Maksuõigus › Maksuotsused

3-16-1194

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(10)

3-16-1194 suhete koosseis peab tagama ettevõtte tegevuse jätkamise. Oluline on kindlaks teha, mis moodustab ettevõtte „tuumiku“. 3) Selles asjas moodustasid ettevõtte tuumiku sõiduautod, mille rentimine ja müük oli/on nii 123 Grupp, kui ka Best Visioni peamiseks tegevusalaks ning seda välistavaks asjaoluks ei ole, et Best Visioni põhitegevusalana on äriregistrisse kantud enda kinnisvara ost ja müük ning lisategevusalana sõiduautode ja väikebusside rentimine ja müük. Best Visioni 2013. a majandusaasta aruande tegevusaruandes on ettevõtte põhitegevusalana nimetatud just sõiduautode rentimist ja müüki ning eesmärgiks seatud samadel tegevusaladel jätkamist, suurendades autorendi teenuse osutamist. Eelnev on ühtlasi vastuolus Best Visioni väitega, nagu oleks äriühingu põhitegevusalaks muu laenuandmine ning enda kinnisvara ost ja müük ning lisategevuseks alates 30.07.2015 sõiduautode ja väikebussid müük ja rent. Samuti ei ole veenev Best Visioni poolt maksuhaldurile antud seletus selle kohta, et äriühing tegutseb sõiduautode rentimise ja müügiga vastu tahtmist ning pigem on soov selle tegevusega lõpetada. Best Visioni 2015. a KMD-de andmetest, kus kajastub ühendusesisest soetust kokku summas 141 710,86 eurot, võiks pigem järeldada, et Best Vision jätkab sama tegevust nagu 123 Grupp ehk impordib kasutatud sõiduautosid nende müügi ja/või rentimise eesmärgil. 4) Ettevõtte või selle osa ülemineku hindamisel tuleb analüüsida konkreetse tehingu asjaolusid ja nii tehingule eelnevat kui ka järgnevat äriühingute käitumist. Ettevõtte ülemineku kriteeriumid on üksikfaktorid, mida tuleb hinnata nende koosmõjus (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-20-11). Eelnevast järeldub, et maksuhaldur saab koosmõjus hinnata vaid neid kriteeriume, mis konkreetses asjas esinevad. See tähendab, et kui mõnda kohtu poolt nimetatud kriteeriumi konkreetses asjas ei esine, ei saa seda ka hindamisel aluseks võtta või selle puudumist lugeda ettevõtte üleminekut välistavaks asjaoluks. Selles asjas ongi maksuhaldur tuvastanud piisavalt asjaolusid, mis 123 Grupp sõiduautode rentimise ja müügiga tegelenud ettevõtte Best Visionile üleminekule viitavad ning maksuhaldur on maksuotsuses arusaadavalt selgitanud sedagi, milline varakogum üle läinud ettevõtte moodustas. Liisinguettevõtete arvetel näidatud sõiduautosid liisis varem 123 Grupp ja müüs siis samad sõiduautod liisinguandjatele tagasi, kes need omakorda Best Visionile liisisid. Liisitud vara olemasolul ei saagi ettevõte üle minna muul viisil, kui selle vara üleminekuks tuleb saada nõusolek ka kolmandatelt isikutelt ning ainuüksi liisitud vara olemasolu ei saa ülemineku toimumist välistada, kui kõik muu ettevõtte üleminekule osundab. 5) Vaidlust ei ole selles, et samal ajal, kui 123 Grupp tegevus sõiduautode rentimise ja müügi alal lõppes, algas see (nö nullist) Best Visioni juures ning sisuliselt tegevus sellel tegevusalal sama varakogumiga jätkus ilma katkestuseta. Maksuhaldur on välja toonud ka hankija- ja kliendisuhete jätkuvuse, mida Best Vision vaidlustanud ei olegi. Kuigi jaanuaris 2015 tegi 123 Grupp töötasu väljamakseid vaid ühele töötajale (M. N.), on Best Visioni tegevjuht E. N. maksuhaldurile kinnitanud, et äriühing toimis pereettevõttena, kus vaatamata töölepingute puudumisele täitsid igapäevaseid tööülesandeid mõlemad abikaasad (E. N. ja M. N.). Seega võib sisuliselt rääkida ka töötajate üleminekust. Kuigi M. N., kes oli 123 Grupp ainuomanik ja juhatuse liige, võõrandas äriühingu osad 15.10.2013 ja alates 13.09.2013 nimetati uueks juhatuse liikmeks A. E. (ajavahemikul 13.09.2013 kuni tänase päevani on 123 Grupp juhatuse liikmeks vahetunud neljal korral), siis kuni 123 Grupp varade ülevõtmiseni Best Visioni poolt oli 123 Grupp E. N. juhtimise ja kontrolli all. M. N. võõrandas 123 Grupp osa 15.10.2013 Money Mill OÜ-le, mille osanikuks alates 12.12.2013 on E. N.

