Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
31.01.2017, Tallinn
Haldusasja number
3-16-473
Haldusasi
AB kaebus Tallinna Vangla 11.03.2015 käskkirja nr 595, 27.01.2016 otsuse nr 5-8/15/36793-2 ning 01.03.2016 vaideotsuse nr 5-15/16/75-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – AB Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ave Kasvandik
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 10.06.2016 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
AB apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta AB apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 10.06.2016 otsus haldusasjas nr 3-16-473 Tallinna Vangla 11.03.2015 käskkirja nr 595 vaidlustamist puudutavas osas. Jätta AB kaebus Tallinna Vangla 11.03.2015 käskkirja nr 595 tühistamise nõudes läbi vaatamata.
3.Muus osas jätta Tallinna Halduskohtu 10.06.2016 otsus haldusasjas nr 3-16-473 muutmata.
4.AB apellatsiooniastme menetluskulu jätta tema enda kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.03.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse talle kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-16-473 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AB kandis karistust Tallinna Vangla Maardu üksuses (avavanglaosakonnas) ning töötas väljaspool vanglat AS-is S. Seoses töökohal 14.02.2015 toimunud intsidendiga, kus kaebaja väidetavalt ähvardas teist isikut relvataolise esemega, alustati tema suhtes kriminaalmenetlust karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 3 järgi. Tallinna Vangla paigutas 16.02.2015 käskkirjaga nr 360 AB ajutiselt avavanglaosakonnast vangla kinnisesse osakonda.
2.Tallinna Vangla paigutas 11.03.2015 käskkirjaga nr 595 AB karistuse kandmise jätkamiseks ümber vangla kinnisesse osakonda. Käskkirja kohaselt on AB kuriteos kahtlustatav, mistõttu ta ei vasta avavanglas karistust kandvale kinnipeetavale justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9 "Täitmisplaan" § 17 lg 2 p-s 4 seatud tingimusele.
3.28.12.2015 esitas AB Tallinna Vanglale taotluse Tallinna Vangla 11.03.2015 käskkirja nr 595 tühistamiseks ning enda ümber paigutamiseks avavanglasse, kuna see on kooskõlas individuaalse täitmiskavaga (ITK) ning tema käitumine on olnud hea.
4.Tallinna Vangla keeldus 27.01.2016 otsusega nr 5-8/15/36793-2 ümberpaigutamise menetluse alustamisest, kuna vanglateenistusel on põhjendatud alus kahelda AB usaldusväärsuses ning ei saa välistada, et kinnipeetav võib toime panna uusi õigusrikkumisi. Kuigi kriminaalmenetlus 14.02.2015 toimunud intsidendi osas lõpetati, on vanglal tema tegevuse kohta oleva allikainfo põhjal teada, et ta on oma käitumisega seadnud ohtu teiste isikute elu ja tervise ja seega ei saa välistada, et võib toime panna uue õigusrikkumise. Samuti oli otsuse tegemise ajal AB-l kehtiv distsiplinaarkaristus. Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakonna juhataja sõnutsi on varasem ohuhinnang jätkuvalt aktuaalne, varasem ohuhinnang on leidnud kinnitust, kuna kinnipeetav on isegi kinnises vanglas olles toime pannud distsipliinirikkumise.
5.AB esitas vaide, mille Tallinna Vangla jättis 01.03.2016 vaieotsusega nr 5-15/16/75-2 rahuldamata.
6.AB esitas 07.03.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 11.03.2015 käskkirja nr 595, 27.01.2016 otsuse nr 5-8/15/36793-2 ning 01.03.2016 vaideotsuse nr 515/16/75-2 tühistamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt lõpetati kriminaalmenetlus kaebaja suhtes 19.05.2016 seoses kuriteokoosseisu puudumisega. Põhjendamatu on vangla arvamus, et kaebaja võib toime panna uue õigusrikkumise. Kaebaja kandis karistust avavanglas 06.03.2014 kuni 14.02.2015, käis sel ajal väljaspool vanglat tööl, proovis olla korralik ega pannud toime mingisuguseid rikkumisi, sai tuttavaks oma tulevase naisega, kellega tal nüüdseks on laps, kelle ülalpidamises sai ta tänu avavanglas viibimisele ja tööl käimisele osaleda. Kuivõrd kriminaalmenetlus kaebaja suhtes lõpetati, ei saa tema kinnises vanglas kinnipidamist õigustada sellega, et ta ei vasta avavanglas kinnipidamise tingimustele. Tallinna Vangla on kaebaja esitatud armuandmispalvele lisatud iseloomustuses märkinud, et kaebajal kuritegelikud ja vaenulikud hoiakud puuduvad.
