A.G.u kaebus Eesti Töötukassa 13.04.2016 otsuse nr 78.1/16/0322 ja 04.07.2016 vaideotsuse nr 46 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – A.G. Vastustaja – Eesti Töötukassa, seaduslik esindaja Meelis Paavel
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta A.G.u kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 13.02.2017 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teiste menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
A.G. (kaebaja) esitas 09.03.2016 Eesti Töötukassale (vastustaja) avalduse ettevõtluse alustamise toetuse saamiseks.
3-16-1564
2.Vastustaja otsustas 13.04.2016 otsusega nr 7-8.1/16/0322 tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) § 19 lg 4 p 5 alusel toetust mitte anda, sest kaebaja äriplaan on suure riskiga. Põhjendused:
2.1.Kaebaja plaanib asutada puuviljade ja marjade kokkuostu, töötlemise, säilitamise ja müügiga ning viljapuude hoolduslõikusega tegeleva ettevõtte ja taotleb toetust ettevõtte käivitamisega seotud kuludeks. Kaebaja taotleb toetust teist korda. Esimesel korral otsuses välja toodud puudused on osaliselt parandatud.
2.2.Tootmis- ja teenindamisprotsessi kirjeldus on puudulik ega anna põhjalikku ülevaadet loodava ettevõtte tegevusest. Puudub ülevaade toodete valikust, puuviljade ja marjade kokkuostust, sesoonsusest ja mahtudest. Märgitud on, et tegemist on mahetoodetega, kuid ei selgu, millised kriteeriumid kehtivad toodetele mahenimetuse andmisel ning kuidas nõuded täidetakse. Äriplaanis on öeldud, et mahetunnustust omavate metsade ja korjealade maht kasvab, kuid puudub info nende mahu ja asukohtade kohta. Ei selgu, kuidas on tagatud, et kokkuostjatelt laekuvad vaid mahealadelt kogutud viljad. Puudub põhjalik ülevaade loodava ettevõtte tootevalikust ja mahtudest. Ei selgu, millises mahus pakutakse värskeid tooteid, millises mahus külmutatud ja töödeldud tooteid. Puudub info töödeldud toodete valiku, retseptide, valmistamise protsessi ning nõuete tagamise kohta. Ei selgu, milline on erinevate etappidega seotud ajakulu ja tööjõuvajadus ettevõttes. Selgusetuks jääb, millised on nõuded tootmisele, toodetele, töötajatele ja kuidas nõuete täitmine tagatakse. Puudub info toodete säilivusaegade, märgistamise nõuete ja hoiustamise kohta.
2.3.Turuanalüüs on puudulik. Esitatud on üldine turuolukorra kirjeldus, kuid puudub põhjalik nõudluse analüüs. Peamiselt on plaanitud tooteid müüa läbi TÜ Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik (TÜ LET), kuid ei selgu, kas kokkulepe on saavutatud ja milliseks kujunevad koostöö tingimused, sh tarnetingimused, müügiperiood, maksetingimused ja edasimüüja juurdehindlus. Lisaks puudub teave TÜ LET müügikohtade ja -mahtude kohta. Äriplaanile ei ole lisatud kokkulepet TÜ-ga LET. Märgitud on, et TÜ LET tegeleb ise 2 korda nädalas piirkonna pakkujatelt kauba tarne ja kokkuostuga. Selgusetuks jääb, kas ja miks ei paku piirkonna korjajad tooteid ise võrgustikule.
2.4.Hinnakujundus on puudustega. Puudub põhjalik ja üheselt selge info tarnete ja pakendamisega seotud kulude kohta. Märgitud on, et pakendite väljatöötamisel kasutatakse väljaõppinud disainerite teenuseid, kuid selgusetuks jääb, kas vastavate kuludega on arvestatud. Ei selgu, milline on edasimüüjate juurdehindlus ja toodete turustamisega seotud kulud.
2.5.Äriplaanile ei ole lisatud finantsprognoose.
2.6.Äriplaanist ei selgu, milline on loodava ettevõtte osakapital ja kuidas see jaguneb.
2.7.Äriplaani ja äriregistri andmetel on kaebaja osanik Kaasiku Mahetalu OÜ-s. Äriplaani kohaselt on nimetatud ettevõte juba tegelenud marjade kokkuostu, külmutamise ja müügiga. Loodava ettevõtte ja nimetatud ettevõtte asukoht kattub. Ettevõtte omanikul on ruumid, mis juba omavad mahlade ja marjade tootmiseks ja ladustamiseks vajaminevat tunnustust. Loodava ettevõtte toodete kaubamärgiks jääb olemasoleva ettevõtte poolt loodud ja kasutatud Kaasiku Mahetalu kaubamärk. Äriplaanist ei selgu üheselt, milline on loodava ettevõtte seotus olemasoleva ettevõttega, mistõttu puudub kindlus, et tegemist on uue ja iseseisva ettevõttega. TTTS kohaselt ei anta ettevõtluse alustamise toetust majandustegevuse laiendamiseks.
3.Kaebaja esitas otsuse peale 13.05.2016 vaide, mille vastustaja jättis 04.07.2016 vaideotsusega nr 46 vaide rahuldamata. Põhjendused:
2(12)
3-16-1564
3.1.Sõltumata sellest, kuidas vaidlustatud otsuses on kajastatud kaebaja tegevusala, soovib kaebaja asutada toetuse eest ettevõtte, mis tegeleb puuviljade ja marjade töötlemise ja säilitamisega. Äriplaani p-s 2 on märgitud ettevõtte tegevusalaks „muu puu- ja köögivilja töötlemine ja säilitamine“.
3.2.Kohtupraktikas on korduvalt leitud, et töötukassa ei pea olukorras, kus esitatud äriplaan on sedavõrd suurte puudustega, et vajab täielikku ümbertöötamist, andma taotlejale juhiseid esitatu ümbertegemiseks või täpsustamiseks ja võib jätta taotluse rahuldamata ilma eelnevalt puuduste kõrvaldamiseks tähtaega andmata. Vastustaja on otsuses piisava põhjalikkusega selgitanud, milles äriplaani puudused seisnevad. Seega pole põhjendatud kaebaja etteheide uurimispõhimõtte mittekohaldamise kohta.
3.3.Kuigi tootmise/teenindamisprotsessi kirjeldus on esitatud ligi 4 lehel, ei anna see põhjalikku ülevaadet loodava ettevõtte tegevusest.
