A.K. ja H.I. kaebus Ülenurme Vallavalitsuse 07.08.2013 ehitusloa nr 2031 tühistamiseks ja selle tagajärgede kõrvaldamise kohta ettekirjutuse tegemisele kohustamiseks
Menetlusosalised ja esindajad
Kaebajad: A.K. ja H.I., esindaja Kalju Kutsar Vastustaja: Ülenurme vald, esindaja Cardo Soosaar Kolmandad isikud: J.K. ja E.K., esindaja Tanel Pürn
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tuvastada Ülenurme Vallavalitsuse nimel 07.08.2013 väljastatud ehitusloa nr 2031 tühisus ja teha vastustajale kohustuseks koostada ühe kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest ettekirjutus selle tagajärgede kõrvaldamiseks.
2.Mõista Ülenurme vallalt A.K. ja H.I. kasuks menetluskuluna välja 3567 (kolm tuhat viissada kuuskümmend seitse) eurot ning teha kohustuseks kanda see A.K. arveldusarvele nr EE031010010059371016 AS-s SEB Pank.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 27.02.2017. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.07.08.2013 on Ülenurme Vallavalitsus (edaspidi vastustaja) väljastanud ehitusloa nr 2031 (I köite lehed 167-168) Külitse külas asuvale Haaviku tee 6 kinnistule ehitise (aiamaja-kõrvalhoone) püstitamiseks. Veel on kohtutoimikusse esitatud väljavõtted kinnistusraamatust, ehitisregistrist ja Maa-ameti kaardiserverist (I köite lehed 6-7, 96-97 ja II köite lehed 58-59), Külitse küla Pärna ja Hillari kinnistute detailplaneeringut puudutavad dokumendid (I köite lehed 7p-9 ja 95) kaebajate kirjavahetus vastustajaga ja vaidega seotud dokumendid (I köite lehed 10-14), fotod ja dokumendid Haaviku tee 6 toimunud ehitustegevuse kinnituseks (I köite lehed 39-44, 62-63, 65-67, 127-128, 155-156, 208-211 ja II köite lehed 15-16, 17-18, 33-35, 52-57, 72-73, 75-76), eksperthinnang (I köite lehed 69-70), Haaviku tee 6 kõrvalhoone projekt koos seotud dokumentidega (I köite lehed 72-73, 95 p) ning Ülenurme valla üldplaneering (I köite lehed 169-196).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
2.21.08.2015 lepingulise esindaja vahendusel koostatud kaebuses (I köite lehed 1-4) palusid Haaviku tee 4 kinnistu kaasomanikud A.K. ja H.I. (edaspidi kaebajad) tühistada Haaviku tee 6 kinnistule 07.08.2013 väljastatud ehitusluba nr 2031 ning kohustada vastustajat tegema ettekirjutuse selle tagajärgede kõrvaldamiseks, s.o ehitise lammutamiseks ja endise olukorra taastamiseks. Kaebajad väitsid, et said originaaldokumentidega tutvuda alles peale mitmekordset pöördumist 24.07.2015, kuid vaidlustatud ehitusluba neile tutvumiseks esitatud dokumentide hulgas polnud. Nad leidsid, et selle menetlemisel ja väljastamisel eirati selgitamise, ära kuulamise ja põhjendamise kohustusi ning nende õigusi. Viimati nimetatud seisukohta põhjendasid nad väitega, et kuna rajatav hoone asub kinnistute piirist nelja meetri kaugusel, on tekkinud põhjendatud kahtlus edasistest takistustest valguse levikul, privaatsussfääri rikkumisel ja välisõhu normaalsel liikumisel ning sellest tulenevale ohule vara terviklikkusele ja väärtusele. Lisaks leidsid nad ehitusloa olevat vastuolus kehtiva üldplaneeringu ning Pärna ja Hillari kinnistu detailplaneeringuga väites, et viimati nimetatu kohaselt peab hoonete