Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Tanel Saar, Maili Lokk 31.01.2017, Tartu 3-16-573 Andrei Grišini kaebus Tallinna Vangla 02.02.2016. a käskkirja nr 5-2/138 ja 29.02.2016. a vaideotsuse nr 515/16/85-2 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 14.07.2016. a otsus Andrei Grišini apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – Andrei Grišin Vastustaja – Tallinna Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Andrei Grišinile apellatsioonkaebusele lisatud foto tema jalanõudest.
3.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14.07.2016. a otsus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 31.01.2017, arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla 02.02.2016. a käskkirjaga nr 5-2/138 (tl 26-27) tunnistati kinnipeetav Andrei Grišin süüdi keelatud eseme valdamises ning karistati teda selle eest kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks. Käskkirja kohaselt võeti A. Grišini valdusest 02.01.2016 ära sigaretipits (mundstükk). Justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 641 p-i 31 kohaselt on kinnipeetavale keelatud esemed, mille abil on võimalik tubakatooteid suitsetada. Distsiplinaarkaristuse määramisel arvestati seda, et kinnipeetaval on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, millest kaks on määratud samalaadsete rikkumiste eest.
2.A. Grišin esitas 03.02.2016 vaide (tl 25) Tallinna Vangla 02.02.2016. a käskkirja peale, mille Tallinna Vangla jättis 29.02.2016. a vaideotsusega (tl 2-2p) rahuldamata.
3.A. Grišin esitas 22.03.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Tallinna Vangla 02.02.2016. a käskkirja ja 29.02.2016. a vaideotsuse tühistada. Kaebaja leidis, et tema süü ei ole tõendatud, kuna kaaskinnipeetavate ütluste ja tema seletusega ei ole arvestatud. Samuti ei ole keelatud esemete äravõtmise aktis märgitud tema nime. Kaebaja arvates on vaidlustatud käskkirjas ebaõigesti leitud, et tema oli sigaretipitsi valdaja. Sigaretipits oli prügiämbri juures põrandal ning tema astus sellele peale.
4.Tartu Halduskohus jättis 14.07.2016. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus märkis, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kambri põrandalt leiti ja võeti ära keelatud ese – puidust isevalmistatud sigaretipits, mille peal kaebaja hoidis leidmise hetkel ühte jalga. Halduskohus ei nõustunud kaebaja väitega, et distsiplinaarasja menetleja ei ole võtnud arvesse temapoolseid selgitusi ja kambrikaaslaste antud ütlusi. Nimetatud selgitus ja ütlused on märgitud vaidlustatud käskkirja faktilistes asjaoludes. Käskkirja põhjendustes on nenditud, et distsiplinaarmenetluses kogutud tõendite vahel ilmneb vastuolu, kuna on tuvastatud, et kaebaja oli suitsetaja, kuigi kambrikaaslased väitsid, et nendele teadaolevatel andmetele kambris suitsetajaid ei ole. Halduskohus asus seisukohale, et vaidlusaluses käskkirjas oleks pidanud kõiki distsiplinaarmenetluses kogutud tõendeid detailsemalt analüüsima ning üksikasjalikult põhjendama, miks konkreetne tõend on ebausaldusväärne. Sellele vaatamata leidis halduskohus, et nimetatud rikkumine ei saanud mõjutada asja otsustamist, sest arvestades seda, et intsidendi toimumise ja kaebaja kambrikaaslastelt võetud ütluste vahele jäi pikk ajavahemik, oli kaebajal ja tema kambrikaaslastel võimalik antavates ütlustes omavahel kokku leppida. Samuti esineb vastuolu