3(10)

3-16-1194 Just isikute ringi kattuvus oli see, mis hõlbustas ettevõtte üleminekut ning usutavalt ei mõju M. N. seletus suulisest kokkuleppest selle kohta, et uus juhatuse liige maksab järelmaksuga 1,5 aasta jooksul ja kirjutab ümber kõigi autode ja laenude käendused. On selge, et juhul, kui äriühingu osa võõrandamine olnuks tehingu sisuliseks eesmärgiks, oleksid pooled käendusega seonduva lahendanud enne osa võõrandamist, mitte jätnud seda suuliste kokkulepete objektiks. 6) Isikute seotust ja ettevõtte ülemineku soovi näitab seegi, et Best Visioni kinnitusel tasus ta korduvalt liisingmakseid ajal, mil juhatuse liikmed olid vahetunud ning veenvalt ei mõju Best Visioni väited, et selle põhjuseks oli kohustuste täitmata jätmine uue juhatuse liikme poolt, teades, et 123 Grupp tegevust juhtis faktiliselt E. N. Sellest lähtuvalt ei olegi usutavad E. N. selgitused selle kohta, miks ei saanud äriühingu faktilise juhtimisega tegeleda 123 Grupp järgnevad juhatuse liikmed ning millest tingituna tuli just temal jätkuvalt esindada 123 Grupp volikirja alusel. 7) Liisinguettevõtete poolt väljastatud arvetel näidatud sõiduautode soetamine oli tehinguks, mis toimus ettevõtte ülemineku raames kolmandate isikute osalusel. Seega toimus varjatud üleminek maksude tasumisest kõrvalehoidmise eesmärgil, mille tulemusena Best Vision tekitas endale sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse ilma, et käivet majanduslikus ja KMS mõttes oleks toimunud. Vaidlusaluste tehingute tulemusena soovis Best Vision tekitada endale kopsaka stardikapitali, mis võimaldanuks tal täita liisinglepingutest tulenevaid kohustusi. 8) Kui tegemist olnuks ostu-müügitehinguga, nagu Best Vision väidab, tulnuks 123 Grupil kõnesolevate sõiduautode müügist liisinguettevõtetele tekkinud käive deklareerida ja käibemaks tasuda. Vaidlust ei ole selles, et 123 Grupp riigile käibemaksu tasunud ei ole ning E. N. ei saa tugineda väitele, et ta seda ei teadnud, kuna faktiliselt juhtis 123 Gruppi kuni liisinglepingute ümbervormistamiseni tema ise. Just selliste tasumata maksukohustuste ja ebaõiglase maksueelise vältimiseks ongi ettevõtete ülemineku kaasustes sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramine sageli põhjendatud. 9) Vaidlust ei ole selles, et sisuliselt peale 123 Grupp tegevuse üleminekut Best Visionisse midagi ei muutnud, kuna liisingmakseid tasus enne 123 Grupp osa võõrandamist M. N., tegi seda peale 123 Grupp osa võõrandamist, kui ka peale seda, mil vaidlusaluste sõidukite liisinguvõtjaks vormistati Best Vision. Võimalik, et 123 Grupp osa võõrandamine enne ettevõtte üleminekut oligi vormistatud selleks, et paremini varjata tulevast ettevõtte üleminekut, kuid maksustamise mõttes on tulemus sama.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3-16-1194 alusel saadud käibemaksu tagastamist riigilt või kui on alust arvata, et ostjal ei ole võimalik alusetult tasutud käibemaksu müüjalt tagasi saada (Riigikohtu otsused nr 3-3-1-22-07 ja 3-3-1-3-09). Antud juhul on esitatud 123 Grupp vastu kustutamishoiatus kuivõrd ettevõttel on esitamata majandusaasta aruanded juba aastast 2014. Samas peab maksuhaldur arvestama ka tänasel päeval tekkiva (juba tekkinud) topeltmaksustamise küsimusega. Võõrandades sõidukeid, mida kaebaja liisinguettevõtetelt omandas, lisab kaebaja müügihinnale käibemaksu. Seega, kui maksuotsus jääb sellisel kujul jõusse, tekib kaebajal kohustus tasuda käibemaksu, kuid kaebajal endal ei ole olnud võimalik sõiduki omandamisel sisendkäibemaksu maha arvestada. Kaebaja on võõrandanud tänaseks päevaks kokku umbes 7 sõidukit. 