Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks
Määruse tegemise aeg ja koht
09.01.2017, Tallinn
Haldusasja number
3-16-2401
Haldusasi
Maksu- ja Tolliameti taotlus T OÜ suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Aiki Meister Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – T OÜ, volitatud esindaja v.adv Vahur Kivistik
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 29.11.2016 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
T OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta T OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.11.2016 määrus haldusasjas nr 3-16-2401 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (MKS § 1361 lg 4, HKMS § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg-te 1 ja 11 alusel Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks, paludes anda kohtutäiturile luba T OÜ-le kuuluva vallasvara arestimiseks 161 641,33 euro ulatuses (134 701,11 eurot + 20% sundtäitmise kulud). Taotluse põhjenduste kohaselt alustas MTA T OÜ revisjoni käibe-, tulu-, sotsiaalmaksu ning töötuskindlustus- ja kohustusliku kogumispensioni makse arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrollimiseks perioodil jaanuar 2011 kuni september 2015. Kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise kohustuse määramine. Nimelt selgus revisjoni läbiviimisel, et T OÜ teostas kontrollitaval perioodil emaettevõttele OÜ A osade kaupa raha väljamakseid nii sularahas kassa väljamaksetena kui ka pangaülekannetena kokku 560 828,65
3-16-2401 eurot. T OÜ raamatupidamises on nimetatud rahalised liikumised vormistatud OÜ-le A väljamakstud laenuna. Kontrolli käigus tuvastati, et T OÜ tegi perioodil jaanuar 2011 kuni september 2015 OÜ-le A laenu andmise tehingu varjus dividendide väljamakseid kokku 510 256,62 eurot. Isikute vahel tegelikult laenutehingut ei toimunud ning see oli tehtud maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil. T OÜ-l on kohustus tasuda dividendidelt tulumaksu (tulumaksuseaduse § 50 lg 1). Revisjoni käigus selgunud asjaolude ja järelduste kohta on 24.10.2016 väljastatud revisjoniakt, millest nähtuvalt suureneb T OÜ tulumaksukohustus 134 701,11 euro võrra. Äriühing esitas 09.11.2016 revisjoniaktile eriarvamuse, kuid eriarvamuse väited ei muuda MTA järeldusi. Maksuhalduri põhjendatud kahtlus, et pärast maksuotsuse väljastamist võib selle sundtäitmine osutuda raskemaks või isegi võimatuks, tugineb alljärgneval: 1) MTA-l on tekkinud põhjendatud kahtlus, et T OÜ tegutses maksude tasumisest kõrvalehoidumisel tahtlikult. Laenatud summad olid tegelikult T OÜ kasum, mis jaotati dividendidena. Arvestades põhjendatud kahtlust, et isik on viie aasta jooksul kasutanud skeemi, mille eesmärgiks oli tasuda ettenähtust 134 701,11 eurot tulumaksu vähem, on alust arvata, et isik kasutab ka edaspidi võimalusi maksukohustuse vältimiseks ega toimi kooskõlas seadusega. Kui isik on eesmärgipäraselt tegutsenud maksukohustuse vähendamise nimel, on põhjendatud eeldada, et soovimatus maksukohustust täita säilib ka tulevikus, kui rikkumised tagantjärele tuvastatakse. Seetõttu esineb suur oht, et maksu määramise korral ei ole maksuvõla hilisem sissenõudmine võimalik või on oluliselt raskem; 2) T OÜ kassa ülelugemisel selgus, et seisuga 02.06.2016 on jääk 5,20 eurot. Äriühingu pearaamatu väljavõtte kohaselt on 30.09.2015 seisuga äriühingu AS SEB Pank pangakontol rahalisi vahendeid 14 189,47 eurot. Viie aasta jooksul kanti kogu T OÜ ettevõtluse tulemusena tekkinud kasum äriühingust tulumaksu tasumata välja (nii kassast kui ka pangakontolt). Vormistati laenutehing ja laenu tagasimakseteks tasaarveldati 5 aasta jooksul osaliselt fiktiivsete ja ebamõistlikult suurte summadega seotud isikute vahel koostatud arvetega, eesmärgiga sisuliselt kustutada kogu välja antud laen; 3) arvestades määratavat maksusummat 134 701,11 eurot, puuduvad T OÜ-l rahalised vahendid maksusumma tasumiseks. Seega on põhjendatud kahtlus, et äriühing ei suuda tulevikus määratavat maksusummat tasuda ning seda eriti olukorras, kus äriühing on juba rahalisi vahendeid välja viinud ja vältinud maksude tasumist; 4) T OÜ-l puudub kinnisvara ja registervara. T OÜ ei oma kinnisvara, registervara, väärtpabereid ega väärtpaberite kontosid. Samuti ei oma maksuhaldur teavet muude varaliste õiguste kohta. Seega ei ole võimalik teha MKS § 130 lg 1 p-des 1, 2, 4 ja 5 märgitud täitetoiminguid. Arvestades eespool toodud asjaolusid, on MTA-l põhjendatud kahtlus, et pärast maksuotsuse väljastamist ei pruugi äriühingu rahaline seis võimaldada tasuda kontrolli tulemusena määratavat maksusummat ning selle hilisem sissenõudmine võib MTA-le osutuda äärmiselt raskeks kui mitte võimatuks. Pangakonto arestimine nõuete tagamise katteks ei ole suure tõenäosusega tulemuslik seetõttu, et pangakontodel ei ole piisavalt vabu vahendeid ning juurde tuleva rahavoo arest halvaks ettevõtte tegevuse suurel määral ning sellega võib tekkida olukord, kus MTA valitud meede halvendab ettevõtte võimekust olla likviidne ning tasuda tekkivaid kohustusi. Sobivaks täitetoiminguks on aresti seadmine T OÜ muule vallasvarale. Vallasvara arestimine ei halva äriühingu majandustegevust, kuna MTA jätab vara äriühingu vastutavale hoiule ning seda saab kasutada korrapärase majandamise piires. T OÜ 2015. a majandusaasta aruandest 2(7)
3-16-2401 nähtub, et 31.12.2015 seisuga on äriühingu materiaalse põhivara jääkmaksumus 64 865 eurot. Äriühingu juhatuse liige AK kinnitas 09.11.2016 esitatud eriarvamuses, et äriühingul on 2015. a arvel 33 põhivara ühikut. MTA-le teadaolevalt asub vallasvara T OÜ tegevuskohas aadressil XXX.
2.Tallinna Halduskohus rahuldas 29.11.2016 määrusega MTA taotluse MKS § 1361 lg 11 p 1 alusel ning andis kohtutäiturile loa arestida T OÜ-le kuuluv, aadressil XXX asuv vallasvara kuni 161 641,33 euro ulatuses selliselt, et vara jäetakse T OÜ valdusesse. 1) Loa andmine eeldab esiteks, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui MTA esitatud andmete põhjal oleks maksuotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 2) Taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Taotluse kohaselt selgus revisjoni läbiviimisel, et T OÜ tegi perioodil jaanuar 2011 kuni september 2015 OÜ-le A laenu andmise tehingu varjus dividendide väljamakseid kokku 510 256,62 eurot. Isikute vahel tegelikult laenutehingut ei toimunud. Seega on T OÜ-l kohustus tasuda dividendidelt tulumaksu. Taotluse ning sellele lisatud dokumentide pinnalt ei saa kohus väita, et vastavasisulise maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Praegusel ajal ei ole ületatud maksuotsuse tegemise aegumistähtaegu (MKS § 98, § 99 lg 1 p 3). 