kaugus olema vähemalt seitse meetrit naaberkrundi piirist ja kümme meetrit tänavast, arvestatud pole üldplaneeringust tulenevate avaliku ohutuse tagamise põhimõtetega, ületatud on lubatud ehitiste arv ja krundi täisehituse maht ning ehitis rikub miljööväärtuslikku keskkonda ja piirab naaberkinnistu kaugvaadet. Veel avaldasid kaebajad kahtlust rajatava ehitise puhul kasutatavate materjalide ja projektilahenduste tuleohutusnõuetele vastavuse suhtes ja väitsid, et nende hinnangul pole järgitud ka tuleohutust tagavate õigusaktidega kehtestatud nõudeid. 03.01.2017 koostatud seisukohas (II köite lehed 102-107) kordasid kaebajad üle varasema märkides täiendavalt ära, et said vaidlusaluse ehitusloaga tutvuda alles kohutumenetluse käigus, juhtisid tähelepanu selle andmise korralduse ja projekteerimistingimuste puudumisele ega nõustunud ka detailplaneeringu kohustuse puudumise ning Pärna ja Hillari kinnistu detailplaneeringu kohta esitatud väidetega. Oma õiguste osas viitasid nad lisaks õiguspärase ootuse printsiibi rikkumisele ja leidsid, et kolmandate isikute huvi ei saa olla nende ja avalikust huvist kaalukam ning esitasid põhjendused ehitise lammutamise nõude juurde. Ühtlasi esitasid nad ka taotluse ja kuludokumendid (II köite lehed 109-113) kokku 3567 euro suuruse menetluskulu hüvitamiseks.
3.Vastustaja kirjalikus vastuses (I köite lehed 162-165) paluti kaebus rahuldamata jätta ning leiti, et ehitusluba pole vastuolus seadusega ja planeeringutega ega riku kaebajate õigusi. Vastuseks kaebuse väidetele märgiti muuhulgas, et kaebajate väited enda õiguste rikkumise kohta on paljasõnalised, ehitatav hoone asub kinnistu piirist ligikaudu viie meetri kaugusel, pole nende elamuga kohakuti, ei takista loomuliku päevavalguse levikut, ei halvenda privaatsust ning ei
nõudnud valla ehitusmääruse ja ehitusprojekti kohaselt kooskõlastamist ega menetlusse kaasamist. Veel märgiti, et kaebuses viidatud detailplaneeringul on küll ära märgitud Haaviku tee 6 kinnistu paiknemine, kuid sellega ei määrata selle kinnistu ehitusõigust, üldplaneeringuga ettenähtud lubatud täisehituse mahtu ja hoonete arvu pole ületatud ning Päästeamet on ehitusprojekti asendiplaanile antud kooskõlastusega kinnitanud vastavust tuleohutusnõuetele. 03.01.2017 lepingulise esindaja vahendusel koostatud lõplikus seisukohas (II köite lehed 115-116) korrati üle varasemad seisukohad ning leiti neile toetudes, et kuna tühistamisnõue pole põhjendatud, puudub alus ka kohustamisnõude rahuldamiseks.
4.Kolmandate isikutena kaasatud J.K. ja E.K. (edaspidi kolmandad isikud) vaidlesid lepingulise esindaja vahendusel koostatud seisukohas (I köite lehed 198-200) samuti kaebusele vastu. Seejuures leidsid nad, et kaebajate väited nende õiguste rikkumisest ei ole tõsiselt võetavad ega põhjendatud, neil puudus õigus ehitamist takistada, see polnud takistatud ka ühestki õigusaktist ega planeeringust tulenevalt ning ehitusloa tühistamise korral tuleks see ehitussoovi arvestades ikkagi uuesti välja anda. 04.01.2017 edastasid nad taotluse 6150,37 euro suuruse õigusabi kulutuse ja kokku 45 euro suuruste riigilõivude hüvitamiseks koos kuludokumentidega (II köite lehed 119-129).