3.4.Äriplaani p-s 6.2 on mainitud, et pakendamine ja hoiustamine hakkab toimuma kaebajale kuuluvates ruumides, mis omavad Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) tunnustust. Äriplaanis ei ole ruumidele kehtivaid nõudeid ja nende täitmise tagamise protsessi lahti kirjutatud. Lisaks ei selgu, kui palju marju külmutatakse, kui kaua neid külmutatuna säilitada tohib jne. Äriplaani p 6.2 kohaselt varutakse marjad kokkuostjatelt ja taludest, kuid jääb selgusetuks, kas neil kõigil on mahesertifikaat olemas või kas kõik korjajad korjavad oma marjad mahealadelt. Selgusetu on, kas ja kuidas loodav ettevõte plaanib seda kontrollida. Ei saa välistada, et mahekorjealad ongi igal aastal erinevad, kuid sellisel juhul jääb selgusetuks, kuidas loodav ettevõtte marjade sisseostu korraldab. Kas on võimalik, et järgmisel aastal ostab loodav ettevõte teiste kokkuostjate ja korjajate käest, kes just mahealade lähedal elavad ja tegutsevad. Jääb selgusetuks, kas igal aastal sõlmitakse uued kokkulepped ja kust korjajad leitakse.
3.5.Äriplaanis puudub põhjalik ülevaade loodava ettevõtte tootevalikust ja mahtudest. Äriplaanist ei selgu, milliseid marju ja kui palju sisse ostetakse ja müüakse, mistõttu erinevate marjade erinevate korjeperioodide tõttu pole võimalik hinnata rahavoogude realistlikkust.
3.6.Lisaks toodangu müügile sügavkülmutatud kujul, on äriplaani kohaselt plaanis toodangu müük ka mahlana, mistõttu on vajalik äriplaanis välja tuua erinevate toodete lõikes nende puhastamise vajadus, kui kiiresti vaja külmutada ja kui kaua toodang säilib ning millises mahus üldse värskeid tooteid müüakse.
3.7.Äriplaani p-s 10 on öeldud üksnes, et kaebaja hakkab tööle ise. Erinevate etappidega seotud ajakulu ja töötaja jõudlust ning töökorraldust äriplaanis lahti kirjutatud ei ole. Ei selgu, kui kaua kulub aega marjade puhastamisele, kaalumisele, pakendamisele, mahlade kaalumisele ja pakendamisele; milline on toormaterjali hankimisega seotud ajakulu, müügi ja toodete tarnega seotud ajakulu. Seetõttu ei ole võimalik hinnata rahavoogusid ja loodava ettevõtte jätkusuutlikkust. Äriplaanis kajastub info toodete märgistuse, hoiustamise ja säilivusaegade kohta, kuid puudub põhjalikum kirjeldus.
3.8.Äriplaanis on peamiste tarbijatena nimetatud talu- ja ökopoed. Samas pole nende arvu, müügimahte, külastajate arvu ega muud seonduvat analüüsitud, mis turupotentsiaali võiks näidata. Lisaks on nimetatud Tartu ja Tallinna restorane, kuid puudub lähem info nende arvu ja huvi kohta. Märgitud on eelkokkulepet TÜ-ga LET, aga ei selgu, kui palju nad on valmis ostma ja kui suureks hindavad toodete müügimahtu. Eelnevast tulenevalt ei ole ka kindlust müügiprognooside realistlikkuses. TÜ LET põhikirjast ei nähtu, et müügimahud vms on konfidentsiaalne info, mida ei tohiks kolmandatele osapooltele edastada. Müügimahtude esitamata jätmist ei saa põhjendada ärisaladusega, kuna vastustajal pole ärilisi huvisid ja tal on konfidentsiaalsuskohustus. Äriplaanis puudub info selle kohta, et kokkulepe TÜ-ga LET on
3(12)
3-16-1564
suuline. Vaatamata sellele saanuks äriplaanis kirjeldada koostöö tingimusi, maksetingimusi, tarnetingimusi jne. Äriplaani p 7.2 kohaselt on TÜ-ga LET kokkuleppe koostöö tegemiseks olemas. Selles osas on äriplaan vastuoluline. Kuna kaebaja selgituste kohaselt pakub ta ainsana külmutatud tooteid, siis jääb selgusetuks, kas müügiperiood on pigem talvisel ajal ning kas ka sellisel juhul on TÜ LET valmis 2 korda nädalas toodangule järgi sõitma.
3.9.Äriplaanist ei selgu, kellelt pakendid ja sildid tellitakse, tellimuse mahud ja sagedus. Selgusetuks jääb, kas ja kui suures mahus on arvestatud kujunduse kuluga pakendite ja siltide hinnas. Kaebaja rõhutab äriplaanis ühe konkurentsieelisena just disainerite poolt loodud pakendi kujundust ja disaini. Sellisel juhul ei saa eeldada, et etiketi väljatöötamisega seotud kulutused kajastuvad etiketi hinnas. Äriplaanist jääb selgusetuks, kas pakendite väljatöötamisel on arvestatud disainerite teenuse kasutamisega kaasnevate kuludega või mitte. Ühtlasi ei selgu, kes on disainerid.
3.10.Äriplaanis puudub info selle kohta, millised ja kui suured on toodete turustamisega seotud kulud. Äriplaanis on käsitletud põgusalt konkurentide juurdehindlust tootele. Kaebaja märkis äriplaanis, et lisaks tulundusühistu müügitegevusele saab kasutada ka teisi, mittetasulisi kanaleid. Puudub kindlus, kas äriplaanis on arvestatud kõikide kuludega.
3.11.Vastustaja jättis ekslikult otsuse menetlemisel finantsprognoosid tähelepanuta. See ei tingi lõppkokkuvõttes vaidlustatava otsuse kehtetuks tunnistamist.
3.12.Kuna kaebajal on toetuse saamisega ka kohustused, on oluline äriplaanis ära märkida, kui suur saab olema loodava ettevõtte osakapital, kuidas see jaguneb ja kes saavad olema juhatuse liikmed. Oluline on, et kaebajal säiliks enamusosalus ja otsustusõigus äriplaanijärgse tegevuse elluviimisel.