kaebaja varasemas ja hilisemas väites kambris juhtunu kohta ning ka kaebaja hilisema väite ja kambrikaaslaste antud ütluste vahel. Seetõttu pidas halduskohus valvuri poolt ettekandes esitatud andmeid usaldusväärseks. Halduskohus leidis, et oluline ei ole, millega kaebaja tegeles vanglaametniku kambrisse sisenemise ajal, kas koristamise või muu tegevusega. Oluline on kaebaja käitumine alates ajast, mil ta astus sigaretipitsi peale. Ettekande kohaselt oli kaebaja pannud oma jala sigaretipitsi peale siis, kui vanglaametnik sisenes kambrisse. Kui vanglaametnik käskis kaebajal jala üles tõsta, siis tõstis kaebaja jala üles ilma jalanõuta. Vanglaametnik tõstis ise jalanõu üles ja võttis selle alt kambris põrandalt üles puust isetehtud sigaretipitsi. Halduskohus ei nõustunud kaebaja väitega, et sigaretipits ei olnud tema valduses. Sigaretipits oli kaebaja jala all olles kaebaja mõjusfääris ehk kaebajal oli tegelik võim selle üle. Halduskohus leidis, et juhusliku asjale peale astumise korral ei oleks kaebaja sellisel viisil käitunud. Halduskohus asus seisukohale, et kaebaja tegutses sigaretipitsi olemasolu varjamise ja selle edaspidise kasutamise eesmärgiga ehk tal oli sigaretipitsi valdamise tahe. Seega saab kaebajat lugeda sigaretipitsi valdajaks ning sellega on vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 p 4 kohaldamise eeldused täidetud. Halduskohus ei pidanud kaebaja nime ja muude sigaretipitsi leidmisega seonduvate asjaolude kohta koostatud aktis kajastamata jätmist rikkumiseks. Halduskohus jättis rahuldamata ka vaideotsuse tühistamise nõude, sest kaebaja ei ole kaebuses viidanud sellele, et vaideotsusega rikutakse tema õigusi, sõltumata vaide esemest.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.Kaebaja esitas 26.07.2016 apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu 14.07.2016. a otsuse peale, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja tema kaebus rahuldada. Kaebaja leiab, et tema süü ei ole tõendatud ega põhjendatud. Kaebaja väitel oli valvur keeldunud 02.01.2016 koostatud ettekannet talle tutvustamast. Kaebaja palub pöörata tähelepanu asjaolule, et 02.01.2016 koostatud äravõtmise aktis ei ole märgitud ühtegi perekonnanime. Kaebaja märgib, et ära võetud eset ta vaadelda ei jõudnud. Seda, et tegemist on sigaretipitsiga, sai ta teada eseme äravõtmise aktist. Äravõtmisaktis ei olnud eseme kirjeldust, üksnes valvuri
hinnang, et selle puutüki puhul oli tegemist suitsetamiseks mõeldud sigaretipitsiga. Kaebaja palub see ese vastustajalt välja nõuda, kuna ilmselt selline ese vanglal üldse puudub. Kaebaja ei nõustu, et äravõetud ese oli tema valduses. Samuti puuduvad andmed selle kohta, et seda eset kasutati suitsetamiseks või et kambris nr 20 on üldse suitsetatud. Kaebaja leiab, et 26.01.2016 võetud tunnistajate ütlused tõendavad tema süütust. Vaideotsuse tegemise ajaks oli kaebaja juba karistuse ära kandnud. Kaebaja selgitab, et ta lükkas koristamise käigus väikest puidust eset prügiämbri suunas ja astus sellele peale, kui valvur sisenes kambrisse. Ta oli täitnud koheselt valvuri käsku jalg üles tõsta, kuid kuna tal olid jalas lahtised sussid, siis kukkus suss jalast maha ja jäi põrandale. Kaebaja lisas apellatsioonkaebusele foto tal 02.01.2016 jalas olnud Nike jalanõudest. Kaebaja märgib, et ta ei saaks kellegi teise sigaretipitsi kasutada, veelgi enam maast leitut.
