Maksuõigus › Maksuotsused

3-14-52928 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-14-52928 puudus selleks õigus. Maksuhalduri hinnangul on leping sõlmitud tagantjärele ega vasta tegelikkusele. OÜ Tilgad ei ole täitnud talle 10.07.2014 esitatud korraldust nr 12.2-3/022922-4 (II kd, tl 55-56p), millega kohustati äriühingut andma teavet ja esitama kõik OÜ Tilgad raamatupidamises olevad dokumendid, mis on seotud Dreicon OÜ-le saematerjali võõrandamisega. Seega ei ole Dreicon OÜ-le puitmaterjali võõrandamine leidnud kinnitust ka OÜ Tilgad raamatupidamises. Dreicon OÜ raamatupidamisdokumentide hulgas ei olnud ühtegi Dreicon OÜ ja OÜ Tilgad vahelist ostu-müügilepingus kokkulepitud kauba üleandmisevastuvõtmise saatelehte või akti ning kõik väidetavalt OÜ Tilgad poolt koostatud arved on väljastanud AP, kuid maksukohustuslaste registris sellise perekonnanimega isikuid ei ole. See asjaolu annab alust kahtlusele, et OÜ Tilgad nimel ei ole arveid koostanud AP. Usutav ei ole, et isik kirjutab teadlikult oma nime korduvalt valesti. Ostu- ja müügiarvetest nähtub, et Dreicon OÜ on võõrandanud väidetavalt OÜ-lt Tilgad soetatud puitmaterjali samal päeval ja samas koguses edasi OÜ-le Ha Serv. See asjaolu seab tehingute tegeliku toimumise Dreicon OÜ ja OÜ Tilgad vahel kahtluse alla, sest sellise spetsiifilise kauba nagu puitmaterjali ostu-müügi puhul on tavapärane, et kontrollitakse kauba koguseid, kvaliteeti ja õigeid mõõtmeid. 3) Dreicon OÜ ja Wasserhaus OÜ seaduslike esindajate (vastavalt MD ja MM) vahel 25.01.2014 sõlmitud puitmaterjali ostu-müügileping nr 4-13-2 (I kd, tl 102-102p) on sõlmitud pärast Dreicon OÜ-le esimese müügiarve esitamist (20.01.2014). See asjaolu viitab sellele, et ostu-müügileping on sõlmitud tagantjärele. Wasserhaus OÜ juhatuse liikme MM ja Dreicon OÜ töölise AK selgitused kauba üleandjate, kauba sorteerimise ja hindamise aja kohta on vastuolulised. MM sõnul oli ta volitanud kauba vastuvõtmiseks ja selle edastamiseks müüjateleostjatele JP. MM ise oli kauba üleandmise juures paar korda, kui JP ei saanud olukorraga tegeleda. AK kinnitas, et kauba müüjaks oli alati välismaine ettevõte ning kauba üleandjaks olid vene keelt rääkivad autojuhid. Ta käis kauba koormatel ise vastas ning kaupa toodi Leedu numbrimärkidega autodega. Kuivõrd AK tundis JP, ei saanud viimase isik AK-le tundmatuks jääda. Seetõttu ei ole usutavad MM ütlused kauba üleandmise kohta. Vastuolud esinevad ka kauba päritolu ja koguse osas. Käibemaksualase infovahetuse süsteemi VIES andmetel deklareeris jaanuaris 2014 kauba võõrandamist Wasserhaus OÜ-le ainult Leedu Vabariigi äriühing UAB Azuolitos Prekyba summas 7714,94 eurot ning MTA andmebaasidest ei nähtu perioodil jaanuar-veebruar 2014 kauba importi Wasserhaus OÜ poolt. Wasserhaus OÜ on tema suhtes läbi viidud maksumenetluses esitanud maksuhaldurile kauba veose lehe (CMR), milles kajastub kauba soetus nimetatud Leedu äriühingult koguses 12,27 m3. Veebruaris 2014 ei deklareeri infovahetuse süsteemi VIES andmetel ükski äriühing kauba müüki Wasserhaus OÜle. Dreicon OÜ esitatud raamatupidamisdokumentide hulgas olevate Wasserhaus OÜ arvete järgi on Dreicon OÜ soetanud Wasserhaus OÜ-lt puitmaterjali kokku 169,463 m2. 4) OÜ-l Tilgad ja Wasserhaus OÜ-l on variühingu tunnused. Äriühingutel puuduvad töötajad ning nad on kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist. Mõlemate äriühingute juriidiline aadress on Paldiski mnt 22-2, Tallinn, kust MTA poolt saadetud tähtkirjad tagastatakse AS Eesti Post poolt hoiutähtaja möödumisel. MTA-le teadaolevalt on sellel aadressil asuvat ruumi rentinud JP. Pahatahtlikkusele viitab ka asjaolu, et päev pärast maksuhalduri kohtumist MD-ga muudeti Wasserhaus OÜ juhatuse liiget, kelleks sai tundmatu Valgevene kodanik VT.

3-14-52928 kogumisega oleks olnud võimalik kõrvaldada vastuolud. AP-l, kes oli kontrollitaval perioodil OÜ Tilgad juhatuse liige, oleks MD selgitustest nähtuvalt olnud teavet tehingute kohta OÜ-ga Tilgad. JP oleks saanud anda olulist teavet tehingute osas Wasserhaus OÜ-ga, sest MM ütluste kohaselt oli JP vastutusalas kauba vastuvõtmine ja selle edastamine müüjatele-ostjatele. Samuti selgitasid MD ja MM, et JP oli maksuhalduri poolt kahtluse alla seatud konsultatsiooni läbiviija. Kuigi MD ütluste kohaselt võisid Wasserhaus OÜ poolt OÜ-le Dreicon kauba üleandmise juures olla AK, JM või RS, pöördus maksuhaldur selgituste saamiseks üksnes AK poole. Kuivõrd maksuhaldur ei ole täitnud uurimiskohustust nõuetekohaselt, ei ole tõendamiskoormus läinud üle kaebajale. 2) Maksuhaldur on seoses tehingutega OÜ-ga Tilgad tuginenud maksuotsuses AP selgitustele, mis on antud Rakecon OÜ 2013. a augusti üksikjuhtumi kontrolli raames. Selle kontrolli materjali ei ole asja juurde võetud, mistõttu ei põhine maksuhalduri vastavad väited menetluses kogutud tõenditele. Maksuhaldur on ebaõigesti järeldanud AP ütlustest, et viimane ei tunne MD. Kui maksuhaldur oleks Dreicon OÜ maksumenetluses pöördunud AP poole, oleks viimane saanud selgitada ka asjaolusid seonduvalt müügilepingu sõlmimise aja ja arvel valesti kirjutatud nimega. Võib oletada, et AP kirjutas müügilepingule OÜ Tilgad nimel alla enne seda, kui sai äriregistri kohaselt äriühingu juhatuse liikmeks, põhjusel, et tal oli juba siis volitus sõlmida äriühingu nimel lepinguid. Samuti võib oletada, et arvel märgitud AP nimes oli lihtne kirjaviga, mis tekkis esimese arve koostamisel ning hiljem kasutati arvete väljastamisel sama põhja. OÜle Dreicon maksu määramiseks ei piisa tehingu teist poolt OÜ-d Tilgad iseloomustavatest andmetest. Samuti on maksuhaldur OÜ Tilgad kui väidetava variisiku iseloomustamisel lähtunud peaasjalikult ajaperioodist, mis on kontrolliperioodist ja tehingute toimumise ajast hilisem. Tehingute toimumist ei sea kahtluse alla asjaolu, et Dreicon OÜ müüs puitmaterjali samal päeval ja samas koguses edasi. Selline tegevus on puidutööstuses küllaltki tavapärane ning majanduslikult mõistlik. OÜ-lt Tilgad soetatud kauba kogused ei olnud märkimisväärsed ning kauba üle kontrollimine ja edasimüümine ühe päeva jooksul oli reaalne. 