Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar 24. jaanuar 2017, Tartu 3-16-197
Haldusasi
OÜ Unipetrol kaebus Maksu- ja Tolliameti 18. detsembri 2015 otsuse nr 12.2-4/044441-2 ja 20. jaanuari 2016 otsuse nr 12.2-3/030212-42-1 tühistamiseks ja pangakontode aresti alt vabastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 25. mai 2016 otsus OÜ Unipetrol apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant OÜ Unipetrol esindaja v.adv Rene Varul Vastustaja Maksu- ja Tolliamet esindaja Sirle Orav-Hinno
25. mai 2016. a otsus muutmata.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 23. veebruar 2017.
Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 6. veebruari 2015. a korraldusega nr 12.23/030212-1 Unipetrol OÜ käibemaksu ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrollimist 2014. aasta juulis.
Maksumenetluse raames taotles MTA halduskohtult luba kaebaja arvelduskontode arestimiseks 304 178,25 euro ulatuses. Tallinna Halduskohus rahuldas taotluse 6. märtsi 2015. a määrusega haldusasjas nr 3-15-537.
Kaebust põhjendati sellega, et MTA ise on tunnistanud, et maksustamisperioodi 2014. aasta juuli eest määratav täiendav maksukohustus on tõenäoliselt 146 276 eurot. Seda ületavas osas on aga siiski keeldunud kontosid vabastamast. Kontode arestimine kaebaja õigusi oluliselt piirava meetmena on maksumenetluse kestuse tõttu muutunud ebaproportsionaalseks. Kaebaja on tegutsev äriühing, mistõttu ei ole alustarvata, et võimalik maksukohustus võiks jääda täitmata kaebaja tegevuse lõpetamise tõttu.
Tartu Halduskohus lõpetas 24. mai 2016. a määrusega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 menetluse alusel osaliselt, s.o vaidlustatud korralduste tühistamise ja vastustaja arvelduskontode arestist vabastamiseks kohustamiseks 146 276 eurot ületavas osas.
Tartu Halduskohtu 25. mai 2016. a otsusega jäeti OÜ Unipetrol kaebus rahuldamata.
Otsuse põhjenduste kohaselt kontrollakti ja maksuotsuse puudumine maksumenetluses ei tähenda seda, et maksumenetlus lõppeb täiendavaid makse määramata. Maksumenetlus võibki võtta aega, kuivõrd MTA kontrollib maksukohustuslaselt saadavat informatsiooni ka kolmandatelt isikutelt ja kogub maksumenetluses nii maksukohustust suurendada kui ka vähendada võivaid tõendeid. Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas nr 3-3-1-78-14 pidanud mõistlikuks, et maksumenetlus võibki kesta, olenevalt asja keerukusest, kontrollitavatest tehingutest, maksukohustuslase kaasaaitamiskohustuse täitmisest jms, 30 kuud.
Ligi aastane periood arestimiseks ei ole kohtu arvates ebamõistlikult pikk. Kui kaebaja täidaks oma kaasaaitamiskohustust, oleks maksumenetlust vastustaja arvates võimalik ka kiiremini läbi viia. Antud juhul on kaebaja ise kinnitanud, et on kontode arestimisest hoolimata tegevust jätkanud, järelikult saab kohtu arvates pidada aresti seadmist ka proportsionaalseks meetmeks.
OÜ Unipetrol esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 25. mai 2016. a otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega OÜ Unipetrol kaebus rahuldada.
Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on OÜ Unipetrol kontod olnud arestitud vähemalt 146 276 euro ulatuses alates 6. märtsist 2015. Samas ei ole maksumenetlus nähtavalt kuhugile jõudnud, puudub kontrollakt, rääkimata maksuotsusest. Käesolevaks ajaks möödunud periood ei ole mõistlik jätkuvaks pangakontode arestimiseks, samuti puudub selleks vajadus ja alus. halduskohtu järeldused ebaloogilised ja vastuolus kujunenud kohtupraktikaga. Nimelt peaks äriühingu tegevuse jätkamine kinnitama vajadust kontode avamiseks, mitte jätkuvaks arestimiseks, nagu halduskohus näib arvavat. MKS § 1361 lg 1 mõtte kohaselt on täitetoimingu tegemine vajalik olukorras, kus isik võib oma tegevuse lõpetada ning seeläbi tagatakse tulevase maksuotsuse täitmine. MTA on teadlik ja ise korduvalt kirjalikult väljendanud, et OÜ Unipetrol on jätkuvalt tegutsev äriühing. Mitte mingisugust alust ei ole arvata, et OÜ Unipetrol hakkaks oma tegevust lõpetama. MTA kahtlused, mida kirjeldati 5. märtsi 2015. a taotluses Tallinna Halduskohtule, praeguseks kummutatud, MTA on saanud veenduda, et arestimine ei olnud põhjendatud ja apellant ei ole oma tegevust lõpetanud.