3) MTA on taotluses põhistanud oma kahtlust, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. T OÜ 2015. a majandusaasta aruandest (esitatud 21.10.2016) nähtub, et 31.12.2015 seisuga asus äriühingu pangakontodel 124 365 eurot ning kassas sularaha 27 449 eurot ehk kokku 151 814 eurot. Pangakontode seisu hindamisel ei ole põhjendatud lähtuda 30.09.2015 seisust, sest majandusaasta aruandes kajastuv info on uuem. Kassas asuva raha osas on aga põhjendatud lähtuda 02.06.2016 kassa sularaha ülelugemise aktist, sest uuemad andmed ei ole kättesaadavad. Sellegipoolest, isegi kui äriühingu pangakonto(de)l on vahepeal asunud rohkem raha kui summa, millele viitas MTA (14 189,47 eurot), tuleb arvestada, et pangakontodel asuv raha on likviidne vara ning pangakontode seis võib päevapealt muutuda. Kuna majandusaasta aruanne kajastab 11 kuu tagust seisu, ei anna see kindlust, et äriühingul oleks tulumaksu 134 701,11 eurot tasumiseks olemas piisav vara. Äriühingul puudub kinnisvara ja muu registervara. Seega kokkuvõtvalt tuleb nõustuda MTA järeldusega, et äriühingu majandusliku seisu ning varasema käitumise pinnalt (tõenäoline tahtlik kõrvalehoidmine tulumaksu tasumisest) on prognoositav, et antava maksuotsuse sundtäitmine võib muutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.
3.T OÜ esitas halduskohtu määruse peale 19.12.2016 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
3(7)
3-16-2401
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4.T OÜ palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 29.11.2016 määrus. 1) Olukorras, kus maksuhalduri poolt kohtule esitatud teave on selektiivne ja kallutatud, puudub kohtul võimalus asjaolusid objektiivselt analüüsida. Kontekstist väljarebitud ning osaliselt moonutatud infokildude põhjal tehtud kohtumäärus ei saagi olla põhjendatud. MTA on oma õigusi kuritarvitades alusetult taotlenud kaebaja omandiõigust ebaproportsionaalselt riivavate meetmete rakendamist. Küsimus ei ole kitsalt selles, kas meetmed tõid kaasa häireid majandustegevuses (seda kaebaja ei väida, sest tasus maksuotsusega nõutud summa koheselt), vaid MTA poolses põhjendamatus ja lahmivas tegevuses üldse. 2) Ehkki halduskohus loa andmisel ei kontrolli kavandatava maksuotsuse õiguspärasust üksikasjalikult, on teatud kontroll vajalik. Juhul kui maksumaksja on maksuhaldurile esitanud eriarvamuse, tuleks maksuhalduril objektiivse käsituse huvides koos kohtule esitatava vara arestimise taotlusega esitada ka eriarvamus. Praegusel juhul pole MTA seda kohtule esitanud. Kaebaja ei ole ettevõttest raha välja viinud eesmärgiga seda mitte kunagi tagasi maksta, nagu väidab maksuhaldur. Kaebaja andis A OÜ-le laenu ning laenusaaja on teostanud laenu tagasimakseid ja tasunud intressi kontrolliperioodil jaanuar 2011 kuni september 2015. Laenu tagasimakse tähtaeg saabub 31.12.2018. A OÜ on võimeline laenusumma tähtaegselt tagastama. Laenu tagasimaksmine on toimunud kogu kontrollitava perioodi vältel ja pidevalt ka pärast seda. 3) Kui maksukohustuslase vastuväited oleks kohtule teada olnud, oleks kohtul pidanud tekkima väga tugevad kahtlused MTA seisukohtade õigsuses. Ettevõtte majandustegevus on küllatki pikaajaline ja stabiilne. MTA-le on teada, et kaebaja on pikki aastaid olnud Pärnus klientide seas tuntud tehnoülevaatuse teenuse pakkuja. Tehnoülevaatuse teostaja täidab riigi haldusülesandeid. Äriühing, kes soovib selles valdkonnas tegutsema asuda, peab vastama väga rangetele nõuetele. Ebamõistlik oleks järeldada, et eeltoodust sõltumata lõpetab isik oma majandustegevuse, et saada 134 701,11 euro suurust maksueelist. MTA ega kohus ei ole analüüsinud ega väitnud, et määruskaebuse esitaja ei oleks suuteline maksuvõlga tasuma või näiteks ajatamise korral järgima tavapärast 3 aastast maksegraafikut. Samuti ei ole esitatud väidet tema võimalikust maksejõuetusest. Lisaks AS-s SEB Pank olevale arvelduskontole oli kontrollitaval perioodil kaebajal ka Nordea pangas ärihoius summas 99 000 eurot. Kohus on kaebaja 2015. majandusaasta aruandest tuvastanud, et 31.12.2015 seisuga oli kaebaja kontodel 124 365 eurot ning kassas sularaha 27 449 eurot ehk kokku oli raha 151 814 eurot. On kahetusväärne, et kohus lasi ennast eksitada ega arvestanud fakte, mis pigem kinnitavad kaebaja maksevõimekust. Kaebaja maksevõimekust kinnitab ka asjaolu, et ta tasus 02.12.2016 kogu maksuotsusega määratud summa 134 701,11 eurot.