3) Tehingu toimumist Wasserhaus OÜ-ga ei sea kahtluse alla maksuhalduri viidatud asjaolu, et müügileping tehingupoolte vahel oli sõlmitud pärast OÜ-le Dreicon esimese arve esitamist. Kirjaliku ostu-müügilepingu sõlmimine enne tehingute tegemist ei ole kohustuslik ning selle sõlmimata jätmine on praktikas küllaltki sagedane. Pooled, kes soovinuks lepingut tagantjärele sõlmida, oleksid kahtluste vältimiseks vormistanud lepingu kuupäevaga enne esimese tehingu teostamist. Tehingute mittetoimumist ei saa järeldada ka maksuhalduri viidatud väidetavatest vastuoludest MM ja AK selgitustes kauba üleandmise kohta. MM on selgitanud, et kaupa transporditi OÜ-le Wasserhaus müüja (Leedu) transpordiga. Seega on loogiline, et AK võttis kauba maha Leedu numbrimärkidega autost ja kauba andis üle vene keelt kõnelev (ilmselt Leedu) autojuht. AK ei pidanudki oma tööülesannetest lähtuvalt teadma, millise äriühingu kaupa ta maha laadib. Ühegi osapoole selgitustest ei nähtu, et JP oleks reaalselt käinud kaupa kohapeal üle andmas. Seega ei ole põhjendatud maksuhalduri väide, et kauba üleandmise juures ei oleks saanud JP isik AK-le tundmatuks jääda. Maksuhaldur ei ole palunud JP-l selgitada, millised olid tema tööülesanded ja kas ta viibis kauba üleandmise juures või mitte. Ka OÜ Wasserhaus kui väidetava variisiku iseloomustamisel on lähtutud hilisemast ajaperioodist kui tehingute toimumise aeg. 4) Maksuhalduri viidatud vastuoludest ei saa teha järeldust, et OÜ Dreicon ei soetanud Wasserhaus OÜ-lt konsultatsiooniteenust. Nii OÜ Dreicon kui MM, kes oli konsultatsiooni läbiviimise perioodil Wasserhaus OÜ juhatuse liige, kinnitavad teenuse osutamist ning maksuhaldurile on esitatud vastav arve. Poolte selgitused kattuvad laias plaanis. MM maksuhaldurile antud vastuse napisõnalisust ei saa ette heita OÜ-le Dreicon. Maksuhaldur oleks saanud soovi korral pöörduda MM poole lisaküsimustega või küsida teavet JP-lt, kes oli konsultatsiooni üks läbiviija. 4(13)

3-14-52928 5) Maksuhaldur ei ole seadnud kahtluse alla Wasserhaus OÜ-lt ja OÜ-lt Tilgad soetatud kauba müümist OÜ-le Ha Serv. Vaidlus kauba olemasolu üle puudub. OÜ-le Dreicon ei saa ette heita hoolsuskohustuse rikkumist ega muude kohustuste täitmata jätmist. Kaebaja näitas tehingute sõlmimisel üles äris nõutavat hoolsust, kontrollides müüja käibemaksukohustuslaseks olemist ning tegutsedes heas usus. Kaebajal on olnud igati põhjust eeldada, et arvel märgitud isik on tegelik kauba müüja ning tema ei vastuta tehingu teise poole maksuseaduste täitmise eest. Maksuhaldur ei ole tuvastanud maksueelist ega analüüsinud, millist kahju on riik saanud.