3) Maksuotsuse argumentidega ei ole piisavalt põhjendatud maksuhalduri järeldus, et 123 Grupp ja kaebaja vahel on toimunud ettevõtte osa üleminek. Maksuhaldur ei ole võtnud seisukohta, milline varakogum moodustas ettevõtte, mille kaudu 123 Grupp tegutses ning milline osa sellest anti üle kaebajale. Organisatsiooniliseks tervikuks oleva ettevõtte osa (käitise) üleminekut ei saa järeldada pelgalt asjaolust, et makseraskustesse sattunud 123 Grupp võõrandas sõidukid kaebajale. 4) Antud juhul on maksuhaldur leidnud, et mõlema ettevõtte tegevus kattus. Kuidas maksuhaldur sellisele järeldusele jõudis, ei ole võimalik kogutud materjalide pinnalt tuvastada. Nähtuvalt kaebaja ja 123 Grupp äriregistri väljavõtetest, on alates 21.11.2014 ettevõtte põhitegevusalaks mootorsõidukite osade ja lisaseadmete jaemüük ja lisategevusalaks veoste ekspedeerimine. Samas kaebaja põhitegevusalaks alates 26.03.2014 oli muu laenuandmine ja lisategevusalaks enda kinnisvara ost ja müük. Kaebaja loodi 15.07.2013, mis välistab võimaluse asuda seisukohale, et kaebaja oleks loodud spetsiaalselt temale etteheidetaval perioodil. Asjaolu, et kaebaja ei kavatsenud asuda tegelema sõidukite äriga viitab ka 26.07.2013 koostatud kavatsuste protokoll. Samasisuline kinnitus anti ka 15.10.2013 sõlmitud osaühingu osa müügilepingu sõlmimisel. Seega on ebaõige maksuhalduri seisukoht, et kaebaja ja 123 Grupp tegevusalad kattusid, mis on üheks oluliseks asjaoluks hindamaks ettevõtte üleminekut. 5) Maksuhaldur on leidnud samuti, et nii kaebaja kui ka 123 Grupp juhtimine toimus samade isikute poolt. Maksuhalduri seisukohalt jätkas pärast 13.09.2013 123 Grupp tegevuse juhtimist E. N. Kaebaja poolt esitatud kavatsuste protokollist nähtub, et E. N. võttis esiteks endale kohustuse vajadusel abistada 123 Grupp uusi omanikke. Seega oli E. N. poolne abi ettevõtte juhtimisel juba varasemalt poolte poolt kokku lepitud. Samasisuline kohustus tulenes ka 15.10.2013 sõlmitud osaühingu osade võõrandamislepingust. Asjaolu, et E. N. jätkas tegevust 123 Grupis, ei anna mingitki alust asuda seisukohale, et ta oleks olnud juhtorgani liige või töötaja kaebaja juures. E. N. tegutses volikirja alusel, kuid sellist isikut ei ole võimalik lugeda võtmeisikuks. 6) Nähtuvalt 15.10.2013 sõlmitud osaühingu osa müügilepingust kohustus 123 Grupp juhatuse liige enda nimele ümber vormistama kõik käendused, mis olid seotud 123 Grupp tegevusest tulenevate liisingulepingutega. Seda siiski 123 Grupp esindajad ei teinud. Sellest tulenevalt jäid kehtima varasemalt liisingulepingute juurde sõlmitud käenduslepingud endise juhatuse liikme M. N. M. N. sõlmis kokku 3 käenduslepingut, mille kohaselt vastutas tema 123 Grupp kohustuste täitmise eest kokku summas 42 767 eurot. Tulenevalt sellest tasus M. N., kui käendaja 123 Grupp arveid. Vaatamata sellele ei suutnud 123 Grupp oma kohustusi täita ning liisinguettevõtted ütlesid 123 Grupiga sõlmitud liisingulepingud üles. See omakorda tähendas, et 123 Grupp kohustus sõidukid tagastama liisingule. Seega tekkis olukord, kus 123 Grupp ei suutnud täita enda liisingulepingutest tulenevaid kohustusi ning liisingulepingud kaebajale teadaolevalt lõpetati. Kuivõrd kaebaja juhatuse liige oli andnud oma isiklikud käendused, siis oli reaalne, et käendajal tuli hakata tasuma isiklikult 123 Grupp kohustusi. Samas oleks käendajal tekkinud küll tagasinõue 123 Grupp vastu, kuid kuivõrd ettevõttel varalised vahendid 5(10)

3-16-1194 puudusid, siis oli otstarbekas liisingult nimetatud sõidukid omandada ja oma jõududega võõrandada, et vältida nõudeõigust käendaja vastu. Seega ei olnud nimetatud tehingu mõtteks võtta üle 123 Grupp tegevus, vaid vältida nõuete esitamist kaebaja juhatuse liikme vastu. Asjaolu, et liisingult omandatud sõidukeid ei saanud koheselt võõrandada, kuid samas oli vaja tasuda liisingumakseid, on loomulik, et kaebaja rentis sõidukeid edasi, et tasuda jooksvaid liisingumakseid. Kaebaja on eelnevalt märkinud, et on võõrandanud 7 sõidukit omandatud sõidukitest.

Maksu- ja Tolliamet palub 30.09.2016 vastuses jätta kaebus rahuldamata.

1) Maksuhaldur palub lähtuda kontrollaktis, maksuotsuses ja vaideotsuses toodust. Kaebus kordab suures osas vaiet. 2) Topeltmaksustamisega seonduvas on maksuhaldur enda seisukoha avaldanud maksuotsuse p-s 3.3 ja on sealtoodud kaalutlustele tuginedes jätkuvalt seisukohal, et lubamatut topeltmaksustamist ei esine. 3) Kaebaja leiab, et maksuhaldur peaks 123 Grupp vastu esitatud kustutamishoiatuse tõttu jätma poolte käibemaksuarvestuse korrigeerimata ja aktsepteerima ostja õigust sisendkäibemaksu mahaarvamisele. Kaebaja jätab tähelepanuta, et Riigikohtu poolt viidatud nn erandlike asjaolude rakendumise obligatoorseks eelduseks on fakt, et mittetegelik ostja on näiliku tehingu korral käibemaksu tasunud ja deklareerinud. Praegu puudub vaidlus, et 123 Grupp jättis vaidlusalustelt tehingutelt käibemaksu tasumata (vt ka Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-46-11 p 22).

KOHTU PÕHJENDUSED

3-16-1194 tekkida käibemaksu tasumise kohustust, millele vastaks õigus tasutud käibemaksu mahaarvamiseks sisendkäibemaksuna.

3-16-1194 et nende (eeldatavalt E. N. ja tema abikaasa M. N.) sooviks oli 123 Grupp tegevusalast vabaneda, millega seoses võõrandati 123 Grupp 2013. a oktoobris 31 000 euroga A. E.le. Ostja jättis aga omapoolsed kohustused täitmata ning 123 Grupp sattus finantsraskustesse, millest tulenevalt asusid 123 Grupp võlausaldajad esitama nõudeid M. N. vastu, kes oli 123 Grupp sõidukite liisinglepinguid eraisikuna käendanud. Sellest tulenevalt pöördus E. N. 2013. a detsembris selleks ajaks 123 Gruppi väidetavalt kontrolliva A. T. poole, kellega lepiti kokku, et E. N. saab osaleda 123 Grupi töös tekkinud probleemide lahendamiseks (sh sai E. N. osaluse Money Mill OÜ-s, mis oli 123 Grupp omanikuks). Probleemide lahenduseks oli E. N. selgituse kohaselt 123 Grupp liisinglepingute ülevõtmine E. N. ja tema abikaasa poolt kontrollitava Best Visioni poolt. Üldjoontes samad seisukohad esitas E. N. ka tunnistajana kohtus ütlusi andes.

E. N.

selgitas, et 123 Grupp vara koosnes 49-st sõidukist ning tema abikaasa M. N. oli käendanud 123 Grupp kohustusi liisinguettevõtete ees suurusjärgus 600 000 – 700 000 eurot. Samuti selgitas E. N., et juba algse ostjaga (A. E.) oli kokkulepe, et E. N. jätkab aasta jooksul 123 Grupp tegevuses osalemist ning ka järgmise omanikuga (A. T.) lepiti kokku tema osalemine 123 Grupp tegevuses.

8(10)

3-16-1194 sh maksuhalduri edasised nõuded äriühingu vastu perspektiivituks), Best Vision omandas kontrolli sõidukite üle ja käibemaksu enammakse näol ka täiendavad finantsvahendid ettevõtluse jätkamiseks, liisinguettevõtete jaoks asendus probleemne liisinguvõtja uuega, kelle finantsvõimekus oli eeldatavalt parem, ning M. N. pääses liisinguettevõtete poolt käendussuhte raames nõude esitamisest enda vastu. Arvestades, et eelkirjeldatud tehingutes 123 Grupile ehk nn müüjale rahalisi vahendeid ei laekunud (toimus nõuete tasaarveldus – MTA 30.09.2016 vastuse lisad 32-33, 58-61) ning 123 Grupil puudus teadaolevalt ka muu likviidne vara, siis oli tehingutesse nö sisse kirjutatud 123 Grupp poolt tehinguga kaasneva käibemaksukohustuse täitmatajätmine. Samas tekkis Best Visionil käibemaksu enammakse ehk tagastusnõue riigi vastu, mis tagaski osapooltele eelise tehingute sellisel viisil vormistamiseks. Seega oli tehingute olemuslikuks sisuks riigieelarveliste vahendite arvel 123 Grupp (äriühingule kuuluva ettevõtte) finantsraskuste leevendamine.

9(10)

3-16-1194 Kapitalirendi puhul tasub liisinguvõtja liisingmakseid (vara omandamise osamakseid) teatud ajaperioodi kestel. Samas saab liisinguvõtja arvata koheselt lepingu sõlmimisel (käibe tekkimisel – KMS § 11 lg 1) maha kogu sisendkäibemaksu. 123 Grupp kui algne liisinguvõtja ja ettevõtte üleandja oli eeldatavalt juba arvestanud kõnealuste sõidukite soetamisel täismahus sisendkäibemaksu. Seega ei saanud Best Visionil kui ettevõtte ülevõtjal tekkida õigust arvestada teistkordselt sisendkäibemaksu sõidukite koguväärtuselt (analoogselt ei saa kaebaja arvestada sisendkäibemaksu ka otse kaebajalt üle võetud sõiduki puhul). Kaebaja võttis sisuliselt üle ettevõtte, mille varade ja kohustuste maht juba hõlmas 123 Grupp poolt varasematel perioodidel deklareeritud sisendkäibemaksu. Käesoleval juhul ei saa rääkida ka sellest, et 123 Grupp oleks reaalselt tasunud riigieelarvesse samas suuruses käibemaksu, mille mahaarvamist kaebajal piiratakse. Kaebaja maksustamise taustaks ongi just asjaolu, et 123 Grupp ei ole vastavat käibemaksu tasunud (123 Grupp e-maksuameti väljavõte – MTA 30.09.2016 vastuse lisa 81).

(allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee Kohtunik

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.