6.Tallinna Vangla palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et valvur oli keeldunud talle 02.01.2016. a ettekannet tutvustamast. Valvuri 02.01.2016. a ettekandest nähtub, et kinnipeetavat teavitati ettekande koostamisest ning tal võimaldati kirjutada seletuskiri. Samuti oli kaebajale distsiplinaarmenetluses ärakuulamisõigus tagatud. Vastustaja märgib, et kaebaja ei ole varasemas kohtumenetluses kordagi avaldanud kahtlust asjaolu üle, et tema juurest 02.01.2016 leitud eseme näol ei olnud tegemist sigaretipitsiga. Nii 02.01.2016. a ettekandest kui 25.01.2016 antud täiendavatest ütlustest nähtuvalt tundis valvur põrandal olnud esemes ära sigaretipitsi. Vastustaja on seisukohal, et tegemist oli sigaretipitsiga ning kaebaja poolt apellatsioonimenetluses esitatud vastupidised väited on pahatahtlikud ja põhjendamatud. Vastustaja on seisukohal, et VSKE § 71 lg-st 1 tulenevalt ei peagi eseme äravõtmise aktil olema kinnipeetava allkirja. Vastustaja leiab, et väited selle kohta, kas keelatud eset kasutati suitsetamiseks või kas kambris nr 20 üldse suitsetati, ei ole asjakohased, sest kaebajat karistati VSKE § 641 p-i 31 nõude rikkumise eest ning selle kohaselt ei ole oluline, kas kaebaja valdusest leitud eset ka tegelikkuses suitsetamiseks kasutati. Vastustaja leiab, et vaide lahendamisel ei ole rikutud seaduses vaide läbivaatamisele kehtestatud tähtaega. Samuti ei olnud keelatud vastustajal koheselt kaebajale määratud distsiplinaarkaristus täitmisele pöörata. Kinnipeetaval on võimalik ka vaidemenetluses taotleda haldusakti täitmise peatamist. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et kaebajal puudus tahtlus eseme katmiseks oma jalaga. Nimetatud väide on esmakordselt esitatud alles apellatsioonimenetluses ning see väide on vastuolus ka asjas kogutud tõenditega. Vastustaja on veendunud, et kaebaja eesmärk oligi põrandal olnud eset valvuri eest varjata.
7.Kaebaja esitas 28.12.2016 täienduse apellatsioonkaebusele, milles kordab kaebuses ja apellatsioonkaebuses esitatud seisukohti.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud ükski väide ei anna alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ja vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning tuginedes HKMS § 201 lgle 4 ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Kaebaja väidab, et valvur keeldus tutvustamast talle ettekannet, mille ta kaebaja kohta 02.01.2016 kirjutas. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Valvuri 02.01.2016. a ettekandes nr 19 (tl 34) on märgitud, et kinnipeetavat on teavitatud ettekande tegemisest ning on võimaldatud kirjutada seletuskiri. Lisaks sellele on kaebajat 22.01.2016 teavitatud
distsiplinaarmenetluse alustamisest (tl 33) ning kaebaja on saanud distsiplinaarmenetluses anda seletusi (tl 32 p, tõlge tl 36), samuti on kaebajale 01.02.2016 tutvustatud distsiplinaarmenetluse protokolli ning antud võimalus esitada sellele vastuväiteid (tl 28-29p). Seega oli VangS § 64 lg-s 2 sätestatud õigus olla informeeritud distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse, ja anda selgitusi, kaebajale tagatud.
10.Samuti ei muuda distsiplinaarmenetlust õigusvastaseks kaebaja väide, et 02.01.2016. a äravõtmisaktis ei olnud märgitud ühtegi perekonnanime. VSKE § 71 lg 1 kohaselt koostatakse leitud eseme kohta akt, kuhu märgitakse leitud eseme kirjeldus ja vajaduse korral selle eeldatav rahaline väärtus, leidmise kuupäev ja kellaaeg, selle kinnipeetava nimi, kelle juurest on ese või aine leitud, või eseme või aine leidmise koht, ettepanek eseme tagastamise, võõrandamise või hävitamise kohta, eseme või aine leidnud vanglateenistuja nimi ja allkiri ning leidmise kuupäev. Seega võib leitud eseme kohta koostatud akti märkida kinnipeetava, kelle juurest on ese või aine leitud, nime asemel ka eseme või aine leidmise koha. Käesoleval juhul kajastub 02.01.2016. a aktis, et keelatud ese – isevalmistatud puidust sigaretipits, leiti 3. üksuse
1.sektsiooni valvepiirkonna kambri nr 20 põrandalt.