3-14-52928 lepingu on koostanud kaebaja, sest lepingud kattuvad sõna-sõnalt. Seda kummastavam on, et kaebaja ei ole nõudnud saatelehti ega koostanud kauba üleandmis-vastuvõtmisakte, mille esitamises on lepingus kokku lepitud. Lisaks on kaebaja 16.01.2014 OÜ-lt Tilgad soetatud taaralauad müünud juba 07.01.2014 edasi OÜ-le Sparexline Baltic (I kd, tl 112). 7) Kaebaja ei ole nõudnud saatelehti ega koostanud kauba üleandmis-vastuvõtmisakte ka Wasserhaus OÜ-ga tehinguid tehes, kuigi nende esitamises on lepingus kokku lepitud. Usutav ei ole, et kaupa vastu võtnud AK ei teadnud, kas ta võtab vastu välismaa äriühingu või Eesti äriühingu kaupa. Wasserhaus OÜ-lt soetatud ja samal päeval edasi müüdud kaupa puudutavad dokumendid ei lähe kokku OÜ Põhjatuul esitatud arvetega transporditeenuse osutamise kohta. 8) Maksuhaldur kustutas OÜ Tilgad käibemaksukohustuslaste registrist 03.02.2014 ja Wasserhaus OÜ 10.02.2014 ning jättis vastavalt 25.02.2014 ja 25.03.2014 otsusega rahuldamata taotlused nende äriühingute käibemaksukohustuslaste registris registreerimiseks. Maksuhaldur on nende äriühingute kui väidetavate variäriühingute iseloomustamisel lähtunud nende suhtes läbi viidud menetluses kogutud dokumentidest, mis puudutasid ka Dreicon OÜ-ga tehingute tegemise ajaperioodi. 9) Kaebaja ning MM seletused konsultatsiooniteenuse osutamise kohta lähevad lahku teenuse osutamise koha osas ning teenuse osutamise sisu ei ole kontrollitav, sest esitatud ei ole vastavad tõendeid. Selgusetu on, millise konkreetse teenuse eest on arve esitatud. Maksustamisel on sellises olukorras põhjendatud asuda seisukohale, et kaebaja pole vaidlusalust teenust saanud.

3-14-52928 on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses, tuleb ostjal esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et vaidlustatud tehingud on arvetel märgitud äriühinguga siiski toimunud. Maksuotsuses välja toodud asjaolud (OÜ-l Tilgad ja OÜ-l Wasserhaus variäriühingu tunnuste esinemine, dokumentide vähesus ning äripraktika seisukohast ebaharilik käitumine (ostumüügilepingute koostamine kaebaja poolt, üleandmis-vastuvõtmisaktide ja saatelehtede puudumine, kaebaja poolt kauba edasivõõrandamine samal päeval), tehingupartnerite teabe andmisest ja tehingute täpsemate asjaolude selgitamisest kõrvalehoidumine, tehinguosaliste ütluste vastuolulisus) ja isikute omavaheline seotus andsid maksuhaldurile piisavalt alust kahtluseks, et tehinguid vaidlusalustel arvetel pole toimunud ning kaebaja oli sellest teadlik. Niisuguse kahtluse korral ei piisa tehingute toimumise tõendamiseks arvetest, ostumüügilepingutest ning tehinguosaliste kinnitustest tehingute toimumise kohta, vaid tehingute toimumise kinnitamiseks tuleb esitada täiendavaid tõendeid. Kaebaja ei ole suutnud ümber lükata maksuhalduri kahtlusi ega esitada täiendavaid tõendeid vaidlusaluste tehingute tegeliku toimumise kohta. 