3.13.Olemasoleva ettevõtja majandustegevuse laiendamisele viitavad üheselt asjaolud, et äriplaani ja äriregistri andmetel on kaebaja osanik Kaasiku Mahetalu OÜ-s; äriplaani kohaselt on nimetatud ettevõte juba tegelenud marjade kokkuostu, külmutamise ja müügiga; loodava ettevõtte ja nimetatud ettevõtte asukoht kattub, lisaks on märgitud, et ettevõtte omanikul on ruumid, mis juba omavad mahlade ja marjade tootmiseks ja ladustamiseks vajaminevat tunnustust; loodava ettevõtte toodete kaubamärgiks jääb olemasoleva ettevõtte poolt loodud ja kasutatud Kaasiku Mahetalu kaubamärk. Lisaks on kaebaja Kaasiku Mahetalu OÜ osanik, mille tegevusala kattub suuresti loodava ettevõtte omagA.G.u Mahetalu OÜ pakub mahetoodetud õunamahla ja aedmaasikaid, kuid loodav ettevõtte soovib mh neid sügavkülmutatud kujul turustada. Vaatamata sellele, et kaebaja loob uue ettevõtte, kuid faktiliselt tegutseb olemasoleva ettevõtja tegevuskohas ja kaubamärgi all, on selgelt tegemist olemasoleva ettevõtja majandustegevuse laiendamisega, milleks toetust ei anta. Vaatamata sellele, et otsuses ei ole viidatud toetuse andmisest keeldumise õigusliku alusena ka TTTS § 19 lg 4 p-le 1, on see siiski toetuse mitteandmise üheks põhjuseks.
4.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 13.04.2016 otsuse ja 04.07.2016 vaideotsuse tühistamiseks. Põhjendused:
4.1.Vastustaja otsus on kaalutlusvigadega ja materiaalselt õigusvastane. Otsuse põhjendav osa koosneb suures ulatuses etteheidetest, mis esitati eelmises otsuses, seega on äriplaani muudetud sisu jäetud tähelepanuta. Vaideotsus tuleb tunnistada kehtetuks, kuna see ei sisalda põhjendusi ja kordab otsuses toodud kaalutlusvigadega põhjendusi.
4.2.Otsuses viidatakse puuviljade kokkuostule, töötlemisele ja viljapuude hoolduslõikusele, mille kohta äriplaanis märget pole. Äriplaanis nõutakse tegevusala EMTAK koodi, millena
4(12)
3-16-1564
kaebaja tõi välja koodi 1039 „muu puu- ja köögivilja töötlemine ja säilitamine“, kuna täpsemat määratlust kaebaja äriplaanis toodud tegevuste jaoks EMTAK ei paku.
4.3.Äriplaani p-s 6.2 on ligi 4 leheküljel kirjeldatud nii tootevalikut (kokku 8 erinevat toodet), pakendeid, marjade kokkuostu, sesoonsust, kliendibaasi ja mahtusid. Kirjeldatud on tooraine tarnijaid ja hindu, pakendamise protsessi ja planeeritavaid kokkuostumahte. Samuti on selgitatud, et toetuse abil ostetaks sügavkülmkamber. Detailselt on selgitatud toote turustamisprotsessi.
4.4.Äriplaanis on mahetoodete osas kehtivaid nõudeid ja nende järgimist detailselt kirjeldatud. Äriplaani p-s 6.2 on märgitud mahetunnustamise õiguslikud alused ja kontrollimehhanism. Samuti on viidatud, et toormepartneritel on vastavad nõuded täidetud. Välja on toodud, et VTA tunnustust taotleb ka loodav ettevõte. Mahetunnustusega metsade ja korjealade maht on igal aastal erinev ning sõltub sellest, kas nendelt aladelt saadusi korjavad isikud neid korjealasid igaaastaselt Põllumajandusametis (PMA) registreerivad. Seega on info nii korjealade suuruse kui asukoha kohta muutlik. Info 2013. a registreeritud mahetunnustusega korjealade (üle 40 000 ha) kohta on toodud äriplaani p-s 4.
4.5.Äriplaan ei hõlma toodete pakkumist värskelt ega muul moel töödelduna peale sügavkülmutamise. Info toodete valiku ja nõuete tagamise kohta on toodud p-s 6.2.
4.6.Tööjõuvajadust on kirjeldatud äriplaani p-s 10. Selgitatud on põhi- ja lisatööjõuvajadust ning tööjõule esitatavaid nõudeid. Nõuded (mahe)tootmisele ja -toodetele on kirjeldatud äriplaani p-s 6.2. Info märgistuse ja hoiustamise kohta on toodud äriplaani p-s 6.2 (sh pakendamine ja külmutamine) ja säilivusaegade kohta p-s 6.1.
4.7.Äriplaani p-s 7.1 on põhjalikult kirjeldatud vastavat tooteturgu Eestis ja selgitatud, miks on turule sisenemine mõistlik. Kirjeldatud on pakkumise ja pakkujate puudusi turul. Kirjeldatud on sihtturgu (Eesti suuremad linnad) ja võimalikke müügimahte. Äriplaani p-s 7.2 on selgitatud, kes on tüüpkliendid (suuremate linnade talu- ja ökopoodide kliendid, terviseteadlikud inimesed). Selgitatud on koostööd TÜ-ga LET.
4.8.(Eel)kokkuleppele TÜ-ga LET on viidatud äriplaani p-des 6.2, 7.2 ja 9.2. Koostöötingimused ja sisu on kirjeldatud äriplaani p-s
TÜ LET
müügikohad/kliendid/edasimüüjad on toodud äriplaani p-s 6.2. Konkreetse kokkuleppeni jõutakse alles ettevõtte loomisel ja turule sisenemisel. Müügimahud on TÜ LET ärisaladus ja selle avaldamist kolmandatele osapooltele ei luba ühistu põhikiri. Kokkulepe TÜ-ga LET on suusõnaline ja seda võib kinnitada ka tulundusühistu müügijuht. Piirkonna korjajad pakuvad oma tooteid TÜ-le LET värskelt. Loodava ettevõtte äriplaan näeb ette sügavkülmutatud toodete pakkumist. Need on kaks täiesti erinevat turgu. Äriplaani p-des 1, 3, 6.1, 7.1, 7.2 ja 8 on märgitud, et ei TÜ-l LET ega ka Eestis pole tootjat, kes suudaks pakkuda kohalikest metsadest ja kohalikelt tootjatelt pärit sügavkülmutatud mahemarju ja toormahlasid.
4.9.Hinnakujundus on kirjeldatud äriplaani p-des 6.3 ja 9.1. Kirjeldatud on oma- ja lõpphinna võrdlust ning hinnakujunduse aluseid ja juurdehindlust. Eeldatud on, et konkurentide hinnataset ei ületata. Olemas on ka pakendamist puudutav informatsioon (p 6.2). Tarnetega seotud kulutused on minimaalsed, kuna vastavalt äriplaani p-s 7.2 toodud informatsioonile sõidab kaubabuss kaupa pakkuvast talust läbi. Täiesti ebaoluline on küsimus, kas tulundusühistu on nõus tallu sõitma 2 korda nädalas.