7.Tallinna Vangla vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Kaebus 11.03.2015 käskkirja nr 595 tühistamise nõude osas tuleks jätta halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata, kuna kaebaja pole 2(6)
3-16-473 läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kinnipeetava avavanglasse ümberpaigutamise sisuline tingimus on see, et on piisav alus eeldada, et kinnipeetav ei pane toime uusi õigusrikkumisi. Kuna avavangla üks olemuslik tunnus on kinnipidamisasutuse sisese pideva ja vahetu järelevalve puudumine, on julgeoleku tagamiseks oluline kinnipeetava usaldusväärsus. AB-t iseloomustavatel asjaoludel ei saanud teda vaidlusaluse otsuse tegemise ajal pidada sedavõrd usaldusväärseks, et oleks olnud võimalik tema avavanglasse ümberpaigutamine. Vangla julgeolekuosakonnaga salajast koostööd tegevate isikute poolt saadud teabe kohaselt oli AB avavanglas karistuse kandmise ajal, olles varem karistatud raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest, oma käitumisega seadnud ohtu kaaskodanike elu ja tervise. Samuti toob vastustaja välja, et ka kinnises vanglas viibimise ajal pani kaebaja toime distsiplinaarsüüteo, mille eest karistati teda Tallinna Vangla 08.01.2016 käskkirjaga nr 5-2/28. Avavanglasse paigutamine ei ole kinnipeetava subjektiivne õigus ning sellest keeldumiseks piisab uute õigusrikkumiste toimepanemise ohust, kusjuures selle ohu hindamisel on vanglal avar kaalutlusruum.
8.Tallinna Halduskohus jättis 10.06.2016 otsusega kaebuse rahuldamata. 1) Kaebus Tallinna Vangla 11.03.2005 käskkirja peale on lubatav, kuna kaebaja esitas selle peale vanglale vaide, ent vangla jättis selle tähtaegselt läbi vaatamata. 2) Vangistusseaduse (VangS) § 20 lg 1 kohaselt on avavanglasse ümberpaigutamise tingimuseks muu hulgas see, et kinnipeetava suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õigusrikkumisi. Vanglateenistusel on ümberpaigutamise otsustamisel väga avar kaalutlusõigus. Seejuures ei pea vangla lähtuma üksnes juba aset leidnud sündmustest ja tõsikindlalt kinnipeetava käitumise kohta teada olevatest asjaoludest, vaid saab arvestada ka kogutud teabele ja kaudsetele asjaoludele tuginevaid prognoose ja ohuhinnanguid. 3) 11.03.2015 käskkiri on seaduslik. Samamoodi on Tallinna Vangla 2016. aasta jaanuaris põhjendatult leidnud, et AB tagasi paigutamine avavanglasse ei oleks põhjendatud ning keeldunud sellekohase menetluse algatamisest. Sellest, et kriminaalmenetlus, mille raames kaebajat kahtlustati, lõpetati kuriteokoosseisu puudumise tõttu, ei saa tingimata teha järeldust, et kaebaja vastab avavanglasse ümberpaigutamise tingimustele. 27.01.2016 otsuses on Tallinna Vangla tuginenud tema valduses olevale allikainfole ning teinud selle pinnalt järelduse, et kaebaja varasema käitumise pinnalt ei saa välistada, et ta võib panna toime uue õigusrikkumise. Kohus tutvus kaastööteatistega ning pidas seal kajastatud allikainfole tuginemist lubatavaks ning selle pinnalt tehtud järeldust põhjendatuks. Kaastööteatistes kirjeldatakse konkreetseid juhtumeid, millest nähtub, et ajal, mil kaebajat avavanglas kinni peeti, on ta mitmel korral osalenud konfliktsetes olukordades teiste isikutega ning teatud juhtudel neid konfliktolukordi oma käitumisega provotseerinud. Pidades silmas kaebaja kohta allikainfost teada olevaid asjaolusid ning arvestades seda, et karistust kannab ta väga raske isikuvastase kuriteo eest, on õigustatud kahtlus, et kaebaja ei pruugi suuta end eemal hoida agressiivsetest olukordadest, võib neid ise provotseerida või sellisesse olukorda sattununa toime panna õigusrikkumisi. 