Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks
Määruse tegemise aeg ja koht
06.01.2017, Tallinn
Haldusasja number
3-16-2405
Haldusasi
DR ja MTÜ Kose Tennis kaebus Kose Vallavolikogu 20.10.2016 otsuse nr 333 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad – DR ja MTÜ Kose Tennis, volitatud esindaja v.adv Vahur Kivistik Vastustaja – Kose vald
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 14.12.2016 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
DR ja MTÜ Kose Tennis määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta DR ja MTÜ Kose Tennis määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 14.12.2016 määrus haldusasjas 3-16-2405 muutmata.
2.Kaebajate menetluskulud jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kose Vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esimees tegi 21.04.2016 vallavolikogule esildise moodustada haridus- ja kultuurikomisjoni juurde temaatiline töörühm „Kose valla spordi töörühm“ (SP-töörühm). SP-töörühm moodustataks haridus- ja kultuurikomisjoniga samaks tähtajaks ning sellel oleks õigus esitada haridus- ja kultuurikomisjonile Kose valla sporti puudutavaid ettepanekuid. Kose Vallavolikogu moodustaski 28.04.2016 otsusega nr 282 osundatud esildise ja Kose valla põhimääruse § 24 lg 8 alusel haridus- ja kultuurikomisjoni juurde SP-töörühma, mille 18 liikme hulgas olid ka PP ja DR MTÜ-st Kose Tennis.
2.Haridus- ja kultuurikomisjoni esimees tegi 11.10.2016 vallavolikogule esildise muuta SPtöörühma koosseisu, arvates sellest välja valla haridusnõuniku ning kaks liiget seoses elukoha vahetusega ja ühe omal soovil ning lisades liikmeteks viie spordiklubi esindajad. Ühtlasi tehti ettepanek arvata SP-töörühmast välja DR (et mitte muuta liikmete arvu kunstlikult suureks, jääb igast eraklubist töörühma üks esindaja; MTÜ Kose Tennis esindajaks jääb PP SP-töörühma
3-16-2405 esimehena). Kose Vallavolikogu 20.10.2016 otsusega nr 333 muudeti volikogu otsust nr 282, lõpetades muu hulgas DR volitused SP-töörühma juures.
3.DR ja MTÜ Kose Tennis esitasid 25.11.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Kose Vallavolikogu 20.10.2016 otsuse nr 333 tühistamiseks. 1) Rikutud on kaebajate õigust ärakuulamisele – arvestades, et volikogu otsused tehakse haldusmenetluses, peab haldusorgan isiku ära kuulama. Vallavolikogu oleks pidanud istungile, kus vaidlustatud otsus vastu võeti, kutsuma MTÜ Kose Tennis esindaja ja DR. 2) Rikutud on eneseteostuse vabadust – vaidlustatud otsuses nimetas vallavolikogu omal valikul MTÜ Kose Tennis esindaja SP-töörühma, sekkudes nii MTÜ õigusesse end ise teostada. 3) Otsus on põhjendamata – sellest ei selgu, mis ajendas vallavolikogu sellist otsust vastu võtma ja mis on otsuse eesmärk. Kaebajatele oli otsus üllatuslik, kuna varem pole keegi rääkinud töörühma koosseisu muutmisest. Töörühma liikmete arvu ei ole kunagi fikseeritud, tegemist on vabatahtliku kuuluvusega. Kuigi otsuse motivatsioonis nimetatakse vajadust mitte ajada töörühma kunstlikult suureks, valiti viie välja arvatud töörühma liikme asemele kuus muud isikut. 24.11.2016 seisuga on SP-töörühmas 20 liiget, kusjuures osa spordialasid on esindatud rohkem kui ühe liikmega.
4.Tallinna Halduskohus tagastas 14.12.2016 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel, kuna kaebajatel puudub kaebeõigus ja kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Kose Vallavolikogu 20.10.2016 otsus nr 333 on halduse siseakt, sest see ei ole suunatud isikute õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. SP-töörühm on komisjoni juures tegutsev nõuandvat funktsiooni täitev struktuur, mille moodustamine on kohaliku omavalitsuse sisepädevuse küsimus. Valla elanikel ning mittetulundusühingutel puudub õigus nõuda konkreetse valdkondliku töörühma moodustamist, samuti ei oma nad otsustusõigust töörühma moodustamise põhimõtete (nt mitu esindajat ühest spordiklubist peaks töörühmas olema) või liikmelisuse (keda tuleks töörühma liikmeks nimetada või keda ei tohiks sealt välja arvata) üle. Siseaktide puhul tuleb arvestada, et üldjuhul need haldusvälise isiku subjektiivseid õigusi ei puuduta, seega saab kaebeõigus nende vaidlustamiseks tekkida vaid erandjuhtudel. Sellise erandliku juhuga praegusel juhul tegemist ei ole. SP-töörühma moodustamisel on silmas peetud valdkondlikku ja spordiklubide põhist, mitte aga isikupõhist (personaalset) esindatust. Kose vald ei ole oluliseks pidanud, kes konkreetselt esindavad spordiklubisid. Mitu esindajat igast spordiklubist töörühma jääb, on valla otsustuspädevusse kuuluv küsimus, mille puhul puudub spordiklubidel või nende esindajatel kaasarääkimise õigus. Ka ei nähtu, et riivatud või – veelgi enam – rikutud oleks MTÜ Kose Tennis õigust vabale eneseteostusele. Jättes siinjuures kõrvale diskussiooni sellest, kas põhiõigus vabale eneseteostusele üleüldse laieneb juriidilisele isikule, ei viita haldusasja materjalides miski sellele, et Kose vald on soovinud välistada justnimelt DR osalemise töörühma tegevusest ning näeb ainumõeldava MTÜ Kose Tennis esindajana SPtöörühmas PP. 11.10.2016 esildisest nähtuvalt on PP töörühma esimees, mis võib olla ka tema jätkamise põhjuseks. Puudub alus pidada Kose valla tehtud otsust MTÜ Kose Tennis osas meelevaldseks. Kaebajad ei ole esile toonud, et PP asemel peaks töörühma tegevuses MTÜ Kose Tennis esindajana osalema just DR. Puudub mistahes info selle kohta, et MTÜ Kose Tennis soovi liikmete vahetamiseks Kose vald ei aktsepteeriks.
2(4)
3-16-2405 Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58 kohaselt ei saa nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kaebusest ei selgu, millise tulemuse oleks andnud kaebajate ärakuulamine vaidlustatud akti õiguspärasust silmas pidades, kas selle tulemusel oleks tulnud loobuda töörühma moodustamise põhimõtete muutmisest, mille kohaselt igast eraklubist jääks töörühma 1 esindaja või oleks DR asemel pidanud töörühmast lahkuma PP. Viimast soovi ei ole kaebajad aga kaebuses esile toonud. Tulenevalt HKMS § 158 lg-st 3 ei hinda kohus kaalutlusotsuse otstarbekust ega saa seetõttu anda hinnanguid, millise liikmete arvu juures tuleb SP-töörühma pidada liiga suureks, millisel juhul parajaks. Ei nähtu, et vastustaja oleks rikkunud kaalutlusõiguse piire või reegleid, nt et mõni eraspordiklubi oleks saavutanud võrreldes MTÜ-ga Kose Tennis parema positsiooni. Spordiklubide võrdse kohtlemise põhimõttega on õigustatav vastustaja soov ühe valdkonna piires tagada erinevate spordiklubide esindatus, piirates samal ajal ühest klubist osalevate esindajate arvu. Asjaolu, et SP-töörühma liikmete hulgas on mõnest spordiorganisatsioonist rohkem esindajaid (spordikool), näitab pigem seda, et SP-töörühma tuleb kaasata erinevate spordialade esindajad. Vastupidine tõlgendus mõjutaks ebaproportsionaalselt sellise spordiala esindatust SP-töörühmas, millega tegeleb mitu erinevat spordiklubi. Kui spordiklubi juures on võimalik harrastada mitut spordiala, kuid sellele spordiklubile on ette nähtud ainult üks koht SP-töörühmas, võivad mõned spordialad jääda esindatusest sootuks ilma. Arvestades, et huvija harrastustegevuse mõtteks on võimaldada elanikel leida endale sobiv spordiala, on oluline anda väljund erinevatele spordialadele. Algselt moodustatud SP-töörühmas oli 18 liiget, 20.10.2016 muudatuste järel oli töörühmas 19 liiget (lahkus 5 ja asemele tuli 6). Kaebajate väitel on seisuga 24.11.2016 SP-töörühmas 20 liiget. Kujunevat SP-töörühma liikmete arvu silmas pidades ei saa pidada meelevaldseks Kose valla soovi mitte muuta töörühma osalejate arvu (kunstlikult) suureks, arvestades muu hulgas, et osaleda soovivad spordiklubid saavad töörühmas esindatuse. Silmas tuleb pidada ka seda, et kui MTÜ-st Kose Tennis lubatakse töörühma tegevuses osaleda mitu esindajat, tuleks võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes lubada seda ka teistele spordiklubidele. Seetõttu võib kaebuse rahuldamise tagajärjel kasvada töörühma liikmete arv edaspidi veelgi suuremaks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.DR ja MTÜ Kose Tennis paluvad määruskaebuses tühistada halduskohtu 14.12.2016 määrus. Kohus ei ole selgitanud, miks on kaebeõiguse puudumine ilmselge. Vallavolikogu otsusega lõpetatakse DR õigus osaleda spordi töörühmas ja piiratakse MTÜ Kose Tennis õigust. Ei ole mõeldav, et vald oma äranägemise järgi nimetab töörühma ja arvab sealt välja inimesi, keda ta heaks arvab, ilma et puudutatud isikutel oleks õigus oma seisukohta väljendada. Töörühm kutsuti ellu vabatahtliku algatuse poolt selleks, et edendada kohalikku spordielu ja aidata kaasa kitsaskohtade lahenduste leidmisele erapooletul viisil, lahus poliitilisest survest. See, et spordi töörühm moodustati hiljem volikogu kultuuri- ja hariduskomisjoni juurde, oli valla ettepanek. Olemuslikult on tegu kolmanda sektori ja kohaliku omavalitsuse koostööga, kus tuleb järgida seadust ja head tava. Kose vald on kahetsusväärselt eiranud spordi töörühma põhimõtteid ja ühepoolselt nimetanud töörühma liikmeteks mitmed valla töötajad, kes esindavad poliitilisi huvigruppe, ilma et spordi töörühma liikmed oleks saanud kaasa rääkida. Vallavolikogu oleks pidanud kutsuma nii DR kui ka MTÜ Kose Tennis volikogu istungile, kus vaidlusalune otsus vastu võeti, et anda kaebajatele sõna, või tagama ärakuulamise muul mõistlikul viisil. Vallavolikogu võttis MTÜ Kose Tennis asemel ise vastu otsuse jätta töörühma just PP, mitte aga DR või MTÜ mõne kolmanda liikme. Kaebajatele teadaolevalt ei ole PP käest keegi 3(4)
3-16-2405 küsinud, kas ta soovib jätkata spordi töörühma esimehena. Kaevatavas otsuses toodud põhjendus – mitte muuta töörühma osalejate arvu kunstlikult suureks – on otsitud. Töörühma liikmete arv ei ole fikseeritud, tegemist on vabatahtliku kuuluvusega. Töörühma liikmete arv pole vähenenud, vaid suurenenud ning jätkuvalt on osad spordialad esindatud mitme esindajaga.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks.
7.Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 44 lg 1 ls 3 kohaselt kehtestab volikogu oma töökorra ning sama seaduse § 47 lg 2 kohaselt sätestatakse volikogu komisjoni tegevuse alused ja kord valla või linna põhimääruses. Kose Vallavolikogu 27.02.2014 määrusega nr 21 kinnitatud Kose valla põhimääruse § 24 lg 8 sätestab: „Komisjonide esimehe esildisel võib vallavolikogu otsustada vallavolikogu komisjoni juurde temaatiliste töörühmade moodustamise. Töörühmade koosseis, volituste ulatus ja kestvus nähakse ette esildises.“ Norm töörühma kohta paikneb volikogu komisjoni tegevust reguleerivas sättes ning selle mõte on volikogu isekorraldusõiguse alusel luua komisjoni abistav ja nõustav kogu mõnes küsimuses või valdkonnas, mida volikogu peab vajalikuks. Põhimäärus ei sisalda muid norme töörühma kohta peale nende tegevuse protokollimise korra (§ 24 lg 3). Volikogu võib töörühma luua või mitte luua ning selle koosseisu kinnitada oma äranägemise järgi. Kellelgi pole subjektiivset õigust nõuda enda töörühma liikmeks nimetamist või liikmena jätkamist. Kuna töörühm moodustatakse volikogu ja selle komisjoni huvides (abistamiseks nende ülesannete täitmisel), mitte selle liikmete huvide kaitseks, ei pea volikogu esitama ka erilisi põhjendusi, miks kedagi töörühma nimetatakse või ei nimetata. Ringkonnakohus peab töörühma liikme subjektiivsete õiguste rikkumist teoreetiliselt võimalikuks vaid juhul, kui liikmeks nimetamisel või volituste lõpetamisel on isikut diskrimineeritud võrdse kohtlemise seaduses sätestatud alustel (rahvus, etniline kuuluvus, rass, nahavärvus vms). Välistatud on kohtus vaidluse algatamine selle üle, kas nõuandva töörühma koosseisu peaks kuuluma ühe või teise spordiala või klubi esindaja või kui mitu ühe või teise spordiala või klubi esindajat. Selle otsuse langetab lõplikult volikogu oma huvisid silmas pidades ja põhimääruses sätestatud menetluskorda järgides. Töörühma liikme ärakuulamine enne tema volituste lõpetamist võib küll ära hoida isiku tarbetut üllatamist vms inimlikke ebameeldivusi, kuid selle tegemata jätmine ei muuda otsust õigusvastaseks, kuna isikul ei ole õigust nõuda enda töörühma liikmeks nimetamist ega õiguspärast ootust, et ta saab jätkata liikme kohustuste täitmist ka siis, kui volikogu seda enam otstarbekaks ei pea. Halduskohus on määruses piisavalt põhjendanud, et DR volituste lõpetamiseks olid ratsionaalsed põhjused ning temal ei ole õigust nõuda, et halduskohus hindaks, kas töörühma tegevuse optimeerimiseks olnuks volikogu poolt otstarbekaks peetust paremaid võimalusi.
8.Mis puudutab väiteid, kas PP oli nõus jätkama töörühma juhi kohal, siis see vaidlus ei puutu kaebajatesse. Mõistagi ei saa kedagi sundida tema tahte vastaselt olema töörühma liige või juht. Kui PP ei soovi jätkata töörühma liikme või juhina, siis piisab sellest volikogule teadaandmisest. Soovi korral võivad kaebajad ja PP kokku leppida, et töörühmas jätkab PP asemel DR ja esitada sellekohase ettepaneku volikogule otsustamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Plaks
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.