4.10.Etikettide väljatöötamisega seotud kulutused (sh disainimisega seotud kulutused) kajastuvad etiketi hinnas (äriplaani p 6.3).
5(12)
3-16-1564
4.11.Edasimüüjate juurdehindlust on kirjeldatud äriplaani p-des 7.1 ja 8. Välja on toodud, et edasimüüja juurdehindluseks kujuneb ca 35-40%. Vahendaja juurdehindluse avaldamiseks kaebajal nõusolek puudus. Äriplaani p-s 7.1 on edasimüüja all mõeldud jaekaubandust ning nende juurdehindlus nimetatud tootegrupile kehtiks ka kaebaja toodetele, mitte üksnes konkurentide omale. Turustamisega seotud kulutuste puudumine on põhjendatud äriplaani p-s
9.2.Koostöö TÜ-ga LET tagab, et pakutavate toodete tutvustamisega tegeleb tulundusühistu ise, sh infokirja kaudu. Samuti on plaanis kasutada mittetasulisi kanaleid (sh sotsiaalmeediat).
4.12.Finantsprognoosi sisaldav fail saadeti vastustajale pärast äriplaani esitamist. Kaebajale etteheidetud puuduv teave sisaldub ka finantsprognoosis, mille vastustaja jättis tähelepanuta.
4.13.Ettevõtte osakapitali suurus ja selle jagunemine määratakse loodava ettevõtte põhikirjas. Äriplaani p-s 1 on kirjas, et ettevõtte omanikuks on kaebaja.
4.14.Otsuse tegemise aluseks oli TTTS § 19 lg 4 p 5, mitte § 19 lg 4 p 1. Tegemist ei ole olemasoleva ettevõtja (Kaasiku Mahetalu OÜ) tegevuse laiendamisega, vaid turustus- ja tootmisahela teises osas tegutseva uue ettevõtja asutamisega. Kuna esimese taotluse menetlus lõppes negatiivse otsusega ning üheks põhjenduseks oli puudulik turu- ja konkurentsianalüüs, oli vajalike lähteandmete kogumise ainsaks võimaluseks kasutada sügavkülmutatud toodete müügiks pilootprojekti raames kaebajale osaliselt kuuluvat ettevõtet. Kaasiku Mahetalu OÜ põhitegevusala on mahetoodetud õun- ja luuviljaliste ning maasikate kasvatus ning nende töötlemata ja töödeldud kujul turustamine. Marjade ja toormahlade sügavkülmutamine ehk loodava ettevõtte planeeritud majandustegevus ei kuulu Kaasiku Mahetalu OÜ tegevusalasse. Ruumid, mida loodava ettevõtte tegutsemiseks planeeritakse kasutada, kuuluvad loodava ettevõtte juhatuse liikmele, mitte Kaasiku Mahetalu OÜ-le. Loodava ettevõtte ja Kaasiku Mahetalu OÜ asukohad kattuvad, kuna tegemist on loodava ettevõtte juhatuse liikme ja olemasoleva ettevõtte osaniku elukohaga. Loodaval ettevõttel on planeeritav seos olemasoleva ettevõttega ainult niivõrd, et Kaasiku Mahetalu OÜ pakub mahetoodetud õunamahla ja aedmaasikaid, mida loodav ettevõtte soovib mh sügavkülmutatud kujul turustada. Samas on äriplaani järgi loodaval ettevõttel ka muid tooraine turustamise partnereid. Kõik vajalikud tunnustused ja kooskõlastused nii VTA-lt kui vajadusel ka PMA-lt taotletakse nii loodaval kui olemasoleval ettevõttel eraldi, kuna tegemist on eraldiseisvate ettevõtete ning kauba/teenuse poolest erinevate tegevusvaldkondadega. Eelkokkulepe „Kaasiku Mahetalu“ kaubamärgi kasutamiseks on mõistlik ja ökonoomne, kuna tegemist on juba mõnda aega Eesti turul eksisteerinud kaubamärgiga ja selle laialdasem kasutamine oleks turunduslikult kasulik nii loodavale kui olemasolevale ettevõttele. Lisaks on sellega võimalik hoida kokku kulusid, mis kaasnevad uue kaubamärgi väljatöötamise ja turuletoomisega. Äriplaanis toodud informatsiooni külmikute kohta on ekslikult tõlgendatud. Kaasiku Mahetalu ühtegi sügavkülmutatud toodet müünud ei ole ja tegemist on pastöriseeritavate mahlade toorainete säilitamiseks mõeldud külmikutega. Loodava ettevõtte juhatuse liige on küll Kaasiku Mahetalu OÜ osanik (osalusega alla 51%), ent selline osalus on kooskõlas TTTS § 19 lg 4 p-ga 6.
5.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi oma seniste seisukohtade juurde, lisades täiendavalt järgmised põhjendused:
5.1.Vastustaja ei ole otsuse tegemisel lähtunud aegunud teabest, vaid kaebaja avaldusest ja sellele lisatud dokumentidest. Välja on toodud, et kaebaja taotleb toetust teist korda ja puudused on osaliselt parandatud. Ebatäpne viide kaebaja kavandatavale tegevusele ei tähenda, nagu vastustaja oleks jätnud äriplaani tehtud muudatused tähelepanuta. Ebatäpne viide ei muuda järeldust, et kaebaja äriplaan on suure riskiga.
5.2.Vastustaja nõustub, et äriplaanis kajastub info toodete märgistuse, hoiustamise ja säilivusaegade kohta. 6(12)
3-16-1564
5.3.Vastustaja ei pea veenvaks, et uut toodet on võimalik reklaamida ilma kuludeta. Iga uue toote turulesisenemisega kaasnevad kulud, sh reklaamikulud. Ka mittetasulistel üritustel ja laatadel osalemisega tekivad paratamatult kulud (nt transpordikulud, kütus jne). Kuna puudub põhjalik ülevaade turundustegevusest, siis ei saa olla kindel, et ettevõttel õnnestub klientideni jõuda. Ühtlasi puudub kindlus, kas finantsprognoosides on arvestatud kõikide kuludega.
5.4.Äriplaanis toodud viited mahetooteid reguleerivatele õigusaktidele ei ole piisav. Vastustaja ei pea hakkama otsima õigusaktidest kriteeriume, mis kehtivad toodetele mahenimetuse andmisel.
5.5.Vastustaja jättis otsuse tegemisel finantsprognoosid tähelepanuta. See ei mõjuta otsuse lõpphinnangut selle kohta, et äriplaan on suure riskiga ja toetust taotletakse olemasoleva ettevõtja majandustegevuse laiendamiseks. Finantsprognoose arvestati vaidemenetluses.
