaskon SIA, Bodesa UAB ja Reimpex Kaunas UAB poolt esitatud tõendid näitavad, et OÜ Rimeeda suhtles hankijatega otse. Raske on uskuda, et R Konstruktsioon OÜ, kes ei ole eelnevalt konkreetses valdkonnas tegev olnud, oskaks täpselt samadelt välistarnijatelt kaupa tellida, kui kaebaja seda eelnevalt oli teinud. Kasutades vahelülina Eesti äriühingut, kes kauba n-ö kaebajale müüs, kuid tegelikkuses reaalselt tehingus ei osalenud, sai kaebaja kauba eest tasutud sisendkäibemaksu riigilt tagasi küsida. Kaebaja ei ole maksuhaldurile esitanud tõendeid selle kohta, et pidas korduvaid läbirääkimisi välisettevõtjatega ettevõtete vaheliste suhete parandamiseks, mistõttu on see väide paljasõnaline. R Konstruktsioon OÜ ja väidetavate välistarnijate vahelisi seoseid on piisavalt uuritud. Suulisi seletusi on võetud R Konstruktsioon OÜ juhatuse liikmelt DG-lt ning küsitud tehingupartneritest välisriigi hankijate kohta. Vastustaja möönab, et ei ole MS-lt seletusi võtnud, mida võib käsitleda uurimiskohustuse rikkumisena. Kontrolli jooksul kogutud tõendeid kogumis hinnates tuleb aga asuda seisukohale, et rikkumine ei ole niivõrd suure kaaluga, et oleks võinud kaasa tuua teistsuguse sisuga haldusakti andmise või selle andmata jätmise, mistõttu ei anna selline rikkumine alust haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. Isegi kui MS-lt oleks seletused võetud, ei muudaks need Leedu ja Läti maksuhaldurilt saadud teavet ning dokumente, samuti kontrolli käigus pankadelt saadud pangakontode väljavõtteid ning DG-lt ja JR-lt saadud seletusi, mis üheselt kinnitavad maksuhalduri lõppseisukohti tehingute osas. Kauba saatja ja saaja suhtlus võib olla praktikas normaalne ja tavapärane, ent kontrolli käigus välisteabepäringu korras saadud infost selgus, et kaebaja töötaja MS suhtlus välistarnija Bodesa UAB-ga ei toimunud mitte kauba transportimise, vaid konkreetsete toodete valmistamise teemal. Rahvusvahelise teabepäringu kaudu saadud CMR-delt on näha, et kauba vastuvõtjatena on märgitud kas OÜ Rimeeda, Fenster Ehitus OÜ, OÜ Rimeeda töötaja AT või on vastuvõtja lahter täitmata jäetud. Seega ei ole kinnitust leidnud, et DG oleks viibinud kauba saabumise ja mahalaadimise juures. Oma seletustes muutis DG ütlusi seoses saatelehtede allkirjastamisega, väites alguses, et need allkirjastas Rimeeda OÜ töötaja MS ning hiljem, et need allkirjastas siiski tema ise. Samas ei kajastu saatelehtedel tema nime või allkirja. Väited, nagu oleks vahendaja juhatuse liige DG eksinud vaid üksikutes faktilistes asjaoludes, on ebakorrektne. Lisaks korduvatele ebaselgetele ja mitteusaldusväärsetele vastustele on DG seletused kauba vastuvõtmise juures viibimisest vastuolus JR seletustega, kes väitis, et DG asemel oli tarnekohas mõnikord ka kolmas isik. Vastustaja palus jätta tunnistajate ülekuulamise taotluse rahuldamata. See, kas DG-le esitatud küsimused on kirjas või mitte, ei ole maksustamise ja maksuotsuse õiguspärasuse seisukohast oluline. MS ülekuulamise taotlus on põhjendamata. See, et isikult ei ole maksumenetluses selgitusi võetud, ei ole piisav põhjendus. JR vande all ülekuulamise taotlus on põhjendamata. Isikult on korduvalt maksumenetluses seletusi võetud. VJ, AM ja SP ülekuulamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Isegi kui isikud kinnitavad, et läbirääkimised kaebajaga toimusid ning nurjusid ettemaksunõude tõttu, siis ei kinnita see asjaolu seda, et kaebaja ostis kaubad R Konstruktsioon OÜ-lt.

