lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-2374/25

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 18.01.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-16-2374/25
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
18.01.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1035
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

M ÄÄR US

Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Madis Ernits, Tiina Pappel 18.01.2017, Tartu 3-16-2374 Aleksandr Streltsovi kaebus kartserist eesti keelt õppima mittelubamises seisnenud Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks, 1000 euro suuruse kahju hüvitamiseks ning õiguste rikkumise lõpetamise kohta ettekirjutuse tegemiseks Tartu Halduskohtu 05.12.2016. a määrus Aleksandr Streltsovi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Aleksandr Streltsov Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Aleksandr Streltsovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 05.12.2016. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.A. Streltsov esitas 02.11.2016 Viru Vanglale venekeelse taotluse, milles ta nõudis seletust, miks tal keelati alates 01.11.2016 käia eesti keele õppimiseks koolis.
2.Viru Vangla jättis 07.11.2016 vastusega nr 6-10/31808-2 A. Streltsovi võõrkeelse pöördumise läbi vaatamata ja tagastas põhjusel, et selle esitajal on vabakasutuskontol olemas vaba raha, kuid ta keeldus pöördumise tõlkimiseks saatmisest oma vahendite arvel.
3.A. Streltsov esitas 14.11.2016 venekeelse kahju hüvitamise taotluse, milles ta soovis 500 euro suurust hüvitist selle eest, et 02.11.2016 ei lubanud inspektorkontaktisik teda kartserist eesti keelt õppima.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
4.Viru Vangla jättis 18.11.2016 vastusega nr 6-16/138-2 teiste sarnaste nõuete hulgas läbi vaatamata ja tagastas kahju hüvitamise taotluse põhjusel, et A. Streltsovi vabakasutuskontol on raha, kuid ta keeldus võõrkeeles vaide või kahjunõude tõlkimiseks saatmise blanketti allkirjastamast ning ei taotlenud ka vanglalt selle tõlkimisse saatmist.
5.A. Streltsov esitas 20.11.2016 kaebuse, milles ta nõudis 1000 euro suurust õiglast hüvitist talle tekitatud mittevaralise kahju eest ning otsuse tegemist selleks, et vastustaja lõpetaks tema õiguste ja vabaduste rikkumise. A. Streltsov väitis, et eesti keele õppimine läheb tal raskelt ja kasvõi ühe tunni vahele jäämine on väga tõsine, mistõttu rikkus 02.11.2016 kartserist kooli eesti keelt õppima mittelubamine tema õigusi ja vabadusi ning alandas, piiras, diskrimineeris ja solvas tema inimväärikust.
6.Tartu Halduskohus tagastas 05.12.2016. a määrusega A. Streltsovi kaebuse. Määruse põhjendused: 1) Kinnipeetava kohtueelsete nõuete esitamise kord on reguleeritud vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 491 lg-tes 1, 2 ja 3, mis näevad ette, et vangla peab saatma kinnipeetava võõrkeelsed vaided ja kahju hüvitamise taotlused tõlkijale, võtma enne seda allkirja nõusoleku kohta kulude maha arvestamiseks tema vanglasiseselt isikuarvelt ning jätma võõrkeelse nõude menetlusse võtmata juhul, kui kinnipeetaval on vanglasisesel arvel olemas vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks, kuid ta keeldub nõusoleku andmisest. Vastustajalt 25.11.2016 saadud isikukonto väljavõte kinnitab, et kaebaja vanglasisesel arvel oli kahjunõudega vaide vastu võtmise päeval 20,44 eurot. Võõrkeelse vaide või kahjunõude tõlkimisele saamise taotlusel on kirjas täpselt sama rahasumma, kuid ta on keeldunud taotlusele allkirja andmast. Seetõttu ei olnud vastustajal õigust 14.11.2016 vaidena koostatud kahjunõuet menetlusse võtta, ta pidi selle tagastama ning kohtueelset menetlust ei saa kahju hüvitamise nõude osas läbituks lugeda. 2) Lisaks kahjunõudele on kaebaja soovinud esitada kohustamis- ja tuvastamisnõuded. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt eeldab kohustamisnõue kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Kaebaja 14.11.2016. a vaidest ei nähtu peale 500 euro suuruse hüvitise saamise soovi mingeid muid nõudeid ning ta pole kaebuses ka väitnud kohustamisnõudega vaide olemasolu. Tuvastamisnõude esitamise võimalusi on seadusandja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg-s 2 sätestatuga piiranud, mistõttu saab see lubatud olla vaid juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid ning kui selle abil on kaebajal võimalik saada õiguslikku kasu. VangS § 651 lg-test 3 ja 4 tulenevalt pole kartserisse paigutatud kinnipeetaval õigust vangla territooriumil ringi liikuda ning tema suhtes võib osaliselt või täielikult piirata muuhulgas ka sama seaduse neid sätteid, mis on seotud hariduse omandamise ja keeleõppega. Seetõttu ei viita antud juhtumi puhul miski sellele, et tuvastamisnõudel saaks olla erilist edulootust või et kaebaja võiks selle nõude abil mingisugust reaalset õiguslikku kasu saada. 3) Kaebuses sisalduvad hüvitamis- ja kohustamisnõuded ei ole kohustusliku kohtueelse korra läbimata jätmise ning tuvastamisnõue kaebeõiguse puudumise tõttu lubatavad, mistõttu kuulub kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 ja lg 2 p 1 alusel täies ulatuses tagastamisele.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7.A. Streltsov esitas 10.12.2016 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 05.12.2016. a määrus ja teha asjas uus õiglane otsus. A. Streltsovi