5.Maksu- ja Tolliamet vaidleb kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. 1) MTA on oma 25.11.2016 taotluses kaalunud täitetoimingu valikut ja leidnud, et vallasvara arestimine nii, et seda saab kaebaja tegevuskohas jätkuvalt majandustegevuses kasutada, on meede, mis riivab ärihuve kõige vähem. Ka vaidlustatud määruses on kohus hinnanud kohaldatava meetme proportsionaalsust ja leidnud selle olevat pangakonto arestist vähem koormavama. 2) Koos MTA 25.11.2016 taotlusega oli kohtule esitatud kaebaja 09.11.2016 eriarvamus. Eriarvamuse seisukohti oli analüüsitud taotluse lisana 5 esitatud maksuotsuse projekti ärakuulamist käsitlevas osas. Seega oli halduskohtul vaidlustatud määrust tehes teada kaebaja seisukohad MTA 24.10.2016 revisjoniakti ja maksumääramise aluseks olevate asjaolude kohta. 4(7)
3-16-2401 3) See, et määruskaebuse esitaja oli suuteline tasuma MTA 30.11.2016 maksuotsusega määratud maksusumma 134 701,11 eurot, selgus 02.12.2016, kui T OÜ oli selle summa tasunud. Halduskohus on nimetatud asjaolu arvesse võtnud 09.12.2016 määrusega 29.11.2016 määruse tühistamisel. Kuid 29.11.2016 määrust tehes ei olnud MTA-l ega halduskohtul võimalik piisava kindlusega veenduda T OÜ-l vastavate rahaliste vahendite olemasolus. Halduskohus sai T OÜ 2015. a majandusaasta aruande põhjal ülevaate küll äriühingu rahalistest vahenditest 2015. a lõpu seisuga, kuid see ei tähenda, et 2016. a detsembrikuuks ei võinud asjaolud olla muutunud. Nimetatut on halduskohus vaidlustatud määruses ka selgitanud. MTA-l puudus ülevaade kaebaja hoiuste kohta 2016. a novembris ning seetõttu ei saanud MTA vastavat teavet halduskohtule edastada. Kuna määruskaebusele ei ole lisatud tõendeid Nordea panga ärihoiuse kohta, jäävad määruskaebuse vastavad väited ka paljasõnalisteks. 4) Halduskohtule esitatud materjalidest nähtus äriühingu tegevusala ja tegutsemise pikaaegsus. Riigikohtu praktikas (3-3-1-15-12, p 50(c), 3-3-1-16-12, p 10.4) on asutud seisukohale, et põhjendatud kahtluse, et sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib tekitada see, et maksumenetluses on tuvastatud, et juhatuse liige on äriühingu juhina võimaldanud raamatupidamises kajastada näilikke tehinguid maksukohustuse vältimise eesmärgil ning ta on andnud maksumenetluses valeütlusi. Kuna maksuhalduril on määruskaebuse esitaja suhtes tekkinud põhjendatud kahtlus, et ta osaleb maksupettuses, on Riigikohtu seisukohad asjakohased ka praeguses asjas. Maksukohustuslase tegevuse tõttu maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuses põhjendatud kahtluse tekkimiseks võib aluse anda sisuliselt igasugune maksukohustuslase tegevus, mis annab põhjust pidada tõenäoliseks, et maksukohustuslane võib edaspidi käituda pahatahtlikult ja muuta maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuks või võimatuks. Selline kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist. Vastupidi, täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Halduskohus tühistas MTA taotluse alusel 09.12.2016 määrusega praeguses asjas vaidlustatud 29.11.2016 määruse edasiulatuvalt, kuna maksuvõlg oli tasutud. See ei takista määruskaebemenetluses hindamast, kas oleks alust tühistada halduskohtu 29.11.2016 määrust tagasiulatuvalt selle õigusvastasuse tõttu.