4) Lisaks on Tallinna Vangla 27.01.2016 otsuses põhjendatult välja toodud, et kaebajal oli sel ajal kehtiv distsiplinaarkaristus selle eest, et ta viis eluosakonda oma töökohast (vangla sööklast) toiduaineid, püüdes neid ametnike eest peitmisega varjata. Tegemist oli vanglas kehtestatud distsipliini selge ja tahtliku rikkumisega, mida ei saa pidada kergeks süüteoks, sõltumata sellest, et tegemist oli objektiivses mõttes ohutute toiduainetega. Vangla julgeolek põhineb väga suurel määral rangel distsipliinil ning selline tegevus kahjustab vangla julgeolekut. Sellise teo eest karistatud kinnipeetava suhtes ei ole alust oletada, et ta ei pane toime uusi õigusrikkumisi ning sellest tulenevalt leidis vangla õigesti, et kaebaja avavanglasse ümberpaigutamine ei oleks vajalik ega otstarbekas. Eelneva kõrval ei ole tähtsust sellel, et varem avavanglas olles kaebaja distsiplinaarsüütegusid toime ei pannud. Asjaolu, et avavanglas 3(6)
3-16-473 oleks võimalik tööl käia ja oma perekonda majanduslikult toetada, ei saanud olla kaalukam vajadusest allutada kaebaja temast lähtuda võivate ohtude ennetamiseks kinnisele vanglale omasele järelevalverežiimile. 5) Kokkuvõttes on vangla lähtunud asjakohastest kaalutlustest ega ole teinud kaalutlusvigu. Arvestades kinnipeetava ümberpaigutamise otsustamisel seaduse kohaselt vanglale antud väga ulatuslikku kaalutlusruumi, saaks vastava otsuse tühistamise aluseks olla vaid see, kui vangla otsus on ilmselgelt meelevaldne või et selle tegemisel on erinevate asjaolude kaalumine toimunud ilmselgelt valesti. Otsustes välja toodud asjaolud kaaluvad kaebaja avavanglasse paigutamise võimalikud positiivsed mõjud kindlasti üles.
9.AB palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. 1) Kohus on jätnud arvestamata kaebajat kirjeldava positiivse informatsiooniga ning eiranud vangla esitatud dokumentides esinevaid vasturääkivusi (03.09.2015 iseloomustus on kaebajat positiivselt iseloomustav, vangla toetas kaebaja ennetähtaegset vabastamist ning 26.05.2015 ITK-s on ette nähtud kaebaja paigutamine avavanglasse). 2) Kohus jättis arvestamata, et kriminaalmenetluses tuvastatu kohaselt pole kaebaja kuritegu toime pannud. Kriminaalmenetluses on tõendite kogumiseks ja hindamiseks märksa avaramad võimalused kui vangla julgeolekuosakonnal. Kohus rikkus süütuse presumptsiooni, leides, et kaebaja oli vaieldamatult segatud mingisugusesse agressiivsesse olukorda. 3) Kohtumenetluse käigus on korduvalt viidatud kaastööteatistele, kuid ei ole mainitud, milliseid situatsioone need kajastavad. Kuna teiste kinnipeetavate väited on salastatud, ei saa ta midagi nende vastu öelda, seega on rikutud kaebaja kaitseõigust. Kohus on jätnud hindamata, et ka kaastööteatis võib vale olla, sest seal kajastatud kinnipeetavad saavad koostöö tegemise eest mingeid soodustusi.