väitel kohus kaitseb põhjendamatult Viru Vangla kuritegelikku tegevust, kes püüab temalt saada raha, kuigi ta on kinnipeetav, kellel ei ole tööd ega sissetulekut ning vangla teab, et ta ei oska eesti keelt nii hästi, et pöörduda vangla poole eesti keeles oma õiguste ja vabaduste kaitseks. A. Streltsovi arvates on selge, et Viru Vangla keeldus tema vaiet ja kahju hüvitamise taotlust läbi vaatamast rahvusliku vihkamise tõttu tema kui vene inimese suhtes.

8.Viru Vangla esitas 06.01.2017 vastuse määruskaebusele, milles ta palub jätta A. Streltsovi määruskaebus rahuldamata. Vangla märgib, et tõlkimise hind, kui kinnipeetav taotleks selle tegemist vangla kaudu, oleks 14,11 eurot ning 09.11.2016, mil kaebaja esitas vanglale võõrkeelse kahjunõude, oli tema vanglasisesel isikukontol vabakasutuseks 21,60 eurot, mis on rohkem kui oleks vajalik ühe lehekülje teksti tõlkimiseks, seega jäeti vangla poolt õigesti kaebaja kahjunõue riigi kulul tõlkimata ning sellises olukorras ei ole läbitud VangS § 11 lg-s 8 sätestatud kahjunõude kohustuslik kohtueelne menetlus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Ringkonnakohus leiab, et A. Streltsovi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
10.Tartu Halduskohus on vaidlustatud määruses asjakohaselt märkinud, et kaebaja isikukonto väljavõttelt (tl 18-18p) nähtuvalt oli kaebaja vanglasisesel arvel kahju hüvitamise taotluse (vormistatud vaide blanketil, tl 14p-15) vastuvõtmise päeval, 14.11.2016, 20,44 eurot. Eeltoodule ei ole ka kaebaja sisuliselt määruskaebuses vastu vaielnud, väites üksnes, et tal ei ole tööd ega sissetulekut. Ka nähtub asja materjalidest, et kaebaja on 14.11.2016 keeldunud allkirjastamast taotlust võõrkeelse vaide või kahjunõude tõlkimiseks saatmiseks (tl 14), millisel juhul VSkE § 491 lg-s 3 sätestatust lähtuvalt esineb alus kinnipeetava võõrkeelse dokumendi menetlusse võtmata jätmiseks, nagu vangla käesoleval juhul on ka toiminud. Kuna kaebajal oli vajalik summa tõlke eest tasumiseks olemas, siis on halduskohus õigesti märkinud, et seetõttu ei olnud vanglal õigust kahju hüvitamise nõuet menetlusse võtta, ta pidi selle tagastama ning kohtueelset menetlust ei saa kahju hüvitamise nõude osas läbituks lugeda. Ka muus osas nõustub ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 05.12.2016. a määruses esitatud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Kaebaja väited rahvusliku vihkamise kohta on paljasõnalised ja asja materjalidele tuginevalt puudub kohtul igasugune alus selle väitega nõustumiseks.
11.Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus A. Streltsovi määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 05.12.2016. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium