Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Tanel Saar 6. veebruar 2017, Tartu 3-16-2344 Andrei Kisseljovi kaebus Viru Vangla 12.10.2016 haldusakti nr 6-10/29085-2 ja 15.11.2016 vaideotsuse nr 6-12/260-2 tühistamise nõudes Tartu Halduskohtu 21. detsembri 2016 määrus Andrei Kisseljovi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Andrei Kisseljov Vastustaja Viru Vangla
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4).
Andrei Kisseljov esitas Viru Vanglale perioodil 5.-12. oktoober 2016 kuus samasisulist taotlust, milles soovis piiramatult helistada oma esindajale Galina Kisseljovale seoses apellatsioonkaebusega haldusasjas nr 3-15-2174 (TL 8-10).
Viru Vangla jättis 12. oktoobri 2016 haldusaktiga nr 6-10-29085-2 (TL 5) A. Kisseljovi taotlused rahuldamata. Vangistusseaduse kohaselt saab esindajaks, kellele on võimalik piiramatult helistada, olla vaid advokaat, kuid kinnipeetava ema Galina Kisseljova ei ole advokatuuri liige. Viru Vanglal puudub kohustus lubada piiramatut telefoni kasutamist mitte advokaadist esindajaga ning taotleja ei ole esitanud selleks põhjendatud taotlust.
Andrei Kisseljov esitas esindaja vahendusel 16. oktoobril 2016 Viru Vanglale vaide (TL 11), milles taotleb 12. oktoobri 2016 haldusakti nr 6-10-29085-2 tühistamist. Vaide kohaselt esindab Galina Kisseljova seadusliku esindajana A. Kisseljovi kirjaliku volituse alusel. Üleneja või alaneja sugulane võib olla volitatud esindajaks nii halduskohtumenetluse kui
tsiviilkohtumenetluse seadustike alusel ning vanglal puudub alus temaga telefonikõnesid piirata. Viru Vangla jättis 15. novembril 2016 vaideotsusega nr 6-12-/260-2 A. Kisseljovi vaide rahuldamata (TL 12). Vaides ei ole välja toodud, missuguseid õigusi nimetatud haldusakt rikub ja milles seisneb selle õigusvastasus. Haldusakt, mille tühistamist taotletakse on antud pädeva organi poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastab vorminõuetele, seega on antud haldusakt õiguspärane.
Andrei Kisseljov esitas esindaja vahendusel 20. novembril 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb 12. oktoobri 2016 haldusakti nr 6-10-29085-2 ja 15. novembri 2016 vaideotsuse nr 6-12-/260-2 tühistamist.
Galina Kisseljova on Andrei Kisseljovi seaduslik esindaja üleneja sugulasena kirjaliku volituse alusel asjaajamises erinevate riigiasutuste, sealhulgas kohtute ja prokuratuuriga. Esindajaga suhtlemine telefoni teel rohkem kui 10 minutit nädalas on vajalik selleks, et kooskõlastada esitatavaid dokumente ja selgitada seadusandlust. Vangla poolt telefoni kasutamise piiramine esindajaga suhtlemisel takistab kinnipeetava õigust ennast kaitsta, kuna kinnipeetaval puuduvad vahendid juristi poole pöördumiseks, ta ei valda eesti keelt asjaajamiseks vajalikul tasemel ning tal puuduvad võimalused koostada dokumente trükivormis. Tartu Halduskohus küsis 21. novembril 2016 Viru Vanglalt HKMS § 120 lg 4 alusel seisukohta kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Viru Vangla märkis
Tartu Halduskohus tagastas 21. detsembri 2016 määrusega Andrei Kisseljovi kaebuse. Halduskohtus toob välja, et kaebuse eesmärgiks on saavutada olukord, kus kaebajal oleks võimalik piiramatult oma esindajaga suhelda. Kohtu põhjenduste kohaselt ei ole vaideotsuse tühistamine iseseisvalt lubatud, kuna kaebusest ei nähtu asjaolusid, kuidas kaebaja õigusi on rikutud. Haldusakti tühistamise nõudes on kaebus muutunud ainetuks ja tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebaja on kinnipidamisasutusest vabanenud ja kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
Andrei Kisseljov esitas esindaja vahendusel 29. detsembril 2016 apellatsioonkaebusena pealkirjastatud määruskaebuse, milles taotleb endiselt Viru Vangla 12. oktoobri 2016. a haldusakti nr 6-10-29085-2 ja 15. novembri 2016. a vaideotsuse nr 6-12-/260-2 tühistamist. Põhjenduste kohaselt on A. Kisseljov kinnipidamisasutusest küll vabastatud, kuid tal on oluline teada, kas Viru Vangla on tema õigusi rikkunud. Kaebaja soovib teada saada, kas Viru Vangla võib keelata suhtlemist oma esindajaga juhul, kui esindaja on üleneja või alaneja sugulane.