2) Maksuhaldur ei ole rikkunud uurimispõhimõtet ning on piisava põhjalikkusega kontrollinud kõiki maksustamise seisukohast olulisi asjaolusid ja põhjendanud oma seisukohti. Maksuhaldur on andnud hinnangu nii kaebaja poolt esitatud kui kolmandatelt isikutelt ja teistest maksumenetlustest kogutud tõenditele. Maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu on maksuhalduril raske või võimatu esitada sellise rikkumise kohta otseseid tõendeid. Maksupettuses osalemise põhjendatud kahtlust kinnitavad seepärast enamasti asjaolud ja kaudsed tõendid kogumis ning piisab mõistlikust kahtlusest, mida põhjendatakse ja mis on eluliselt usutav. Olukorras, kus maksuhaldur on piisavalt põhjendanud, miks on alust mõistlikuks kahtluseks, et kaebaja osales maksupettuses, läheb tõendamiskoormus vastavalt maksukorralduse seaduse (MKS) §-le 150 üle maksukohustuslasele. 3) Kaebaja ei ole tõendanud, et tehingud OÜ-ga Tilgad ja Wasserhaus OÜ-ga oleks tegelikkuses aset leidnud. Maksuhaldur on pöördunud nii OÜ Tilgad kui Wasserhaus OÜ poole korraldusega dokumentide esitamiseks ja teabe saamiseks (II kd, tl-d 50, 55), kuid maksuhalduril ei õnnestunud saada nende äriühingute raamatupidamisdokumente. OÜ Tilgad jättis maksuhalduri korraldusele reageerimata ning Wasserhaus OÜ-l ei õnnestunud dokumentide esitamine äriühingu edasimüügi tõttu tundmatule Valgevene kodanikule VT-le. Tõendamiskoormuse üleminekuks maksukohustuslasele ei ole vajalik, et maksuhaldur on ammendanud võimalikud menetlustoimingud, mille põhjal veenduda, kas arvetel näidatud tehingud on aset leidnud. 4) Maksuhaldur on maksuotsuse lk-del 6 ja 7 põhjalikult käsitlenud asjaolusid ja tõendeid, millest tulenevalt leidis, et kaebaja ei ole soetanud Wasserhaus OÜ-lt 10.02.2014 arvel nr 1002141 märgitud konsultatsiooniteenust ning arve on koostatud teadlikult tegelikult mittetoimunud tehingu kohta eesmärgiga vähendada Dreicon OÜ maksukohustust. Maksuhalduri järeldus tugineb konsultatsiooniteenuse osutamise lepingu jm tehingu toimumist kinnitavate tõendite puudumisele ning asjaolule, et Wasserhaus OÜ esindaja MM poolt konsultatsiooniteenuse kohta antud selgitused on napisõnalised ja vastuolus MD selgitustega ega ole kontrollitavad. Kohus nõustus selles osas maksuhalduri argumentatsiooniga.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-14-52928 kaebaja oma 20.02.2015 seisukohas jätta maksuhalduri poolt kohtumenetluses esitatud uued vastuväited ja tõendid tähelepanuta, kuid kohtuotsusest ei selgu, kas kohus on võtnud MTA uued tõendid vastu ning nendega asja lahendamisel arvestanud või mitte. On selgusetu, milliste tõendite pinnalt kohtuasja arutatakse. See ebaselgus on iseseisvaks aluseks, miks asi tuleb saata tagasi lahendamiseks halduskohtule. 2) Maksuhaldur on maksuotsuses tuginenud üksnes kaudsetele tõenditele, mis eeldab, et asjaolusid oleks uuritud ja kontrollitud eriti hoolsalt. Näiteks tuleks menetluses tekkinud ebakõla kahe isiku ütluste vahel võimalusel alati kontrollida läbi kolmanda isiku. Maksuhaldur ei ole antud juhul potentsiaalseid ebakõlasid kontrollinud, on sellega rikkunud uurimiskohustust ning jõudnud seetõttu väärale lõppjäreldusele. Halduskohus ei ole kaebaja väiteid uurimiskohustuse rikkumise kohta sisuliselt hinnanud, leides vaid üldsõnaliselt, et tegemist on põhjendamatu etteheitega. 