10.Tallinna Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 1) Avatud režiimi tingimustesse ei ole võimalik paigutada kinnipeetavat, kelle suhtes puudub kindel veendumus, et ta suudab käituda kehtestatud korda rikkumata. Võimekust tulla toime rikkumisi toime panemata hinnatakse kinnipeetava varasema karistatuse, vanglas käitumise, tema reeglitesse suhtumise jpm alusel. Vangistusseaduse kommenteeritud väljaande kohaselt mõeldakse uutest õigusrikkumistest hoidumise nõude all kinnipeetava vastutusvõimet tervikuna iseloomustavaid tunnuseid. Põgenemisvastaste abinõude rakendamise väiksem ulatus avavanglas nõuab kinnipeetavalt valmidust ja võimelisust enesedistsipliiniks ning vastutuseks, mis peavad väljenduma tema selges resotsialiseerumistahtes. Kriminaaltäitevõiguse teoorias loetakse seda kinnitavateks positiivseteks tunnusteks kinnipeetava sotsiaalset kompetentsust, tingimusteta koostöövalmidust, korrektset käitumist minimaalse järelevalve tingimustes, avatust sotsiaalpedagoogilistele püüdlustele ja ettekujutust edasistest vajalikest tegevustest enda sotsialiseerumise kindlustamiseks. 2) 26.05.2015 kaebajale koostatud ITK kohaselt avanes kaebajal 26.05.2015 avavanglasse paigutamise võimalus. Samas koostas vangla teabe- ja uurimisosakond 18.06.2015 õiendi, milles kaebaja avavanglasse paigutamist ei toetatud. Õiendi kohaselt on olemas informatsioon, et kaebaja, olles avavangla kinnipeetav ja varasemalt karistatud raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest, on oma käitumisega seadnud ohtu kaaskodanike elu ja tervise. Tallinna 4(6)
3-16-473 Vangla teabe- ja uurimisosakonna juhataja on selgitanud kaebaja 28.12.2015 taotluse menetlemise käigus, et eelnimetatud õiend on jätkuvalt aktuaalne. 3) Kinnipeetava avavanglasse paigutamise menetlus ja tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise menetlused ei ole sisuliselt võrreldavad ning ühes menetluses antud hinnang ei ole siduv teises menetluses otsuse tegemisel. Kinnipeetava ennetähtaegse vabanemise toetamise otsustamise metoodika arvestab kinnipeetava riskihindamisest tulenevat retsidiivsusmäära ning tema ohtlikkuse taset koosmõjus. Olenemata kaebaja tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise toetamisest on vangla kaebaja 03.09.2015 iseloomustusse märkinud, et juhul kui kohus peab otstarbekaks kaebaja tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata isikule katseaeg kuni 12.07.2018 (ära kandmata karistuse lõpuni) ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontrolli pikkusega 24 kuud. Kaebaja isikuomadustest, varasemast elukäigust ja käitumisest tulenesid riskid suhetes (vaatamata väitele, et ei ole mõjutatav ja ei soovi teisi ära kasutada, sooritas raske isikuvastase kuriteo grupi liikmena, väidetavalt tuttav palus teda aidata), hoiakutes ja mõtlemises (oma tegevusega kaasnevate tagajärgede mittearvestamine, ei ole välistatud, et konfliktolukordades võib käituda vägivaldselt). Harju Maakohus jättis 19.11.2015 määrusega AB tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Olenemata kaebajat kirjeldavast positiivsest informatsioonist, ei saa mööda vaadata asjaoludest ja kaalutlustest, mille pinnalt tekkis vanglal veendumus, et kaebaja võib avavanglas viibides toime panna uusi õigusrikkumisi. 4) Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ § 6 lg 1 p 3 kohaselt on kaastööteatised riigisaladus ja nende sisu avaldamisele ei kuulu. Kohus on saanud nende sisu uurida ja see tagab kaebaja huvide piisava kaitse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Halduskohtu otsus tuleb menetlusnormide olulise rikkumise tõttu HKMS § 200 p 5 alusel tühistada Tallinna Vangla 11.03.2015 käskkirja nr 595 vaidlustamist puudutavas osas. VangS § 11 lg 5 ja HKMS § 47 lg 1 kohaselt on kinnipeetava kaebus vangla haldusakti tühistamiseks lubatav vaid siis, kui kinnipeetav esitas haldusakti peale tähtaegselt (30 päeva jooksul haldusakti kättesaamisest) vaide. Vaidlustamata asjaolude kohaselt kaebaja seda ei teinud ning ta pole ka esile toonud mõjuvaid põhjusi, mis takistas vaide tähtaegset esitamist. 28.12.2015 vanglale esitatud avaldus, milles muu hulgas taotleti 11.03.2015 käskkirja nr 595 tühistamist, oli esitatud vaidetähtaja olulise rikkumisega. Vangla tõlgendas avaldust selle sisust ning eesmärgist tulenevalt õigesti, lugedes selle asjaolude muutumise motiivil esitatud avavanglasse ümberpaigutamise taotluseks. Isegi kui vangla pidanuks lugema avalduse puudustega vaideks, ei muuda mittetähtaegse vaide tähelepanuta jätmine halduskohtule esitatud kaebust lubatavaks. Kaebus Tallinna Vangla 11.03.2015 käskkirja nr 595 tühistamise nõudes tuleb seega jätta HKMS § 121 lg 1 p 4, § 151 lg 1 p 1 ja § 155 lg 3 ls 1 alusel läbi vaatamata (vt ka Riigikohtu 29.04.2014 määrus asjas nr 3-3-1-78-13, p-d 18–19, ja 27.04.2016 otsus nr 3-3-1-68-15, p 10).