Tartu Halduskohus jättis 30. detsembri 2016 määrusega määruskaebuse käiguta, andes täiendava tähtaja riigilõivu 15 eurot tasumiseks. Pärast kaebaja poolt riigilõivu tasumist edastas Tartu Halduskohus määruskaebuse 3. jaanuaril 2017 Tartu Ringkonnakohtule lahendamiseks.
Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
Halduskohus on 21. detsembri 2016. a määrusega kaebuse tagastanud HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki. Ringkonnakohus nõustub küll halduskohtu seisukohaga, et kaebus kuulub tagastamisele, kuid ei nõustu halduskohtuga kaebuse tagastamise aluse osas. Ringkonnakohtu hinnangul kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Seda eelkõige järgnevatel põhjendustel.
Kaebaja on määruskaebuses esitanud nõude tühistada Viru Vangla haldusakt, millega jäeti rahuldamata A. Kisseljovi taotlused helistada Galina Kisseljovale ja vaideotsus, millega jäeti rahuldamata vaie nimetatud haldusakti tühistamiseks. Seega oli kaebaja eesmärk tühistamisnõude esitamisel nagu ka halduskohus on märkinud, saavutada olukord, kus kaebajal on kinnipidamisasutusest võimalik piiramatult oma esindajaga suhelda.
A. Kisseljov on kinnipidamisasutusest vabanenud 9. detsembril 2016 ning ringkonnakohus leiab, et seoses kaebaja vanglast vabanemisega ei ole ka vangla otsustuse, millega keelduti võimaldamast telefonikõnesid, vaidlustamine tühistamisnõudega enam kaebaja õiguste kaitseks tõhus vahend, sest sellisel otsustusel puudub isiku õigustele jätkuv negatiivne mõju.
Haldusakt kehtib haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 2 kohaselt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Kuna kaebaja on kinnipidamisasutusest vabanenud, on vangla otsuste kehtivus kaebaja jaoks halduskohtu määruse tegemise ajaks lõppenud. Riigikohus on öelnud (RKHKm 8. mai 2014 nr 3-3-1-12-14, p 9), et kuna tühistamiskaebus on suunatud haldusakti kehtivuse muutmisele, siis üldjuhul ja eelduslikult ei ole tühistamiskaebus kehtetu akti vaidlustamisel kaebaja õiguste kaitseks tõhus vahend. Siiski, erandlikel asjaoludel võib tühistamiskaebus olla ka kehtetu akti puhul tõhus. Kolleegium on pidanud tühistamiskaebust võimalikuks ja tõhusaks vahendiks nende kehtivuse kaotanud haldusaktide puhul, millel võib olenemata kehtivuse lõppemisest olla isiku õigustele jätkuv negatiivne mõju. Käesoleval juhul ei saa Viru Vangla otsustused kuidagi mõjutada A. Kisseljovi võimalusi esindajaga suhtlemiseks ega oma mingisugust järelmõju.