Maksu- ja Tolliamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
Vastustaja selgitab, et väär on apellandi väide, justkui maksumenetlus ei ole kuhugile jõudnud ja puudub kontrollakt. MTA on väljastanud apellandile kontrollakti 22. juulil 2016, millega apellant on tutvunud ja taotlenud eriarvamuse tähtaja pikendamist. Apellant takistas maksumenetluse läbiviimist nagu on selgitatud 5. märtsi 2015 taotluse punktis 2.1, 11. detsembri 2015 taotluse punktis 2.1 ja 22. juuli 2016 kontrollakti lk 4, 5 ja 117. Menetluse kestus on tingitud Unipetrol OÜ kaasaaitamiskohustuse mittetäitmisest, mistõttu ei saa üle aastane periood olla arestimiseks ebamõistlikult pikk ega ebaproportsionaalne. Kui apellant täidaks oma kaasaaitamiskohustust, oleks maksumenetlust võimalik ka kiiremini läbi viia. Arvelduskontode arestimine täitmist tagava meetmena võib isiku jaoks olla koormav. Arvestades aga, et apellant on oma vara võõrandanud ja ei ole täitnud maksumenetluses kaasaaitamiskohustust, saab jätkuvalt väita, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine osutuda maksukohustuslase tegevuse tõttu oluliseks raskemaks või võimatuks. Seega on endiselt olemas vajadus ja alus arvelduskontode arestimiseks.
Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 25. mai 2016. a otsus tuleb jätta muutmata ja OÜ Unipetrol apellatsioonkaebus rahuldamata.
Vastustajale 17. novembril (täiendatud 18. novembril), 18. ja 29. detsembril 2015 esitatud taotlustes ja kohtule esitatud kaebuses on Unipetrol OÜ kokkuvõtvalt asunud seisukohale, et tema suhtes toimunud maksumenetluses 2014. aasta juuli käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimiseks ei ole põhjendatud Unipetrol OÜ arvelduskontode jätkuv arestimine. Kuna MTA ise oli tunnistanud, et maksumenetlus toob tõenäoliselt kaasa täiendava maksukohustuse 146 276 eurot, mistõttu seda ületavas summas on täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu ära langenud. Jätkuv arestimine ei
ole põhjendatud ka ülejäänud osas, sest pikaajaline arest koormab kaebajat ebaproportsionaalselt olukorras, kus Unipetrol OÜ on jätkanud majandustegevust ning puudub alus arvata, et kaebaja kavatseks majandustegevuse lõpetada. Kuna MTA 24. märtsi 2016. a otsusega muutis kaevatavaid otsuseid, rahuldades kaebaja taotlused osas, mis puudutab käibemaksu ületavas summas 157 902,25 eurot arvelduskontode vabastamist ning jättis aresti alt vabastamata kaebaja arvelduskontod 146 276 euro ulatuses, siis on vaidluse esemeks kaebaja arvelduskontode 146 276 euro ulatuses jätkuva arestimise õiguspärasus. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 järgi kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.
MTA on saanud loa kaebaja arvelduskontode arestimiseks Tallinna Halduskohtu 6. märtsi 2015. a määrusega haldusasjas nr 3-15-537. Määruse andmisel on halduskohus sedastanud, et MTA taotlus vastas seaduses ettenähtud nõuetele ja on piisavalt põhjendatud. Kohus on maksumenetluses kogutud tõendite pinnal pidanud põhjendatuks maksuhalduri kahtlust, et Unipetrol OÜ on varajanud oma tegelikku maksukohustust. Arvestades võimaliku maksupettuse ulatuslikkust ning asjaolu, et taotluses nimetatud tehingutega seotud äriühingud maksuhalduri korraldustele valdavalt ei reageeri, pidas kohus põhjendatuks ka kartust, et Unipetrol OÜ võib pahatahtlikult käituda, muutes võimaliku maksuotsusega määratava rahalise kohustuse sissenõudmise võimatuks. Tallinna Ringkonnakohus on kaebaja määruskaebuse lahendamisel samas asjas täiendanud halduskohtu seisukohta, leides, et kahtluseks põhjendatud aluse annavad taotlusest nähtuvad asjaolud, et Unipetrol OÜ-le väidetavalt kütuse müüjaks olnud OÜ Vollmond on MTA-le esitanud raamatupidamise väljavõtted, väites, et on Unipetrol OÜle müünud juulis 2014 kütust kogusummas 19 139 eurot, kuid Unipetrol OÜ on kajastanud oma raamatupidamisarvestuses kütuse soetamist kajastavaid OÜ Vollmond rekvisiitidega arveid kogusummas 1 825 057,53 eurot. Seejuures on tuvastatud Unipetrol OÜ ja OÜ Vollmond seotus, mis võib viidata maksupettusele. Deklaratsioonide esitamise võimalik õigusvastasus kinnitab kahtlust, et maksukohustuslane võib oma tegevusega luua olukorra, kus maksu määramise korral ei ole maksuvõla hilisem sissenõudmine võimalik või on oluliselt raskem; selline oht on maksupettuse toimepanemise puhul suur.