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Käesolevas asjas on pooltel ja kolmandatel isikutel tekkinud vaidlus Külitse külas Haaviku 6 asuvale kinnistule kõrvalhoone ehitamiseks 07.08.2013 väljastatud ehitusloa õiguspärasuse üle. Sellel ajal kehtinud EHS § 22 lg 1 p-s 1 ja § 23 lg-s 1 sätestatu nägi ette, et ehitusloa väljastab kohalik omavalitsus ja see tähendab tema nõusolekut püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis ja selle teenindamiseks vajalikud rajatised. KOKS § 2 lg 2 p-st 2, § 4 p-dest 1 ja 2, § 7 lg-st 2, §-st 40, § 45 lg-st 1 ja § 49 lg-st 7 tulenevalt teostub kohalik omavalitsus demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, omavalitsusorganiteks on volikogu ja valitsus, kes töötavad istungi vormis ja võtavad otsuseid vastu hääletamise teel ning kellel on õigus võtta üksikaktidena vastu vastavalt kas otsuseid või anda korraldusi. Põhimõtteliselt seesama on kirjas ka Ülenurme valla põhimääruses.
6.Kaebusele 30.10.2015 antud vastuse lisana kohtule edastatud ehitusloa nr 2031 koopialt nähtuvalt on see 07.08.2013 väljastatud küll Ülenurme Vallavalitsuse nimel, kuid alla kirjutajaks on olnud valla ehitusnõunik. Ükski kohtule esitatud väide ja dokument ei luba järeldada, et asja kohta oleks vormistatud valitsuse korraldust. Samuti ei nähtu seda ehitisregistri andmetest ega Ülenurme valla kodulehe vahendusel avalikult kättesaadavast dokumendiregistrist. Aasta 2013 osas on registris ehituslubade andmise kohta kättesaadavad vaid 22.01.2013 ja 18.07.2013 antud korraldused nr 18 ja
146.Ehitusloa koopial olevast märkest nähtuvalt kannab ehitusloa taotlus numbrit 2029 ja esitati 29.07.2013. Kirjavahetust kajastav register näitab nimetatud kuupäeval küll ühe niisuguse sisuga taotluse saamist, kuid see registreeriti numbriga 1220 ega käsitlenud Külitse küla Haaviku tee 6 kinnistule rajatavat ehitist. Veel lubab dokumendiregistris kajastatu järeldada, et 07.08.2013 pole vallavalitsuse istungit üldse toimunud, sest augustikuu kohta on seal olemas vaid 01.08.2013 ja 26.08.2013 kuupäevi kandvad korraldused.
7.KOKS § 22 lg 2 kohaselt otsustab seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi volikogu, kes võib delegeerida nende lahendamise valitsusele. Ülenurme valla ehitusmääruse §-s 31 on nimetatud ehitusloa välja andjana üksnes vallavalitsust ning sellest õigusaktist ei tulene, et vastav õigus on ka valla ehitusnõunikul. HMS § 63 lg 2 p 3 kohaselt on haldusakt tühine, kui seda pole andnud pädev haldusorgan. Vaidlusaluse ehitusloa nr 2031 kohta kohtule edastatu ei luba järeldada, et see on antud vastavat pädevust omava haldusorgani ehk siis Ülenurme Vallavalitsuse poolt. Seega on tegemist tühise
haldusaktiga. HMS § 63 lg-s 4 sätestatu võimaldab nõuda haldusakti tühisuse kindlakstegemist, kui isikul on selleks põhjendatud huvi. Kaebajatel on niisugune huvi olemas, sest vaidlusalusele ehitusloale tuginedes ehitati nende kinnistu piiri vahetus läheduses, mistõttu puudutab vastav tegevus ka nende õigusi. Tühist haldusakti ei saa tühistada, sest sellel pole HMS § 63 lg 1 kohaselt algusest peale kehtivust ega toimet. See ei tähenda käesoleva juhtumi puhul aga veel, et kaebus tuleks jätta rahuldamata. Kuna HKMS § 41 lg 4 lubab haldusakti tühisuse kindlaks teha ka tühistamiskaebuse alusel, võimaldavad eeltoodud asjaolud 07.08.2013 väljastatud ehitusloa nr 2031 tühistamise asemel tuvastada selle tühisuse.