4(9)

3-14-51753 Reimpex Kaunas UAB 16.02.2012 kirja haldusasja materjali juurde võtmist on kohus aktsepteerinud ning nimetatud kiri on haldusasja materjalide hulgas olemas. Maksuhaldur on analüüsinud maksuotsuses R Konstruktsioon OÜ tegevust nii 2012. a augustikuule eelnenud kui ka järgneva perioodi osas kuni äriühingu kustutamiseni käibemaksukohustuslaste registrist ettevõtluse puudumise tõttu (p 1.2.2); nimetatud äriühingu juhatuse liikme seletusi, millest nähtuvalt ei mäletanud DG seonduvalt tehingutega mitmeid olulisi asjaolusid, mistõttu pidas vastustaja neid ütlusi ebausaldusväärseteks (p 1.2.3); saanud rahvusvaheliste teabepäringute kaudu seonduvalt R Konstruktsioon OÜ ning Bodesa UAB, Reimpex Kaunas UAB ja Glaskon SIA vaheliste väidetavate tehingutega Leedu ja Läti maksuhaldurilt asjakohaseid vastuseid, millest ilmneb, et OÜ Rimeeda töötaja on olnud tehingute puhul kontaktisikuks ning et kauba mahalaadimine ja üleandmine toimus kaebaja tegevuskohas (p 1.2.5). Seejuures tuleb pidada tähenduslikuks asjaolu, et kaebaja on varasemalt ja ka 2012. a augustikuule järgneval perioodil teinud ise koostööd äriühingutega Bodesa UAB, Reimpex Kaunas UAB ja Glaskon SIA, mis viitab vahenduslüli teenuste kasutamise vajaduse sisulisele puudumisele. Väidetaval vahendajal ei olnud tavapärast majandustegevust. Kauba transportimist korraldas kaebaja töötaja MS. Ka muud tõendid viitasid kaebaja otsesuhtlusele nimetatud Läti ja Leedu äriühingutega ning kauba vastuvõtmisega tegelesid OÜ Rimeeda töötajad. Kohus nõustub vaidlustatud maksuotsuses antud hinnangutega tõenditele ja maksuotsuses väljendatud seisukohaga selles, et OÜ Rimeeda ja R Konstruktsioon OÜ vahelised tehingud toimusid maksueelise saamise eesmärgil ning ei pea vajalikuks seda kõike üle korrata (HKMS § 165 lg 2). OÜ Rimeeda on kaebuses eraldi viidanud SIA Glaskon, UAB Bodesa ja UAB Reimpex Kaunas vastustes toodud selgitustele, mille kohaselt kaebajaga kontrollitaval perioodil tehinguid ei toimunud, et need tehti nimelt R Konstruktsioon OÜ-ga ning et kauba eest tasus R Konstruktsioon OÜ. See aga ei lükka vastustaja seisukohti ümber. Asjas ei olegi vaidlust selles, et kauba eest tasus Läti ja Leedu äriühingutele formaalselt R Konstruktsioon OÜ, kuid seda kõike korraldas OÜ Rimeeda. Maksuhalduri seisukohti ei lükka ümber ka täiendavalt esitatud Reimpex Kaunas UAB 16.02.2012 kiri kaebajale, milles selgitatakse, et kauba tarnimine osutub võimalikuks alles pärast ettemaksu kättesaamist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-14-51753 tarnijatelt ning ei suhelnud nendega kaupade tellimise ja ostmise teemadel. Selle tõendamiseks sooviski kaebaja üle kuulata Läti ja Leedu tarnijaid esindanud isikud. Halduskohus võttis aga juba ette seisukoha, et nende ülekuulamine ei mõjutaks maksuotsusega kindlakstehtut. Halduskohtu otsus on ka sisuliselt ebaõige ja põhjendamata. Halduskohtu põhjendused on lakoonilised, kohus ei viita konkreetsetele tõenditele, ei ole analüüsinud kaebaja seisukohti, väiteid ja põhjendusi. Kohus on rikkunud HKMS § 165 lg-t 1. Kohus on küll viidanud HKMS § 165 lg-le 2, kuid ei ole normi korrektselt kohaldanud ja rakendanud. See säte ei võimalda kõiki kaebaja põhjendusi tagasi lükata abstraktse viitega vaidlustatud haldusaktiga nõustumisele. Halduskohus on eksinud HKMS § 157 lg-s 1 sätestatud nõude vastu, sest otsus on vastuoluline. Kohus on tunnistajate ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmisel leidnud, et puudub vajadus tuvastada, kas Läti ja Leedu müüjad olid nõus kaebajale kaupa müüma või mitte. Samas on kohus seisukohal, et tuvastatud on kaebajal vahenduslüli teenuste kasutamise vajaduse sisuline puudumine. Leedu tarnija 16.02.2012 kirjaga soovis kaebaja tõendada, et välistarnija nõue ettemaksuks sisuliselt välistaski kaebaja jaoks temalt kauba ostmise ning seetõttu oli kauba ostmine R Konstruktsioon OÜ kaudu ainuvõimalik. Kohtuotsuse p-s 25 on kohus märkinud, et ka muud tõendid viitasid kaebaja otsesuhtlusele Läti ja Leedu äriühingutega, samas ei ole kohus selgitanud, millised need muud tõendid on ja kuidas need seda tõendavad.