Olukorras, kus maksukohustuslasel ei ole registervara, mille arvel maksuvõlga sisse nõuda, võib jääda määratav maksukohustus täitmata. Õige on Unipetrol OÜ väide, et tema pangakontodel on rahalisi vahendeid enam kui võimalik määratav maksusumma. Samas on üldteada asjaolu, et pangakontodel olevaid finantsvahendeid on lihtsam ja kiirem realiseerida kui registervara. Seetõttu nõustus ringkonnakohus MTA-ga, et vajadusel on Unipetrol OÜ-l võimalik pangakontodel olevad rahalised vahendid kiiresti realiseerida ning muuta võimaliku maksuotsuse sundtäitmine oluliselt raskemaks või võimatuks. 16. juuni 2015. a määrusega jättis Riigikohus Unipetrol OÜ määruskaebuse menetlusse võtmata.
Seega on käesoleva ajani jõus MTA-le halduskohtu määrusega antud luba kaebaja arvelduskontode arestimiseks. Ringkonnakohus märgib, et halduskohtu luba kontode arestimiseks ei ole tähtajaline, s.t maksuhalduril ei ole kohustust maksumenetluse ajal taotleda loa pikendamist ega põhjendada omal algatusel meetme jätkuvat kohaldamist. Samas tuleneb
MKS 1361 lg-st 3 MTA kohustus lõpetada täitetoiming hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise. Seega vaatamata kohtult saadud loale peab maksuhaldur maksumenetluse ajal jätkuvalt hindama, kas meetme rakendamine on põhjendatud ning asjaolude muutumisel ise või maksukohustuslase taotlusel täitetoimingu lõpetama. Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene MKS 1361 lg-st 3 aga seda, et täitetoiming tuleks lõpetada ainuüksi selle kestuse tõttu olukorras, kus täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu ei ole ära langenud, maksumenetlus kestab ja maksukohustuslasele täiendava maksukohustuse määramine on õiguspäraselt võimalik. Vastaselt juhul oleks pahausksel maksukohustuslasel maksumenetluse venitamise kaudu võimalik saavutada täitoimingu lõpetamine enne maksumenetlust lõpetava haldusakti andmist ning seetõttu võtta samme maksukohustuse sundtäitmise vältimiseks. Sellise võimaluse ärahoidmine on aga MKS 1361 lg 1 alusel täitetoimingute sooritamise otstarbeks, mistõttu täitetoimingu lõpetamine ainuüksi ajalise kriteeriumi alusel muudaks meetme rakendamise vähetõhusaks. Käesolevas asja ei väida kaebaja, et 2014. aasta juuli maksustamisperioodi eest täiendava maksukohustuse määramine õiguspäraselt ei oleks vaidlustatud otsuste tegemise ajal enam võimalik. Kuna maksumenetlus ei olnud lõppenud ega maksu määramise aegumistähtaeg (MKS § 98 lg 1) saabunud, siis ei näe ringkonnakohus kaebaja sellekohaste väidete puudumisel, et täiendava maksukohustuse õiguspärane määramine olnuks välistatud.
Kaebaja on küll väitnud, et täiendava maksukohustuse määramine oli muutunud ebatõenäoliseks, kuid põhjendanud väidet üksnes kontrollakti ja maksuotsuse puudumisega. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa sellest asjaolust siiski järeldada, et täiendava maksukohustuse määramine oleks muutunud ebatõenäoliseks. Kontrollakt on maksumenetlust kokkuvõttev dokument ning maksuotsus maksumenetlust lõpetav haldusakt. Seetõttu on loomulik, et maksumenetluses, kui maksuhaldur alles tegeleb maksustamise seisukohalt oluliste asjaolude väljaselgitamise ja nende kohta tõendite kogumisega, ei ole nimetatud dokumente veel koostatud. Käesoleval juhul lükkab kaebaja seisukoha ümber ainuüksi see, et maksuhaldur on 2016. aasta juulis koostanud kontrollakti ning 31. oktoobril 2016 on maksumenetlus lõppenud maksuotsuse nr 12.2-3/03021256 andmisega, millega tuvastati, et kaebaja maksukohustus 2014. aasta juuli maksuperioodi eest on deklareeritust 146 276 euro võrra suurem. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga ka selles, nagu oleks täitetoiminguna tema arvelduskontode arestimine muutunud ebaproportsionaalseks meetme koormavuse ja selle rakendamise ajalise kestuse koostoimes.