7.Ringkonnakohus leiab, et Tallinna Halduskohtu 29.11.2016 määrus on seaduslik ja põhjendatud. Nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus HKMS § 203 lg-le 2 ja § 201 lg-le 4 tuginedes vajalikuks neid korrata.
8.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. MKS § 1361 lg 11 p 1 sätestab, et kui MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingute sooritamine ei ole asjas võimalik või ei oleks see suure tõenäosusega tulemuslik, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik taotleda halduskohtult kohtutäiturile loa andmist maksukohustuslase valduses oleva maksukohustuslasele kuuluva vara arestimiseks. 5(7)
3-16-2401
9.MTA tõi halduskohtule esitatud taotluses välja kahtluse, et T OÜ on pikemat aega ja süstemaatiliselt laenu andmise katte all tegelikult maksnud dividende, jättes sellelt tulumaksu maksmata. Nõustuda ei saa määruskaebuse väitega, et maksuhaldur esitas maksumenetluse asjaolusid halduskohtule selektiivselt ja kallutatult ning varjas T OÜ esitatud eriarvamust. Vastupidiselt määruskaebuses väidetule oli kohtule esitatud taotlusele lisatud eriarvamus (taotluse lisa 3) ja selle väiteid käsitleti ka maksuotsuse projektis (taotluse lisa 5). Esitatud materjalide põhjal oli piisavalt tõenäoline, et MTA teeb maksuotsuse summas 134 701,11 eurot. Ringkonnakohus märgib, et vara arestimiseks loa andmise menetluses ei lahendata sisuliselt ja lõplikult vaidlust selle üle, kas esitatud asjaolude ja tõendite pinnalt on tulumaksu määramine õiguspärane või mitte, kuna kiireloomulises ja ennetava iseloomuga loamenetluses ei saa paratamatult tõendeid igakülgselt, täielikult ja vahetult uurida. Piisab sellest, nagu praegusel juhul, et pole tõsist alust arvata, et tulumaksu määramine oleks õigusvastane (nt on analoogsetes õigusküsimustes väljakujunenud püsiv kohtupraktika). Tulumaksu määramise õiguspärasuse üle saab vaielda pärast maksuotsuse tegemist vaides või halduskohtule esitatavas kaebuses.
10.MKS § 1361 lg 1 kohaselt peab täitmist tagavate toimingute sooritamiseks esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Seega ei ole nõutav, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust (see ei ole etteulatuvalt üldjuhul ka võimalik), vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele. Kuna põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse luba täitetoiminguks, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt Riigikohtu määrused asjades nr 3-3-1-15-12 (p 50 alap c) ja nr 3-3-1-16-12 (p 10.4)). Selliseks kahtluseks annavad põhjust näiteks käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-413, p 22).