8.Lisaks tühistamisnõudele on kaebajad esitanud ka kohustamisnõude ja soovivad, et vastustajat kohustataks tegema ettekirjutust vaidlustatud ehitusloa tagajärgede kõrvaldamiseks ning on täpsustanud, et peavad vastava nõudega silmas ehitise lammutamist ja endise olukorra taastamist. Eelnevalt esitatu kohaselt on ehitamine toimunud tühise ehitusloa alusel ning toimikusse edastatud dokumendid ja fotod viitavad, et põhjendatud võivad olla ka kaebajate väited ehitise nõuetele mittevastavuse ja neile kaasneva püsiva negatiivse mõju kohta. Kohaliku omavalitsuse üksusel on riikliku järelevalve teostajana praegu kehtiva EHS § 130 lg 2 p-de 2 ja 3 alusel kohustus kontrollida ehitusloa olemasolu ja ehitise ja ehitamise nõuetele vastavust ning panna KorS § 28 lg 1 kohaselt isikule ettekirjutusega korrarikkumise kõrvaldamise kohustusi. EHS § 132 lg 3 p-dest 1 ja 2 tulenevalt võib ta otsustada ka ehitise lammutamise, kui see ei vasta nõuetele ja sellega kaasneb oluline või kõrgendatud oht või kui ehitise ebaseadusliku ehitamisega on kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele kaasnenud püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. See annab küll aluse kohustada vastustajat tegema ettekirjutust tühise ehitusloa tagajärgede kõrvaldamiseks, kuid selle täpset sisu kaebajate poolt soovitud viisil ei saa kohus ette kirjutada. Seda põhjusel, et antud juhtumi puhul on ehitise lammutamine seotud niisuguste määratlemata mõistetega nagu oluline või kõrgendatud oht ning naaber kinnisasjade omanikele kaasnev püsiv negatiivne, mida pole võimalik piisavalt vähendada või leevendada. Nende sisustamise üle võib kaalutlusõiguse alusel otsustada üksnes kohaliku omavalitsuse üksus. Kohtul vastav õigus puudub, ta ei saa teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest ning võib HKMS § 158 lg 3 kohaselt kontrollida haldusakti või toimingu õiguspärasuse hindamisel vaid kaalutlusõiguse piiride, eesmärgi ja muude kaalutlusreeglite järgimist.
9.Eeltoodud järeldustel tuleb kaebus rahuldada, teha kindlaks 07.08.2013 väljastatud ehitusloa nr 2031 tühisus ning kohustada vastustajat tegema ettekirjutust selle tagajärgede kõrvaldamiseks. Ühe kuu pikkune tähtaeg arvates kohtuotsuse jõustumisest on selleks igati mõistlik ja piisav tähtaeg. Vaidlustatud ehitusloa tühisuse tõttu ei pea kohus käsitlema kõiki menetlusosaliste väiteid ja vastuväiteid ning võib piirduda sellega, mis on eelnevalt juba esitatud.
10.Kaebajad on tasunud käesoleva asjaga seoses viis 15 euro suurust riigilõivu ning maksnud õigusabi eest 3492 euro suuruse summa. Nende menetluskulu suuruseks on seega 3567 eurot. Asja keskmist keerukust ja mahtu arvestades on kulutuse suurus igati põhjendatud ning selle reaalse kandmise kohta on esitatud ka dokumentaalne tõend. Kuna HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, peab vastustaja hüvitama kogu kaebajate menetluskulu ning kandma eelnimetatud 3567 euro suuruse summa A.K. arveldusarvele nr EE031010010059371016 AS-s SEB Pank. Kolmandate isikute kokku 6195,37 euro suurune menetluskulu jääb HKMS § 108 lg-st 8 tulenevalt nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.