3-14-51753 ülekuulamine tõendaks, et tehingud R Konstruktsioonid OÜ-ga olid vajalikud, ei ole asjakohane. Selle väite kinnitamine äriühingute esindajate poolt ei muudaks maksuotsuse järeldusi, vaid selgitaks üksnes kauba soetamise ettevalmistuslikku protsessi. Seda, et kaebaja väide tehingute vajaduse kohta ei ole tõene, kinnitab ka UAB Bodesa edastatud e-kiri MS poolt, kus isik esitab küsimusi võimalike kaupade soetamise kohta. MS tunnistajana ülekuulamine ei muudaks maksumenetluse tulemust. Rahvusvaheliste päringute vastustest nähtub, et Glaskon SIA ja Reimpex Kaunas UAB on ühiselt kinnitanud, et kaupa tellis Margo nimeline isik ning Glaskon SIA on kinnitanud, et seda tegi ka JR. Kohus on otsuses oma seisukohti põhjendanud, samuti oli kohtul õigus nõustuda vastustaja seisukohtadega. Kaebaja väide, et kohtuotsus on vastuoluline, ei ole põhjendatud. Kohus ei ole pooli ebavõrdselt kohelnud. Kohus on maksuhalduri kogutud tõendeid ja seisukohti õigesti hinnanud. Kaebaja vastuväited on paljasõnalised. Kohtuotsuse p-s 25 nimetatud „muud tõendid“ on kõik maksumenetluses ja maksuotsuses kajastatud tõendid, millega on kaebaja tutvunud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-14-51753 teadis, et müüja jätab arvel näidatud käibemaksu riigile üle kandmata. Müüjale arve alusel käibemaksu tasumine kui kulutus pole sel juhul tehtud eeldusega, et käibemaks kantakse üle riigile. Sellises olukorras on ostja teadlikult aidanud kaasa käibemaksupettuse toimepanemisele. Maksupettust kinnitavate asjaolude esinemisel saab maksueelise tekkimist eeldada (vt Riigikohtu 27.01.2016 otsus nr 3-3-1-30-15, p-d 16–17 ja 28). Käibemaksuseaduse (KMS) § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 p 2 kohaselt on sisendkäibemaksu mahaarvamine välistatud, kui arvetel märgitud müüja ei ole kauba tegelik müüja.

3-14-51753 või sellest olema teadlikud kõik tehingute ahela osalised (sh Läti ja Leedu äriühingud). Läti ja Leedu äriühingute teadmatus sellest, et kauba tegelikuks soetajaks on OÜ Rimeeda, kinnitab nende maksupettuses mitteosalemist, kuid ei välista maksupettuse toimepanemist tehingute ahela teiste lülide poolt. Teabevahetuse käigus SIA Glaskon kohta teadasaadu (I kd, tl 145148) kohaselt tegid tellimusi nii DG kui ka MS ning transport lepiti kokku MS-ga ja JR-ga. Teabevahetuse andmetest UAB Reimpex Kaunas kohta (I kd, tl 149-153) nähtub, et R Konstruktsioon OÜ esindajaks kauba kättesaamisel oli Margo ning Eesti äriühinguid (s.o siis OÜ-d Rimeeda ja R Kontsruktsioon OÜ-d) esindas MS (kes on Rimeeda OÜ tootmisjuht). Saatelehtedelt nähtuvalt võttis kauba vastu MS. Niisiis koostas MS vähemalt osaliselt tellimusi Läti ja Leedu äriühingutele (vt ka MS 29.08.2012 tootepäring UAB-le Bodesa, I kd tl 143p), tellis transpordi ja võttis kauba vastu. Et OÜ Rimeeda teostas nii enne kui ka pärast kontrolliperioodi tehinguid samade Läti ja Leedu äriühingutega, tuleb pidada tõenäoliseks maksuhalduri versiooni, et OÜ Rimeeda tegi ise DG-le ettepaneku asuda kaebaja asemel Läti ja Leedu äriühingutelt kaupu hankima ning määras kindlaks ka tehingute üksikasjad. Et R Konstruktsioon OÜ vastab oma tunnustelt pigem äriühingule, keda kasutatakse ära kolmanda isiku (OÜ Rimeeda) huvides, nähtub ka maksuotsuses väljatoodud R Konstruktsioon OÜ-d iseloomustavatest andmetest (põhitegevusala programmeerimine; pidev juhatuse liikmete vahetus; äriühingu dokumentatsiooni väidetav vargus; maksuhalduri korduvate korralduste täitmata jätmine; pärast ülekannete laekumist arveldusarvetele samal või järgmisel päeval sularaha väljavõtt märkimisväärses ulatuses (SEB Pank arveldusarvelt ca 38% ja Swedbank AS arveldusarvelt ca 70%).

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.