Seega isegi juhul, kui kohus vaidlustatud haldusaktid tühistataks, ei saaks see muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada kaebaja õigusi ega kohustusi. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Muuhulgas tähendab see seda, et kaebus peab olema isiku õiguse kaitseks sobiv, st kaebus peab aitama kaasa õiguste kaitsmisele (E. Vene. Kaebus. - Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, lk 180).
Eeltoodust tulenevalt esineb ringkonnakohtu hinnangul seoses asjaoluga, et kaebaja on vanglast vabanenud ja vaidlusalused haldusaktid ei saa kaebaja õigusi rikkuda, alus kaebaja tühistamisnõude tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.
Kaebaja märgib määruskaebuses, et talle on pärast vabanemist tähtis teada, kas Viru Vangla on rikkunud kaebaja õigusi või mitte. Ringkonnakohus mõistab seda nii, et kaebaja soovib, et kohus tuvastaks, kas Viru Vangla tegevus telefonikõnede mittevõimaldamisel oli õigusvastane.
HKMS § 38 lg 4 sätestab, et tuvastamiskaebuses selgitatakse lisaks sama paragrahvi lõikes 1 sätestatule, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Seega peab soovitud tuvastus andma isikule selge eelise ehk õigusliku kasu. Riigikohus on märkinud, et
olukorras, kus isik on minetanud muude õiguskaitsevahendite kasutamise võimalused, võib toimingu õigusvastasuse tuvastamine olla isiku jaoks iseendast moraalseks väärtuseks ning samaaegselt sisaldada haldusorgani jaoks olulist märguannet tema tegevuse lubamatuse suhtes, ei loo eelnimetatu reeglina piisavat põhjendatud huvi kohtusse pöördumiseks (RKHKo 19. aprill 2010 nr 3-3-1-4-10, p 14). Seega ei saa põhjendatud huviks olla lihtne huvi veenduda toimingu õigusvastasuses (RKHKm 2. aprill 2009 nr 3-3-1-100-08, p 36). Kaebaja vangistusest vabanemise tõttu ei saa tuvastamisnõude mõjuks olla ka tulevikus kaebaja samalaadse kohtlemise ärahoidmine (preventiivne huvi). Olukorras, kus kaebaja ei ole viidanud vastustaja vaidlustatud keeldumiste võimalikule kahjulikule tagajärjele ning pidades silmas, et kaebaja taotlused G. Kisseljovale piiramatult helistada on esitatud seitsepäevase perioodi jooksul, ei näe ringkonnakohus võimalust, et ka juhul, kui helistamise mittevõimaldamine osutub õigusvastaseks, saanuks see põhjustada kaebajale kahjuliku tagajärje, mille hüvitamiseks oleks kohane vastustajalt rahalise hüvitise väljamõistmine. Siinjuures osutab ringkonnakohus sellele, et kaebaja taotluses nimetatud haldusasjas nr 315-2174 on kaebaja esitanud apellatsioonkaebuse 25. veebruaril 2016. Viru Vangla on esitanud vastuse apellatsioonkaebusele 22. märtsil 2016. Pärast seda ei ole kaebaja esitanud kohtule ühtegi menetlusdokumenti ja kohus ei ole ka nõudnud kaebajalt seisukoha või tõendi esitamist. Apellatsioonkaebuse lahendamise kirjalikus menetluses on ringkonnakohus otsustanud 3. jaanuaril 2017. Seetõttu on võimalik nõue kahju hüvitamiseks ilmselgelt perspektiivitu ega saa seetõttu samuti olla käesolevas asjas tuvastamisnõude esitamisel põhjendatud huviks. Eespooltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 21. detsembri 2016 määruse resolutsiooni muutmata, tagastades A. Kisseljovi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.
Maili Lokk
Agu Timmi
Tanel Saar
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.