5.6.Ka finantsprognoosides puudub põhjalik tootmise ja teenindamise protsessi kirjeldus. Ei kajastu, milliseid marju ja kui palju sisse ostetakse ja müüakse periooditi ning kas on arvestatud marjade erinevate korjeperioodidega. Kui turuanalüüs on puudulik, ei ole võimalik hinnata müügiprognoose realistlikuks ka juhul, kui tutvuda eelnevalt finantsprognoosidega.
5.7.Vastustaja ei nõustu, et täiesti mitteoluline on, kas tulundusühistu on nõus tallu sõitma 2 korda nädalas või mitte, kuna puudub kindlus, kas äriplaanis on arvestatud kõikide kuludega. Finantsprognooside kohaselt esimesel tegevusaastal transporditeenusele kulusid ettenähtud ei ole. Teisel aastal on 400, kolmandal 800 eurot. Äriplaani p-s 7.2 on märgitud, et tulundusühistu lisab kaubale omapoolse logistikatasu 18-20%. Äriplaanist jääb selgusetuks, kas esimesel tegevusaastal on arvestatud transpordikuludega või mitte või on kaebaja mõelnud finantsprognoosides kajastatud transporditeenuse kulu alla mingeid muid transporditeenuseid seoses ettevõtlusega.
5.8.Otsuse andmise aluseks ei olnud üksnes TTTS § 19 lg 4 p 5. Otsuses märgiti lisaks, et ettevõtluse alustamise toetust ei anta olemasoleva ettevõtja (Kaasiku Mahetalu OÜ) majandustegevuse laiendamiseks. Pelgalt viite puudumine TTTS § 19 lg 4 p-le 1 ei tingi haldusakti tühistamist. Füüsiliselt loob kaebaja küll uue ettevõtte, kuid sisuliselt hakkab loodav ettevõtja tegutsema olemasoleva ettevõtja ruumides, vahenditega ja kaubamärgi all. Sellele, et tegemist on olemasoleva ettevõtja majandustegevuse laiendamisega, viitab mh äriplaani p-s 6.2 kirjeldatu, mille kohaselt: „Täiendava külmutusruumi vaja minemisel saab kasutada olemasolevaid, 2014. aastal ostetud firma Beko ja Elektrolux sügavkülmutuskappe suurusega 250 l ja 400 l...“. Sisuliselt tahab kaebaja toetuse arvelt sügavkülmkambri soetamisega laiendada oma olemasoleva ettevõtte toodangut. Ettevõtluse alustamise toetuse eesmärgiks on võimaldada taotlejal soetada vahendid, ilma milleta ei ole võimalik uue ettevõtlusega alustada. Olemasoleva ettevõtja tegevuse laiendamiseks on olemas teised meetmed (EAS toetused, PRIA toetused jne).
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Vaidlusalune otsus tehti TTTS § 19 lg 4 p 5 alusel, mille kohaselt ei anta ettevõtluse alustamise toetust isikule, kelle esitatud äriplaan on suure riskiga. Vastustaja pidas kaebaja äriplaani suurt riski omavaks, sest see ei sisaldanud piisavalt põhjalikku informatsiooni, mis võimaldaks järeldada, et kaebaja oli loodava ettevõtte majandustegevuse põhjalikult läbi mõeldud, kõigi kuludega arvestanud, majandustegevuse riske ja jätkusuutlikkust õigesti hinnanud. Vastustaja möönis, et jättis otsuse tegemisel ebaõigesti hindamata kaebaja poolt hiljem esitatud finantsprognoosid, kuid on selle dokumendiga väidetavalt vaidemenetluses
7(12)
3-16-1564
arvestanud. Vastustaja kinnitusel ei kõrvalda finantsprognoosides toodud teave kõiki äriplaanile etteheidetud puudusi.
7.Kaebaja on äriplaani p-s 1 toonud välja, et loodava ettevõtte omanikuks on kaebaja. Samas on äriplaani p-s 2 jäänud välja toomata, milline saab olema loodava ettevõtte osakapital, osanikud ja nendele kuuluva osa suurus. Ilma sellise infota puudub kindlus, et kaebajale jääb loodavas äriühingus enamusosalus, mis peab tagama, et äriplaanis toodu viiakse ellu ja saadud toetust kasutatakse sihipäraselt. Seega on vastustaja sellekohane etteheide põhjendatud.
8.Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et äriplaanis ei ole tööjõuvajadust täpsemalt hinnatud ega põhjendatud. Kaebaja on välja toonud vaid selle, et loodava ettevõtte ainus töötaja on kaebaja ise. Hooajaliselt (juulist oktoobrini) palgatakse lisatöötaja. Äriplaanile lisatud kassavoogude prognoosist nähtub palgakulu juulist oktoobrini 2016. a kokku 2000 eurot, 2017. a 6000 eurot, 2018. a 10 000 eurot ja 2019. a 12 000 eurot. Kuna ei ole välja toodud, milline on erinevate tööprotsessidega seotud ajakulu ja töötaja jõudlus, siis pole võimalik kontrollida, kas kaebaja poolt välja toodud lisatöötajate arv (palgakulu arvestades 2016. a 1 inimene, 2017. a 3 inimest, 2018. a 5 inimest ja 2019. a 6 inimest) on piisav kaebaja planeeritavaid tootmiskoguseid arvestades. Seetõttu ei ole võimalik hinnata ka loodava ettevõtte rahavoogusid ja jätkusuutlikkust.
9.Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et puudub kindlus, et kaebaja on arvestanud äriplaani koostamisel ja tulukuse prognoosimisel kõigi kaasnevate kuludega. Kaebaja selgituste kohaselt nähtub hinnakujundus äriplaani p-st 6.3. Nimetatud osa ei sisalda infot transpordikulude kohta. Äriplaani p-s 10 on selgitatud, et loodav ettevõte vajab ka sisseostetavaid teenuseid, peamiselt transporditeenust toorme ja valmistoodangu kohale toimetamiseks, kuid äriplaanist ei nähtu, kui suured need kulud võiksid kaebaja tootmiskoguseid arvestades hinnanguliselt olla. Kassavoogude prognoosis ei ole 2016. a transpordikulusid kajastatud, 2017. a on transpordikuludeks arvestatud 400 eurot, 2018. a 800 eurot ja 2019. a 1600 eurot. Samas ei nähtu ei äriplaanist ega sellele lisatud dokumentidest, mille alusel on nimetatud numbrid tabelisse saadud ja kas sellest piisab kaebaja planeeritavat tegevust arvestades.