11.Samuti ei nõustu ringkonnakohus väitega, et haldusmenetluse norme on rikutud sellega, et leitud eseme aktil puudub kaebaja allkiri. VSKE § 71 lg-st 1 ei tulene nõuet, et leitud eseme kohta koostatud aktil peaks olema kinnipeetava allkiri. Ringkonnakohus ei nõustu ka apellatsioonkaebuse väitega, et kaebaja süütust tõendab asjaolu, et valvur palus algselt eseme äravõtmise aktile kaebaja kambrikaaslasel allkiri anda ning alles seejärel kaebajal. Kaebaja hinnangul näitab see, et valvuril oli ükskõik, kelle kohta ettekanne kirjutada. 02.01.2016. a valvuri ettekande kohaselt oli kaebaja see, kes pani põrandal olevale sigaretipitsile jala peale ning distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kohaselt tegi see temast keelatud eseme valdaja. Halduskohus on leidnud, et kaebaja tegutses sigaretipitsile peale astudes selle varjamise eesmärgiga, mistõttu on distsiplinaarmenetluse käskkirjas õigesti loetud ta keelatud eseme valdajaks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga. Vastupidisele seisukohale jõudmiseks ei anna alust ka kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väide, et valvuri käsu peale jalga tõstes kukkus tema jalanõu sigaretipitsi peale vaid seetõttu, et sellel puuduvad kingapaelad, -rihmad või muud kinnitused. Ringkonnakohus nõustub vastustaja arvamusega, et kui kaebaja jalanõu sattumine leitud eseme peale oleks olnud juhuslik, oleks kaebaja ise oma jalanõu üles tõstnud, mitte jäänud ootama, kuni valvur seda teeb. Seetõttu ei ole asjas tähtsust ka sellel, millised jalanõud kaebajal sel hetkel jalas olid. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohus tagastab kaebajale apellatsioonkaebusele lisatud foto kaebaja jalanõudest, kui asjakohatu tõendi.
12.Kaebaja väitel tõendab asjaolu, et 02.01.2016. a eseme leidmise aktis ei ole märgitud ühtegi perekonnanime seda, et antud ese ei kuulunud kellelgi. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Leitud eseme akti eesmärgiks ei ole kindlaks teha, kellele ese kuulus, vaid üksnes fikseerida seda, milline ese millal ja kuskohast leiti. Käesoleval juhul on distsiplinaarmenetluses kindlaks tehtud, et leitud ese oli kaebaja valduses ning kuna tegemist oli keelatud esemega, siis on kaebajat selle valdamise eest ka distsiplinaarkorras karistatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et vaidlusaluses käskkirjas on õigesti leitud, et leitud ja ära võetud sigaretipits oli kaebaja valduses, ning ei hakka halduskohtu otsuse põhjendusi kordama.