Asjakohatu on kaebaja viide Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale 21. oktoobri 2015. a määruses asjas nr 3-15-2330, kuna kaebaja suhtes kontode arestimiseks loa andmise menetluses on sama kohus 7. aprilli 2015. a määruses asjas nr 3-15-537, et Unipetrol OÜ suhtes on kontode arestimine lubatav ja põhjendatud. Ringkonnakohus jagab nimetatud lahendis väljendatud seisukohta, et kaebaja majandustegevuse jätkumine ega arestitud summast oluliselt suuremate rahaliste vahendite olemasolu ei välista meetme kohaldamist. Võimalik täiendav maksukohustus on seotud maksuhaldurile tahtlikult ebaõigete andmete esitamisega. Maksumenetluses MTA 6. veebruari 2015. a korralduse suulise teabe andmiseks ja 14. jaanuari 2016. a korralduse kirjalike selgituste ja dokumentide koopiate esitamiseks täitmata jätmine ning 26. veebruaril 2015 oma ainsa registervara võõrandamine viitab võimalusele, et täiendava maksukohustuse määramisel kaebaja soovib vältida maksukohustuse sundtäitmist ja võib selleks arvelduskontol oleva raha mujale suunata. Kaebajal puudub muu vara, mille suhtes täitetoimingu sooritamisega oleks võimalik tagada
maksukohustuse täitmine ja mis samas koormaks kaebajat vähem, kui kontode arestimine. Seega on maksuhaldur valinud ainsa meetme, mille rakendamine on efektiivne. Kaebajal endal olnuks võimalik teha ettepanek täitetoimingu objekti asendamiseks selliselt, et täitetoimingu sooritamine oleks tema jaoks vähem koormav. Samuti pakkuda maksuhaldurile tagatist täitetoimingu sooritamise lõpetamiseks. Kumbagi varianti ei ole kaebaja võimalikuks pidanud ega maksuhaldurile vastavat ettepanekut teinud. Ringkonnakohus peab täitetoimingu lõpetamist siiski võimalikuks ka toodud asjaoludel, kuid üksnes juhul, kui maksukohustuslase huvi meetme kohaldamine lõpetamiseks kaalub ilmselt üles avaliku huvi maksu laekumise tagamiseks. Käesoleval juhul see nii ei ole.
Unipetrol OÜ ei ole selgitanud milles täpsemalt seisneb kontode jätkuva arestimise eriliselt koormav tagajärg tema jaoks ega esitanud andmeid oma majandustulemuste ja rahavoogude kohta. Ka ei ole kaebaja väitnud, et kontode arestimine oleks tegelikult takistanud Unipetrol OÜ opereeritavate tanklate tegevust või sundinud äriühingut muul moel majandustegevust oluliselt ümber korraldama. Sellekohaste väidete puudumisel ei pea ringkonnakohus põhjendatuks ise kaebaja majandustegevuse kohta täiendavaid tõendeid koguda ning sedastab, et kontode arestimise eriliselt koormav mõju kaebajale ei ole käeolevas asjas tuvastatav. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et Unipetrol OÜ ei ole maksuhaldurile esitatud taotlustes ega kohtumenetluses esile toonud asjaolusid, millest nähtuks, et täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud MKS 136 1 lg 3 mõttes. Seetõttu ei olnud maksuhaldur kohustatud täitetoimingut lõpetama ning vastavalt keeldus 18. detsembri 2015. a otsusega nr 12.24/044441-2 ja 20. jaanuari 2016. a otsusega nr 12.2-3/030212-42-1 õiguspäraselt Unipetrol OÜ taotlusi rahuldamast.
Eeltoodu põhjustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25. mai 2016. a otsus muutmata. Halduskohtu otsuse põhjendused tuleb asendada käesoleva otsuse põhjendustega.
Asja juurde tuleb võtta 6. jaanuaril 2017 vastusena kohtunõudele esitatud 31. oktoobri 2016. a maksuotsus nr 12.2-3/030212-56 ja arve-saatelehed.
Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta.
Maili Lokk allkirjastatud digitaalselt
Einar Vene allkirjastatud digitaalselt
Tanel Saar allkirjastatud digitaalselt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.