10.Vastustaja etteheide mahetoodetele kehtivate nõuete välja toomata jätmise kohta on osaliselt põhjendatud. Äriplaani p-s 6.2 on viidatud Euroopa Liidu määrustele ja toiduseadusele (ToiduS), kuid pole selgitatud täpsemalt, milliseid nõudeid mahetoodetele esitatakse. Kaebaja on selgitanud, et mahetoodete vastavust õigusaktides esitatavatele nõuetele tõendab PMA tunnustus ja loodav ettevõte kontrollib tarnijate puhul selle olemasolu. Mahepõllumajanduse seaduse (MPõS) § 6 lg-st 2 nähtuvalt jagab teatud juhtudel tunnustusi ka VTA. Mahepõllumajanduse alla saab arvata ka looduslikel aladel ja metsades kasvavate taimede ja nende osade kogumist (Euroopa Liidu nõukogu määrus nr 834/2007 art 12 lg 2). MPõS § 5 kohase tunnustuse saanud ettevõtjad registreeritakse sama seaduse § 11 järgi mahepõllumajanduse registris, mida peab PMA. Registri andmed on avalikult kättesaadavad PMA veebilehel1. Seega on mahepõllumajanduse nõuetele vastavate ettevõtjate tuvastamine lihtne. Kohtu hinnangul saab sellist avaliku võimu poolt antud tunnustust usaldada ja eeldada sellist tunnustust omava ettevõtja puhul tema pakutavate toodete vastavust mahepõllumajanduse nõuetele. Kohtu hinnangul ei oleks proportsionaalne nõuda, et ka kaebaja peaks hakkama täiendavalt oma tarnijate toodete nõuetelevastavust üle kontrollima.
11.Kaebaja viitab alternatiivse lahendusena VTA tegevusloale, mis antakse ToiduS alusel. ToiduS § 10 järgi antakse tegevusluba ettevõtjale, kui tema ning tema poolt toidu käitlemiseks kasutatav ettevõte vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes nr 852/2004 ja nr 853/2004
ning muudes asjakohastes toidualastes õigusaktides sätestatud nõuetele. Määrus nr 852/2004 reguleerib toiduainete hügieeni ja määrus nr 853/2004 loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirju. Kumbki viidatud määrustest ei reguleeri mahepõllumajanduse nõudeid. MPõS ei reguleeri tegevusloa andmist. Seega tõendab VTA tegevusluba küll ettevõtja ja tema tegevuse vastavust toiduhügieeni nõuetele, kuid ei kinnita tema toodete vastavust mahepõllumajanduse nõuetele. Seega jääb äriplaanist selgusetuks, kuidas kavatseb kaebaja kontrollida ja tõendada VTA tegevusluba, kuid MPõS kohast tunnustust mitteomavate ettevõtjate toodete vastavust mahepõllumajanduse nõuetele.
12.MPõS §-st 5 nähtuvalt peab vastavat tunnustust taotlema ka kaebaja. Kaebaja ei ole äriplaanis selgitanud, milliseid nõudeid ta selleks täitma peab ning milliseid kohustusi ja/või kulusid see endaga kaasa toob. Seega on vastustaja etteheide ka selles oas põhjendatud.
13.Kaebaja on viidanud äriplaanis p-s 6.2 kokkuostjatele ja taludele, kellelt plaanitakse vajalikku toorainet osta. Samas ei ole selgitatud, millises mahus on viidatud ettevõtjad valmis kaebajale toorainet pakkuma ja kust leiab kaebaja tootmise laiendamise või tootmismahu suurendamise korral täiendavad tarnijad või olemasolevate tarnijate MPõS kohase mittetunnustamise korral uued nõuetele vastavad tarnijad. Seetõttu on põhjendatud vastustaja etteheide, et selgusetuks jääb, kust uued korjajad leitakse. Äriplaanist ei ole näha, et kaebaja oleks teinud selles osas põhjalikumat uurimistööd. Kuna kaebaja ei ole planeerinud ka turunduskulusid, siis jääb seda enam selgusetuks uute kontaktide leidmise viis.
14.Äriplaani p-s 6.2 on mainitud, et pakendid hangitakse ettevõttelt AS Pakendikeskus ja pakenditele vajalikud sildid tellitakse OÜ-lt Labelprint. Äriplaani p-s 6.3 on toodud omahinna arvutamise komponendid, millest nähtuvalt on marjade pakendi hinnaks 0,073 eurot ja pakendi esi- ja tagaetikettide hinnaks 0,06 eurot ning mahlade pakendi hinnaks 0,66 eurot ja pakendi esi- ja tagaetikettide hinnaks 0,06 eurot. Kaebaja rõhutab äriplaani p-s 8 ühe konkurentsieelisena oma toodete pakendi ja etiketi värvilahendust ja kujundust ning plaanib selleks kasutada vaid väljaõppinud disainerite teenuseid. Kohus nõustub vastustajaga, et ei äriplaanist ega selle lisadest ei selgu, kas disainerite teenuse hind sisaldub äriplaanis näidatud pakendi ja etiketi hinnas või mitte ja kui suurte kuludega on kaebaja disaineritelt teenuse ostmiseks arvestanud. Äriplaani lisast nähtub, et kaebajal on juba käimasoleva majandustegevuse käigus osade toodete disainitud pakendid ja etiketid tellitud. Samas rõhutab kaebaja äriplaanis mitmes kohas, et tema pikemaajaliseks eesmärgiks on pakutavat tootevalikut laiendada. Samuti tuuakse turul esinevate väliste riskide maandamise vahendina välja valmistoodete disaini üldise väljanägemise pidevat parandamist (äriplaani p 11). See toob kaasa korduva vajaduse kasutada disaineriteenuseid. Seega tuleb kaebajal ära näidata ka selleks eeldatavasti vajaminevad kulud.
15.Äriplaanist nähtuvalt kavandatakse hakata tooteid turustama valdavalt läbi TÜ LET ühistu olemasolevatele ja tulevikus tekkivatele klientidele (p 1), aga ka luua otsekontakte klientidega (p 4). TÜ LET müügivõrgustikku ja kliente (sh toidukauplusi, restorane) on kajastatud äriplaani p-s 6.2. Äriplaani p-s 7.2 toodu kohaselt on kaebajal olemas TÜ-ga LET kokkulepe koostöö tegemiseks. Samas punktis on kirjeldatud TÜ LET poolseid üldisi kauba soetamis-, juurdehindlus- ja tarnetingimusi. Edasimüüja juurdehindlusena on äriplaani p-s 7.1 ja p-s 8 viidatud 35-40%-le. Kauba tarnimine TÜ LET poolt klientidele toimub aastaringselt. Tarned Tallinnasse ja Tartusse toimuvad 2 korda nädalas. Kuigi kaebaja on nimetanud äriplaanis TÜ LET olemasolevaid kliente, ei näita see veel tema toodete potentsiaalset turgu. TÜ LET veebilehelt2 ja põhikirjast nähtuvalt tegeleb ühistu erinevate põllumajandus- ja metsasaaduste ning käsitöönduslike toodete turustamisega, seega on ühistu pakutavate toodete valik ja seetõttu
http://www.let.ee/.