3) Maksuhaldur ei ole palunud kaebajal selgitada näiteks seda, kuidas oli võimalik kauba ostmine ja edasimüümine samal päeval. Sellega seonduvaid asjaolusid on kaebaja kohtumenetluses veenvalt selgitanud ning selle kohta on kohtule esitatud ka JM selgitused (I kd, tl 163). Maksuhaldurit ei takistanud AP-lt selgitusi küsimast see, et AP oli enda väitel 14.01.2014 kuni 24.02.2014 Suurbritannias, kuna kontrollimenetlus algas 16.04.2014. Kaebaja pöördus ise AP poole, kes kinnitas, et tehingud Dreicon OÜ ja OÜ Tilgad vahel reaalselt toimusid (I kd, tl 161). Selle asemel, et üle kuulata AP, edastas maksuhaldur teabenõude OÜ-le Tilgad, mille juhatus oli selleks ajaks vahetunud. Põhjendamatud on vastustaja selgitused selle kohta, miks ei küsitud selgitusi JP-lt. See, et JP on teises maksumenetluses väitnud, et selgitusi oskab anda MD, ei tähenda, et ta ei oskaks anda selgitusi kaebaja suhtes käivas maksumenetluses. Maksuhaldur ei ole selgitanud, mida ta peab silmas väite all, et JP on mõjutatav isik. Kaebaja on pöördunud ise JP poole ning JP kinnitas, et ta osutas koos MM-ga OÜ-le Dreicon konsultatsiooniteenust (I kd, tl 162). 4) Maksuhaldur on oluliselt rikkunud uurimiskohustust ka sellega, et ei ole kogunud OÜ Tilgad ega Wasserhaus OÜ pangakonto väljavõtteid. Sellega jättis maksuhaldur tuvastamata tehinguahela ning rahade liikumise. Võimalik ei ole kontrollida, kellele OÜ Tilgad ja Wasserhaus OÜ kauba eest maksid. Isegi juhul, kui Dreicon OÜ oleks soetanud puitu kelleltki kolmandalt, kes on käibemaksukohustuslane, ei esine Dreicon OÜ poolt maksukohustuse vähendamist, sest Dreicon OÜ-l esineks jätkuvalt õigus sisendkäibemaksu maha arvamiseks. Maksuotsus ei ole nõuetekohaselt motiveeritud ja tõendamiskoormus ei ole seetõttu kaebajale üle läinud. 5) OÜ Tilgad ja Wasserhaus OÜ kui väidetavate variisikute iseloomustamisel on lähtutud ajaperioodist, mis jääb pärast kontrolliperioodi ning tehingute toimumist. Seetõttu on need väited väidetava maksupettuse põhjendatuse hindamisel väga madala kaaluga. Kohus on põhjendamatult sisustanud Dreicon OÜ maksupettuses osalemist väitega, et kaebaja koostas ostu-müügilepingud. MD on kohtuistungil selgitanud üleandmis-vastuvõtmisaktide ja saatelehtede puudumise põhjuseid ning kinnitanud, et kauba saateleheks oli pakendi küljes olev paberileht (II kd, tl 83). Tehingutega seotud isikud ei ole asjaolude selgitamisest ja teabe andmisest kõrvale hoidunud. Etteheidetavad ebaselgused on tekkinud ennekõike maksumenetluse puudulikult läbiviimisest. 6) Maksuotsuses puudub täielikult analüüs maksupettuse toimepanemise põhjendatud kahtluse kohta. MTA ei ole analüüsinud, kust puit tema hinnangul pärines või võis pärineda. Näidatud ei ole ka, et ükski väidetavas maksupettuses osaleja oleks jätnud riigile käibemaksu tasumata, ega viidatud, et puit võib olla soetatud mittekäibemaksukohustuslaselt.

3-14-52928 1) Kohtuotsusest saab järeldada, et kohus on kaebaja poolt 20.02.2015 esitatud AP, JP ja JM avaldused vastu võtnud. Kohtuotsuse punktist 6.4 nähtub, et kohus on neid ka arvestanud ja põhjendanud, miks need on tehingute tõendamiseks ebapiisavad. AP, JP ja JM avaldused ei kinnita tehingute toimumist ega lükka ümber maksuotsuses toodut. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks ta ei esitanud AP, JP ja JM avaldusi maksumenetluse käigus, kui talle anti vastav võimalus 15.10.2014 kontrollaktiga. Maksukohustuslane saab vaide- või kohtumenetluses edukalt tugineda maksumenetluses esitamata jäetud maksukohustust vähendavale tõendile üksnes juhul, kui tõendi esitamata jätmine ei olnud tingitud tahtlusest või hooletusest. Vastavalt 30.12.2015 toimunud kohtuistungi protokollile on kohus võtnud asja juurde ka MTA esitatud dokumendid. Seega on igati arusaadav, milliste tõendite pinnalt kohtuasja arutatakse. 