13.Kaebaja on apellatsioonkaebuses seadnud kahtluse alla selle, kas 02.01.2016 ära võetud ese oli sigaretipits ja kas selline ese üldse olemas oli. Ringkonnakohus märgib, et asja materjalide kohaselt ei ole kaebaja distsiplinaarmenetluses, vaidemenetluses ega ka esimese astme kohtumenetluses kordagi seda kahtluse alla seadnud ega vangla seisukohale vastu vaielnud. Apellatsioonkaebuse kohaselt sai kaebaja teada, et 02.01.2016 leitud ja ära võetud ese oli sigaretipits, eseme äravõtmisaktist. Kaebaja on apellatsioonkaebuses märkinud, et tal oli 02.01.2016. a akt eseme äravõtmise kohta kambris. 02.01.2016. a aktis (tl 33p) on selgesõnaliselt märgitud, et leitud ja ära võetud esemeks oli keelatud ese – isevalmistatud puidust sigaretipits. Samuti on distsiplinaarmenetluse alustamise teates (tl 33) märgitud, et 02.01.2016 leiti ja võeti kambrist nr 20 põrandalt ära puust sigaretipits. Kaebaja on distsiplinaarmenetluse käigus antud seletuses (32p, tõlge tl 36) küll märkinud, et ta oli löönud jalaga mingit väikest eset prügiämbri suunas, kui valvur sisse astus ja selle eseme ära võttis, ning see ese oli tavaline prügi, kuid ta ei ole kordagi esitanud vastuväiteid selles osas, et ta ei nõustu vangla käsitlusega, et leitud eseme puhul oli tegemist puust sigaretipitsiga. Kaebajale on 01.02.2016 tutvustatud ka distsiplinaarmenetluse protokolli (tl 28-29p), milles oli samuti märgitud, et kaebajat süüdistatakse keelatud eseme – sigaretipitsi - valdamises. Ka vastuväites distsiplinaarmenetluse protokollile ei ole kaebaja vastavaid väiteid esitanud (tl 29p). Vanglale esitatud vaides (tl 25) on kaebaja märkinud, et ta ei osanud kahtlustada, et maas vedelenud ese oli sigaretipits, kuid ei ole ka seal vaielnud vastu vastustaja seisukohale, et tegemist oli sigaretipitsiga (tl 25). Ka kaebuses halduskohtule on kaebaja tuginenud üksnes sellele, et tema süü ei ole tõendatud ning sigaretipits ei olnud tema valduses (tl 1-1p). Kaebuses on kaebaja pigem jaatanud seda, et leitud ese oli sigaretipits, kuna on kaebuses märkinud, et sigaretipits oli põrandal, kui ta sellele peale astus, arvates, et see on prügi. Samuti ei ole kaebaja kambrikaaslased neilt distsiplinaarmenetluse käigus võetud seletustes väitnud, et leitud eseme puhul ei saanud tegemist olla sigaretipitsiga (O. Parmanovi 26.01.2016 seletused tl 30p, tõlge tl 35, V. Jakunini 26.01.2016 seletused tl 31, tõlge tl 35p), pigem vastupidi, sest mõlemad märgivad oma seletustes, et pärast eseme äravõtmise akti koostamist oli selge, et tegemist oli sigaretipitsiga. Nagu varasemalt märgitud, käsitles vastustaja juba alates 02.01.2016. a aktist ja eseme leidnud valvuri ettekandest kogu haldusmenetluse jooksul ning ka vaidemenetluses kaebaja kambrist põrandalt leitud eset selgelt sigaretipitsina, e. esemena, mis on keelatud tulenevalt VSKE § 641 p-st 31, mille kohaselt on kinnipeetavale keelatud esemed, mille abil on võimalik tubakatooteid suitsetada. Eeltoodust tulenevalt oli kaebajale alates eseme leidmisest teada, et vastustaja arvates oli 02.01.2016 kambri põrandalt leitud ja äravõetud eseme puhul tegemist sigaretipitsiga ning ringkonnakohtul, nagu ka halduskohtul, puudub igasugune mõistlik alus arvata, et vastustaja alustas kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse VSKE § 641 p 31 rikkumise kohta põhjendamatult, seda enam, et kaebajale oli juba enne 02.02.2016 määratud distsiplinaarkaristusi samalaadsete rikkumiste eest (tl 37-44). Samal põhjusel ei ole ringkonnakohtu jaoks ka usutav, et kaebaja ei saanud aru, mis ese see oli, mis 02.01.2016 tema kambri põrandalt leiti ja millele ta ise peale astus, sest 02.03.2015. a käskkirja kohaselt karistati kaebajat distsiplinaarkorras tubakatoodete keelatud ajal ja kohas valdamise eest, kuna 01.02.2015 suitsetas ta vangla 3-1 sektsiooni tualettruumis tubakat, kasutades selleks puidust ja ise valmistatud suitsupitsi, mis temalt ka 01.02.2015. a aktiga ära võeti.