9(12)
3-16-1564
ka turg tunduvalt laiem. Toomata välja, millises koguses on TÜ LET valmis kaebajalt tooteid soetama, ja viimata TÜ LET klientide või muude potentsiaalsete klientide seas läbi eeluuringut turunõudluse kohta, ei saa anda hinnangut kaebaja poolt äriplaani lisas välja toodud planeeritavate tootekoguste realistlikkuse kohta. Äriplaani p-s 7.1 on küll välja toodud 2016. a veebruarikuu läbimüük ning viidatud läbirääkimistele Tallinna ja Tartu Kaubamaja Toidumaailma, Selveri ja Tartu ETK-ga, kuid puudub info, millistest mahtudest võiksid kliendid huvitatud olla. Seetõttu tuleb nõustuda vastustajaga, et äriplaanis ei ole analüüsitud nõudluse mahtu. Tühi turg ei tähenda tingimata, et kaebaja saab realiseerida kogu planeeritava tootmiskoguse. Seda enam, kui kaebaja soovib spetsialiseeruda nišiturule.
16.Ekslik on kaebaja väide, et müügimahud on TÜ LET põhikirja järgi tema ärisaladus. TÜ LET põhikiri ei reguleeri, milline info on ühistu ärisaladus. See, millises mahus kavatseb TÜ LET kaebajalt tooteid soetada, on TÜ LET ja kaebaja vaheline kokkulepe. Kuna see info on vajalik hindamaks kaebaja tegevuse tulemuslikkust ja müügiprognooside realistlikkust, siis on sellise teabe esitamine vastustajale vajalik ja seda ei saa jätta esitamata kellegi ärisaladusele viidates. Ärisaladusega teabe avaldamine riigiasutusele tema tööks vajalikus ulatuses ja viitega teabe konfidentsiaalsusele ei saa olla vastuolus ärisaladuse eesmärgiga.
17.Vastustajaga tuleb nõustuda ka selles, et kaebaja ei ole pööranud piisavalt tähelepanu tema pakutavate toodete sesoonsusele. Üldteadaolevalt valmivad marjad suve- ja sügiskuudel, mis tähendab, et sellel ajal on kaebajal suuremad väljaminekud (marjade sisseost), kuid väiksemad sissetulekud (värskete marjade kättesaamise ajal ei osteta eelduslikult külmutatud marju). Õunamahla sisseostu aeg jääb sügiskuudesse ja puumahlade sisseost kevadkuudesse. Talvekuudel ei ole eelduslikult võimalik kohalikelt tarnijatelt toorainet sisse osta. Ometigi on kaebaja näidanud kassavoogude prognoosis talvekuudesse (november, detsember) suuremaid toormega seotud väljaminekuid kui suvekuudesse. See ei võimalda järeldada, et kaebaja on rahavoogude prognoosimisel lähtunud asjakohastest andmetest. Kaebaja selgitab äriplaani p-s 6.2, et osad tarnijad on pakkunud võimalust osta marju ka väljaspool marjade korjeaega otse nende külmlaost juba sügavkülmutatuna. Usutavasti ei saa see toimuda suuremas mahus kui korjeaegadel värskete marjade sisseostmisel.
18.Vastustaja etteheide turunduskulude välja toomata jätmise kohta on samuti põhjendatud. Kaebaja on ise äriplaani p-s 9.2 viidanud tootenäidistele, mida ta on plaaninud TÜ LET müügijuhile jagada. Ka viidatud tootenäidised on seotud kuludega, kuid kaebaja on jätnud sellega seotud kulud tähelepanuta. Sotsiaalmeedias konto avamine ja kasutamine on küll tasuta, kuid ainuüksi selle olemasolu ei taga veel info jõudmist potentsiaalsete tarbijateni. Reklaami tegemine ja kampaaniate korraldamine toovad paratamatult kaasa kulusid. Äriplaanist nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks toote ja kaubamärgi tutvustamine sihtrühmale juba enne toote jõudmist poeriiulitele. Kuna Tallinna ja Tartu toidupoed, kuhu kaebaja soovib oma kaupa suunata, on täis laia valikut erinevaid toidukaupu, sh ka laia valikut erinevaid mahe- ja tervisetooteid, siis võib kaebaja kaup jääda vaatamata sellele, et külmutatud marju ja mahlu ei pakuta suures valikus, teiste kaupade vahel tähelepanuta. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja suudab ilma turundusele kulutamata äratada tarbijates tähelepanu ja pidevalt kasvatada oma turuosa, sh äriplaani lisades planeeritud mahus.
19.Vastustaja on põhjendatult märkinud, et hinnakujundus on puudustega. Kaebaja on äriplaani p-s 6.3 näidanud küll ära toote sisseostuhinna, pakendi- ja etiketihinnad, hoiustamiskulud, väljamüügihinna ja letihinna lõpptarbijale, kuid hinnakujundusest ei ole näha, kui suured tööjõu- ja transpordikulud ühe toote tootmisega seonduvad. Kui pidada usutavaks kaebaja väidet, et TÜ LET lisab hinnale 18-20% ja edasimüüjad lisavad hinnale 35-40%, siis ei ole äriplaani p-des 6.3 ja 9.1 toodud hinnaarvutustest arusaadav, mille alusel on leitud tarbijale kehtivad letihinnad. 10(12)
3-16-1564
20.Vastustaja on nõustunud vaideotsuses ja kohtule esitatud vastuses, et äriplaanis kajastub info toodete märgistuse, hoiustamise ja säilivustähtaegade kohta, seega kohus sellekohaseid etteheiteid täpsemalt ei uuri.