2) MTA ei ole asunud maksuotsust motiveerima uute tõenditega. Olukorras, kus kaebaja on asunud maksuhalduri väiteid ümber lükkama alles kohtumenetluses, on MTA kaebaja väidete ümberlükkamiseks põhjendatult esitanud maksuotsuse põhimotiivide täiendamiseks põhjendusi ja tõendeid. Kuivõrd kohtule 30.01.2015 esitatud vastuse lisades 37-44 esitatud tõendid on koostatud enne 27.10.2014 maksuotsuse tegemist, on usutav, et MTA on vastavaid tõendeid maksuotsuse tegemisel tegelikkuses arvestanud, kuid ei pruukinud neid sõna-sõnalt maksuotsuses kajastada. 3) Kohtu seisukohad MTA poolt uurimiskohustuse järgimise kohta tuginevad Riigikohtu seisukohtadele, mistõttu ei saa neid pidada vastuoluliseks. Kaebaja saanuks oma vastuargumendid välja tuua juba 15.10.2014 kontrollaktile eriarvamust esitades, kuid kaebaja seda võimalust ei kasutanud. Seega on tõendamiskoormus läinud üle kaebajale. Kuigi eraldi võttes võivad kaudsed tõendid olla madalama väärtusega, siis MTA on maksuotsust koostades lähtunud tõendite kogumist. Vastuolude kõrvaldamine ei eelda pöördumist kolmandate isikute poole, vaid väidete õigsust või ebaõigsust saavad tõendada ka muud asjas kogutud tõendid või nende puudumine (nt saatelehed jms). Kohus on otsuse p-des 6.5-6.6 põhjalikult selgitanud, miks on tõendamiskoormus läinud üle kaebajale. Kaebajale kehtis maksumenetluses kaasaaitamiskohustus. Olukorras, kus on põhjendatud kahtlus, et tehingud tegelikult ei toimunud ja kaebaja oli sellest teadlik, ei kinnita tehingute toimumist tehinguosaliste kinnitused tehingu toimumise kohta. Maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu on ebamõistlik eeldada, et tehingupartner kinnitaks otsesõnu tehingute mittetoimumist. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks ta ei saanud esitada kohtule esitatud selgitusi juba maksumenetluses. 4) Vastustaja on põhjendanud, miks ta ei pidanud vajalikuks pöörduda AP, JP ja JM poole. JP poolt Rakecon OÜ maksumenetluses antud selgitused koosmõjus asjaoluga, et Rakecon OÜ on esitanud arveid Dreicon OÜ-le, viitab sellele, et isikute vahel esineb selline seos, mis seab kahtluse alla JP seletuste usaldusvääruse. Samuti ei ole MD ja AK oma seletustes maininud, et JP oleks osalenud kauba üleandmise juures. Konsultatsiooniteenusega seoses lahknevad MD ja MM ütlused juba selles, millises kohas konsultatsioon väidetavalt läbi viidi. Samuti puudub Wasserhaus OÜ ja Dreicon OÜ vahelise konsultatsiooniteenuse osutamise kohta leping. Seega oli maksuotsuse koostamise hetkeks piisavalt asjaolusid, et väita, et tehingud Wasserhaus OÜ ja Dreicon OÜ vahel ei toimunud ning asjaolude täpsustamine JP-lt ei oleks saanud seda seisukohta muuta. 5) Pangakonto väljavõtete kogumine ei olnud vajalik, kuna need ei tõenda, et tehingud oleks reaalselt toimunud. Samuti ei pidanud MTA tuvastama tehinguahelat. Kui käibemaksukohustuslane ei suuda tõendada tehingu toimumist ja tehingu tegelikku teist poolt, siis puudub tal käibemaksu maha arvamise õigus, kuna sellisel juhul tuleb pidada tegelikuks müüjaks tundmatut kolmandat isikut (Riigikohtu 24.01.2011 otsus nr 3-3-1-73-10, p 10).