12.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole Tallinna Vangla 27.01.2016 otsuse nr 5-8/15/36793-2 vaidlustamist puudutavas osas põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus on selles osas seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks halduskohtu kõiki põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4).
13.Ringkonnakohus rõhutab, et eelduslikult kannab isik karistust kinnises vanglas ning tal puudub subjektiivne õigus nõuda avavanglasse paigutamist. Avavanglasse ümberpaigutamise otsustamisel on vanglateenistusel avar kaalutlusruum. Praeguses asjas tuvastatud asjaoludel 5(6)
3-16-473 pole alust öelda, et vangla keelduv otsus põhines meelevaldsetel kaalutlustel. Õigusrikkumiste toimepanemise ohu kindlakstegemine on prognoosotsus, mille vangla teeb oma kogemusel ja kogutud tõenditel põhineva analüüsi tulemusel. Tulenevalt prognoosotsuse olemusest ei saa selle langetamisel lähtuda süütuse presumptsioonist. Kaevatava otsuse tegemisel ei ole vangla läinud vastuollu põhiseaduse § 22 lg-st 1 tuleneva nõudega mitte käsitada isikut kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.
14.Olukorras, kus vangla sööklas töötanud kaebajal on kehtiv distsiplinaarkaristus sööklast ligi 4 kg toiduainete ebaseaduslikult kaasavõtmise eest, mis saab olla üksnes tahtlik rikkumine, pole selle fakti kõrvutamisel isiku kohta varem laekunud teabega ebamõistlik seada kahtluse alla isiku usaldusväärsust ning vastutus- ja koostöövõimet. Asjaolu, et vangla on varem koostatud dokumentides (tingimisi ennetähtaega vabastamise materjalid, iseloomustus armuandmispalve juurde) kõrvuti negatiivsete ja ohule viitavate asjaoludega esile toonud ka kaebajat osaliselt positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, tuleneb nende dokumentide koostamisel asjaolude igakülgse ja täieliku väljaselgitamise nõudest, et lõplike otsuste langetajate käsutuses oleks piisavalt objektiivset teavet. Samuti ei saanud see asjaolu välistada hiljem koostatud otsuses selleks ajaks teada olevate asjaolude pinnalt tehtud järeldust, et kinnipeetav võib toime panna õigusrikkumisi, mille tõttu ta ei ole välja teeninud avavanglasse ümberpaigutamise eelduseks olevat usaldust. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et tingimisi ennetähtaega vabastamise eeltingimuseks pole asjaolu, et puudub igasugune retsidiivi oht ja risk, mistõttu ei tähenda vangla toetav seisukoht tingimusteta nõustumist, et isik ei pane edaspidi toime õigusrikkumisi.
15.Riigikohus leidis 20.04.2011 otsuses asjas nr 3-3-1-94-10 (p 18), et koostööle kaasatud isikute kaitsmise eesmärgil ei ole võimalik neilt saadud teavet detailselt kohtuotsuses kajastada, küll peab aga kohtuotsusest nähtuma kohtu järeldus esitatud tõendite kohta. Praegusel juhul vastab halduskohtu otsus sellele nõudele. Seoses kaebaja väitega, et koostööle kaasatud isik võib anda valeinfot, märgib ringkonnakohus, et seda ei saa tõesti välistada, kuid teabehanke teostamisel võetakse kompenseerivaid meetmeid selle riski maandamiseks. Jälitustoimingu käigus saadud teavet analüüsiv haldusorgan peab enne järelduste tegemist hindama koostööle kaasatud isikult saadud teabe usaldusväärsust, muu hulgas kõrvutades seda teistest allikatest saadud teabega ning võttes arvesse samalt isikult varem laekunud teabe paikapidavust. Asjaolu, et kriminaalmenetlus kaebaja suhtes lõpetati, ei välista kaebaja kohta teabehanke käigus kogutud andmete kasutamist tulevikku suunatud prognoosotsuste tegemisel. Ringkonnakohus tutvus vangla teabe- ja uurimisosakonna toimikuga ning ei leidnud sarnaselt halduskohtuga alust seada nendest materjalidest tehtud järeldusi kahtluse alla. Samuti ei viita toimikus miski sellele, et teabe kogumisel oleks rikutud seadust.
16.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele, jääb kaebaja menetluskulu tema enda kanda. Vangla pole taotlenud menetluskulude hüvitamist. (allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Plaks
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.