21.Kaebajaga tuleb nõustuda selles, et äriplaanist nähtuvalt plaanib kaebaja müüa vaid sügavkülmutatud marju ja sügavkülmutatud mahlu. Värskeid marju ega mahlu ei müüda. Planeeritav tootevalik ja –mahud on näha äriplaani p-s 6.2. Lisaks on need andmed näha äriplaani lisast. Nii marjade kui mahlade pakendid on kajastatud äriplaani p-s 6.2. Samas on kaebaja jätnud kirjeldamata tootmisprotsessi täpsema toimumise. Kirjeldatud on kaalumist ja pakendamist, kuid selgusetuks jääb, kelle ülesandeks on tooraine puhastamine ja sorteerimine – loodava ettevõtte või tarnija. Kaebaja on viidanud äriplaanis ka võimalusele soetada tarnijatelt külmutatud marju. Kirjeldamata on juba külmutatud marjade töötlemisprotsess. Kaebaja viitab äriplaani p-s 1 õuntest toormahlade valmistamisele, samas p-s 6.2 selgitab juba valmistoodetud õunamahla ostmist Kaasiku Mahetalu OÜ-lt. Seega jääb selgusetuks, kas mahlade valmistamine jääb loodava ettevõtte ülesandeks või ostab ta vaid juba valmistoodetud mahlu.
22.Kaebaja ei ole äriplaanis töötlemise ja hoiustamise ruumidele ettenähtud nõudeid lahti kirjutanud ega hinnanud. Viide olemasolevale Tartumaa Veterinaarkeskuse 07.12.2015 otsusele ei pruugi olla piisav, sest kui käitleja on erinev, siis tuleb ka eraldi luba/tunnustust taotleda. Kaebaja ei ole selgitanud, millised täiendavad kohustused ja/või kulutused see kaasa toob. Äriplaani p-s 10 on selgitatud, et töötajad eriväljaõpet ei vaja, piisab tervisetõendist ja väljaõpe toimub kohapeal.
23.Vastustaja on tõepoolest viidanud vaidlusaluses otsuses ebaõigesti viljapuude hoolduslõikudele, mille kohta kaebaja äriplaanis ühtegi viidet ei ole. Puuviljade (õunad) ja marjade kokkuostu, töötlemist (mahlade valmistamine, külmutamine), säilitamist ja müüki on kaebaja ise äriplaani p-s 1 maininud, seega selles osas oli vastustaja viide õige. Ebaõige viide ei tähenda automaatselt, et vastustaja ei oleks kaebaja äriplaani sisuliselt hinnanud ja andnud välja eelmisega samasisulise otsuse. Vastustaja tõi vaidlusaluses otsuses välja, et esimeses otsuses viidatud puudused on osaliselt parandatud. Vaidlusaluses otsuses välja toodud puudustega on kohus suures osas nõustunud.
24.Kohus nõustub vastustajaga, et äriplaanis oli liiga palju ja olulisi puudusi, mistõttu võis jätta toetuse taotluse rahuldamata ilma, et kaebajale oleks antud eelnevalt võimalus äriplaani parandada. Praegusel juhul vajas äriplaan põhjalikumat ümbertöötamist.
25.Kuigi otsuses ei ole otseselt viidatud TTTS § 19 lg 4 p-le 1, nähtub otsuse põhjendustest, et toetuse mitteandmisel tugineti mh ka sellele alusele. TTTS § 19 lg 4 p 1 järgi ei anta ettevõtluse alustamise toetust olemasoleva ettevõtja majandustegevuse alustamiseks ega laiendamiseks. Sellele normile viitamata jätmine on vorminõude rikkumine, mis ei too kaasa iseseisvat alust otsuse tühistamiseks, sest ei saanud asja lahendust mõjutada (haldusmenetluse seaduse § 58).
26.Vastustaja leidis, et loodava ettevõtte tegevus on sisuliselt Kaasiku Mahetalu OÜ majandustegevuse laiendamine. Sellel eesmärgil ettevõtluse alustamise toetust ei anta. Kohus nõustub vastustaja sellekohaste põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Loodava ettevõtte ja Kaasiku Mahetalu OÜ tegevus ja pakutav kaubavalik ei ole sedavõrd erinevad, et majandustegevuse laiendamise käsitlus oleks kindlasti välistatud. Ebaõige on kaebaja väide, et Kaasiku Mahetalu OÜ ei ole sügavkülmutatud marju ja mahlu müünud. Kaebaja toob ise äriplaani p-s 7.1 välja nimetatud kaupade müügikäibe 2016. a veebruaris. Kuna Kaasiku Mahetalu OÜ on juba alustanud viidatud kaupade tootmise ja müümisega, siis jääb selgusetuks, mis põhjusel ei ole tal võimalik selle tegevusega jätkata ning luua tuleb kindlasti uus ettevõte, mis vajab tegevuse alustamiseks toetust. Lisaks vastustaja väljatoodud põhjendustele viitab 11(12)
3-16-1564
majandustegevuse laiendamise eesmärgile ka kaebaja enda käitumine. Äriregistri andmetel oli kaebaja kuni 11.02.2015 Kaasiku Mahetalu OÜ ainus juhatuse liige. Vastustajalt toetuse taotlemise ajaks taandas kaebaja end äriühingu juhtimisest, kuid asus kohe pärast vastustajalt teise keelduva otsuse saamist 25.04.2016 uuesti Kaasiku Mahetalu OÜ-d juhtima. Selline käitumine ei viita tegelikule tööpuudusele ja selle kõrvaldamiseks ettenähtud toetuse saamise vajadusele, vaid kaebaja soovile katta majandustegevuse laiendamiseks vajalikud kulud (sügavkülmkambri soetamine) vastustajalt saadava toetuse arvelt. Vastustaja viitas õigesti, et olemasoleva ettevõtja tegevuse toetamiseks on ettenähtud teised meetmed.
27.Isegi kui kohus tühistaks vaidlusalused otsused, puuduks kaebajal enam õigus ettevõtluse alustamise toetust saada. TTTS § 19 lg-st 1 nähtuvalt võib ettevõtluse alustamise toetust taotleda töötu. Töötu on TTTS § 2 p 3 järgi isik, kes ei tööta, on töötuna arvele võetud Eesti Töötukassas ja otsib tööd. TTTS § 6 lg 5 p 4 järgi ei võeta töötuna arvele isikut, kui ta on äriühingu juhatuse liige. Äriregistrist nähtuvalt on kaebaja alates 25.04.2016 Kaasiku Mahetalu OÜ juhatuse liige. Seega ei ole ta enam töötu ja tal puudub õigus ettevõtluse alustamise toetusele.
28.Eeltoodud põhjendustel puudub alus vaidlusaluste otsuste tühistamiseks ja kaebus tuleb jätta terves ulatuses rahuldamata.
29.Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulu dokumente esitanud, seetõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).