9(13)

3-14-52928 5) Väär on kaebaja väide, et MTA on lähtunud OÜ Tilgad ja Wasserhaus OÜ iseloomustamisel peaasjalikult ajaperioodist, mis jääb pärast kontrolliperioodi ja tehingute toimumist. Maksuhaldur on maksuotsuses selgitanud, et JP on isik, kes vormistab enda nimele äriühinguid, kellel puudub reaalne majandustegevus, ja väljastab nende äriühingute nimel arveid, andes tehingupartneritele võimaluse deklareerida alusetult sisendkäibemaksu. Selle järelduse on MTA teinud Rakecon OÜ maksumenetluses. Samuti on maksuhaldur tuginenud OÜ Tilgad iseloomustamisel viimase käibedeklaratsioonidele, mis puudutasid kontrolliperioodi. 6) Kohus on põhjendatult sisustanud kaebaja osalemist maksupettuses väitega, et kaebaja koostas ostu-müügilepingud. Lepingute sõlmimine tagantjärele tekitab põhjendatud kahtluse, et tehingud tegelikult ei toimunud ning lepingut oli vaja üksnes formaalselt tehingute toimumise näitamiseks. Seda kinnitab ka asjaolu, et lepingutes toodud tingimusi faktiliselt ei täidetud, st puudusid kauba üleandmise-vastuvõtmise saatelehed või aktid. MD kohtuistungil antud seletused saatedokumentide kohta ei ole usutavad. Puudub põhjendus, miks kaebaja ei saanud sellist selgitust esitada juba pärast 15.10.2014 kontrollakti koostamist, kui MTA heitis kaebajale saatelehtede puudumist ette. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi paberilehte ega muid tõendeid selle kohta, et pakendite küljes oleks olnud vastavad saatelehed. See väide on ebausutav ka seetõttu, et kui MD väitel läks saateleht puidulauaga edasi, siis jääb arusaamatuks, milleks oli vajalik vormistada saatelehed eraldi OÜ-ga Ha Serv. 7) Kohus ja MTA on põhjendatult lähtunud sellest, et tehingupartnerid on teabe andmisest ja tehingute täpsemate asjaolude selgitamisest kõrvale hoidunud. MTA-l ei õnnestunud saada raamatupidamisdokumente ei OÜ-lt Tilgad ega Wasserhaus OÜ-lt. 8) MTA on maksuotsuses analüüsinud maksupettuse toimepanemist ning selgitanud, et kaebaja eesmärk oli maksukohustuse vähendamine, näidates raamatupidamises ja maksuarvestuses tegelikult mittetoimunud tehingute kohta vormistatud arveid ja väljamakset. Sellega on MTA välja toonud kasu, mida kaebaja maksupettuses osalemisest sai. Kuivõrd kaebaja ei ole teinud tehinguid OÜ-ga Tilgad ja Wasserhaus OÜ-ga, saab järeldada, et kaebaja soetas kaubad tundmatult kolmandalt isikult, kellest ei saa eeldada, et tegemist on käibemaksukohustuslasega. MTA-l ei olnud võimalik veenduda OÜ Tilgad ja Wasserhaus OÜ deklareeritud andmete õigsuses, mistõttu ei saa järeldada, et müüjad on käibemaksu riigile õiges summas tasunud ja kahju pole tekkinud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10(13)

3-14-52928

3-14-52928 välistatud ega annaks eraldiseisvalt alust pidada lepinguid sõlmituks ilma reaalselt toimunud tehinguteta, annab praegusel juhul see asjaolu maksuhalduri kahtlustele kaalu juurde.

3-14-52928 tõenditest ja asjaoludest on maksuhaldur oma järelduste tegemisel lähtunud, sh Rakecon OÜ maksumenetluses kogutud asjakohane teave, ning tal oli võimalus vaielda vastu maksuhalduri järeldustele kontrollaktis, esitades sellele eriarvamuse, kuid ei ole seda teinud. Maksuhaldurile ei saa antud juhul ette heita ka pangakontode väljavõtete kogumata jätmist. Vastustaja on õigesti viidanud Riigikohtu seisukohtadele, mille kohaselt peab käibemaksukohustuslane suutma tõendada tehingu toimumist ja tehingu tegelikku teist poolt. Kui ta seda ei suuda, tuleb tegelikuks müüjaks pidada tundmatut kolmandat isikut ning käibemaksu mahaarvamise õigus puudub. Eeldada ei saa, et see tundmatu kolmas isik on käibemaksukohustuslane (Riigikohtu 24.01.2011 otsus nr 3-3-1-73-10, p 10).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.