14.Kaebaja esitas alles apellatsioonkaebuses ka taotluse nõuda 02.01.2016 kambrist nr 20 leitud ese Tallinna Vanglalt välja. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. HKMS § 198 lg 2 kohaselt on uue tõendi esitamine apellatsiooniastmes võimalik üksnes piiratud juhtudel. HKMS § 198 lg 3 kohaselt peab menetlusosaline uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust
põhistama. Kui põhjendusi ei esitata või kohus ei pea neid mõjuvaks, jätab kohus asjaolu või tõendi tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul puudub vajadus 02.01.2016 kambrist nr 20 leitud eseme vastustajalt väljanõudmiseks. Ringkonnakohus leiab, et asja materjalide kohaselt on muude ja käesolevas otsuses juba varasemalt viidatud tõenditega piisavalt ja veenvalt tõendatud, et 02.01.2016 kambrist nr 20 leitud eseme puhul oli tegemist sigaretipitsiga, mis oli puidust ja pealegi ise tehtud, s. o kinnipeetavale keelatud ese VSKE § 641 p 31 mõttes. Seega on kaebaja poolt distsiplinaarsüüteo toimepanemist kinnitavad tõendid toimikus olemas siiski ka sellisel juhul, kui vaidlusalust sigaretipitsi välja ei nõuta, sest sigaretipits jääb sigaretipitsiks, e. VSKE mõttes keelatud esemeks, kuna sellega on ikkagi võimalik tubakatooteid suitsetada ja tegemist ei ole sellise keelatud esemega, mille keelatus (ohtlikkus) sõltuks otseselt eseme muudest omadustest nagu näiteks nööri puhul pikkus, tugevus, venivus vms. Samuti ei ole kaebaja apellatsioonkaebuses põhjendanud, miks tal ei olnud võimalik taotleda nimetatud eseme väljanõudmist juba halduskohtumenetluses, kui tal oli kahtlus, et kambrist leitud ese ei pruukinud suitsupits olla. HKMS § 51 lg 1 järgi peavad menetlusosalised esitama oma avaldused nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on asja kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Seega on alles apellatsioonkaebuses sellise taotluse esitamisel tegemist põhjendamatult hilinemisega esitatud taotlusega, mis ka seetõttu rahuldamisele ei kuulu.
15.Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et asjaolud, kas leitud eset on kasutatud suitsetamiseks, kas kambris nr 20 on suitsetatud või kas kaebaja peab võimalikuks maast leitud sigaretipitsi kasutada, ei ole käesolevas asjas asjakohased ning ringkonnakohus jätab need tähelepanuta. Kaebajat on vaidlustatud käskkirja kohaselt karistatud VSKE § 641 p 31 alusel, milles on sätestatud, et kinnipeetavale on vanglas keelatud esemed, mille abil on võimalik tubakatooteid suitsetada. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et sigaretipitsi abil on võimalik tubakatooteid suitsetada. Vastustaja on vastuses apellatsioonkaebusele õigesti märkinud, et nimetatud sätte rikkumiseks piisab sellise eseme valdamisest ning ei ole oluline, kas nimetatud eset on ka tegelikkuses suitsetamiseks kasutatud.
16.Samuti nõustub ringkonnakohus vastustaja seisukohaga selles, et kaebaja õigusi ei ole rikutud distsiplinaarkaristuse kohese täitmisele pööramisega. VangS § 65 lg 1 kohaselt pööratakse distsiplinaarkaristus üldjuhul täitmisele kohe ning haldusakti adressaadil on enda õiguste kaitseks või hilisemate kahjulike tagajärgede vältimiseks võimalik kaitsta oma õigusi esialgse õiguskaitse korras haldusakti täitmise peatamisega. Asja materjalidest ei nähtu, et vaidlustatud käskkirja täitmine oleks olnud esialgse õiguskaitse korras peatatud. Seetõttu ei olnud vastustaja tegevus ka distsiplinaarkaristuse kohese täitmisele pööramise osas õigusvastane.
Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/
Tanel Saar /allkirjastatud digitaalselt/
Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.