11.Halduskohus tuvastas 2015. majandusaasta aruande põhjal, et T OÜ pangakontol asus 31.12.2015 seisuga 124 365 eurot ning kassas sularaha 27 449 eurot. Samas oli MTA esitanud halduskohtule kassa ülelugemise tulemused, mille kohaselt seisuga 02.06.2016 on jääk 5,20 eurot. MTA kassa ülelugemise andmed on märksa usaldusväärsem kinnitus tegelikust rahalisest seisust kui majandusaasta aruandes deklareeritu. Lisaks arvestas halduskohus põhjendatult, et isegi kui isiku pangakontol on olnud teatud vahendid, on need võimalik hõlpsasti sealt ära viia ja pole kindlust, et need on alles ka sel ajal, kui tuleb tasuda eeldatavasti määratav tulumaks. Vastuseks määruskaebuse väitele, et T OÜ-l oli peale arveldusarve veel Nordea pangas ärihoius summas 99 000 eurot, tuleb märkida, et kusagilt ei nähtu, et sellest asjaolust oli MTA teadlik ning pealegi pole määruskaebusele lisatud tõendeid ei selle väite tõendamiseks ega ka üldse isiku rahaliste vahendite seisu kohta 2016. aasta lõpus. Mis puutub asjaolusse, et T OÜ tasus 02.12.2016 kogu maksuotsusega määratud summa 134 701,11 eurot, siis märgib ringkonnakohus, et see toimus pärast isiku varade arestimist ning kohtule pole esitatud tõendeid, milliste vahendite (kas isiku enda vabade vahendite või laenu) arvelt maksuvõlg tasuti.
12.Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et praegusel juhul on võimaliku maksuvõla sissenõudmise tagamiseks kohaldatud sisuliselt leebeimat võimalikku abinõu, s.o isiku majandustegevust häiriti vähimal võimalikul määral. Põhivara arestimine isiku valdusesse jätmisega võimaldab isikul jätkata senise majandustegevusega, andes maksuhaldurile samal ajal tagatise, mistõttu on tegemist maksukohustuslast märksa vähem koormava ja seega proportsionaalsema abinõuga kui nt ettemaksukonto või pangakonto arestimine, mis võib 6(7)
3-16-2401 tõesti halvata ettevõtte majandustegevuse. Mida vähemkoormav on maksuvõla sissenõudmise tagamise abinõu, seda madalam on tõendamisstandard maksukohustuslase tulevase pahauskse käitumise hindamisel. Kuid olukorras, kus isikut on alust kahtlustada pikaajaliselt, süstemaatiliselt ja suures ulatuses maksudest kõrvalehoidumises ehk teadlikult ja eesmärgipäraselt tegutsemises maksukohustuse vähendamise nimel, on piisavalt alust eeldada, et tema soovimatus maksukohustust täita säilib ka tulevikus, kui rikkumised tagantjärele tuvastatakse. Määruskaebuse väidete kohaselt tulnuks arvestada T OÜ laitmatu renomeega. Isiku pikaajaline tegutsemine ja varasemate probleemide puudumine ei saa olla täielik garantii, et määratavad maksusummad reaalselt ka laekuvad. Tähelepanuta ei saa jätta riskifaktoreid – kahtlus pikaajalise, süstemaatilise ja suures ulatuses maksudest kõrvalehoidumise kohta, mis sai olla ainult tahtlik; registervara puudumine; muu vara suur likviidsus; kassajäägi suur erinevus võrreldes majandusaasta aruandes deklareerituga. Seega pole välistatud, et T OÜ võib olemasolevad varad võõrandada ja muuta end varatuks, mille tulemusel muutub maksukohustuse sundtäitmine võimatuks. Selline kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2015 määrus haldusasjas nr 3-14-52172 ning 27.01.2015 määrus haldusasjas nr 3-14-51698).
13.Määruskaebuse esitaja menetluskulud tuleb jätta HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Plaks
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.