JJ-Entertainment OÜ kaebus Ettevõtluse Arendamise SA 28.03.2016 otsuse nr 1.1-5.1/16/339 osaliseks ja Rahandusministeeriumi 15.06.2016 vaideotsuse nr 9.213.8.2/06279 tervikuna tühistamiseks ning Ettevõtluse Arendamise SA kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – JJ-Entertainment OÜ, seaduslik esindaja juhatuse liige Joel Juht Vastustaja I – Ettevõtluse Arendamise SA, volitatud esindaja Sven Pääsukene Vastustaja II – Rahandusministeerium, volitatud esindaja Silvi Uljas
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta JJ-Entertainment OÜ kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 06.02.2017 (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks teiste menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.JJ-Entertainment OÜ (kaebaja) esitas 26.02.2016 Ettevõtluse Arendamise SA-le (EAS) taotluse projektile “Liipa Talu” siseministri 13.02.2015 määruse nr 4 “Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord” (Määrus nr 4) § 6 lg 1 p 1 alusel turismitoodete ja -atraktsioonide ning sihtkoha ja võrgustiku arendamise toetuse saamiseks.
2.EAS teavitas 02.03.2016 e-kirjas kaebajat taotluse mittevastavusest Määruse nr 4 nõuetele ning kaebajale anti tähtaeg kuni 15.03.2016 vastuväidete ja lisateabe esitamiseks. EAS tuletas 15.03.2016 e-kirjas kaebajale meelde, et vastuväiteid ja lisateavet oodatakse kuni 15.03.2016. EAS teavitas 17.03.2016 e-kirjas kaebajat, et vastuväiteid ja lisateavet oodatakse kuni 17.03.2016.
3.EAS tunnistas 28.03.2016 otsusega nr 1.1-5.1/16/339 kaebaja toetuse saamiseks vastavaks ja esitatud taotluse mittevastavaks ning jättis kaebaja taotluse meetme määruse kohase toetuse saamiseks rahuldamata. Määruse nr 4 § 10 järgi saab toetust taotleda tingimusel, et projekti raames elluviidavad tegevused toimuvad üksnes väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi. Tallinna linnapiirkonnaks loetakse vastavalt Määruse nr 4 § 2 p-le 11 Tallinna linna koos selle lähiümbruse kohaliku omavalitsuse üksustega, sh ka Jõelähtme vallaga. Kaebaja projekti tegevused on kavandatud Jõelähtme vallas, mis ei ole meetme abikõlblik piirkond. Teiseks on Määruse nr 4 § 13 lg 1 p 1 järgi taotluse tingimuseks, et toetust taotletakse tegevuskavas sisalduvale objektile ja tegevusele. Liipa talu ei sisaldu objektina Harju maakonna piirkondade konkurentsivõime tugevdamise (PKT) tegevuskavas. Seetõttu ei vasta kaebaja taotlus Määruses nr 4 sätestatud tingimustele ning seda ei ole võimalik tunnistada vastavaks ega rahuldada. Kaebaja omapoolseid vastuväiteid tähtajaks ei esitanud.
Kaebaja esitas 20.04.2016 vaide EAS otsuse peale.
5.Rahandusministeerium pikendas 12.05.2016 kirjaga vaide lahendamise tähtaega kuni 20.06.2016 ning jättis 15.06.2016 vaideotsusega nr 9.2-13.8.2/06279 vaide rahuldamata, kohustades samas EAS parandama haldusaktis esinevad ebatäpsused. Põhjendused:
5.1.EAS e-teeninduse automaatkontroll kontrollib e-keskkonnas kohustuslike väljade täitmist. E-teenindus ei anna kinnitust selle kohta, et taotlus vastab nõuetele. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavust kontrollivad EAS töötajad.
5.2.Kuna kaebaja projekt ei vasta Määruse nr 4 tingimustele, siis seda ei saa Määruse nr 4 alusel rahastada. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et projekt peab vastama pelgalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele nr 1303/20131 (Määrus nr 1303/2013). Selline lähenemine ei ole kooskõlas sekkumisloogikaga. Määrus nr 1303/2013 ning fondimäärused (sh Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1301/20132 (Määrus nr 1301/2013)) reguleerivad Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 koostamist. Euroopa Liidu (EL) toetuse kasutamise aluseks sõlmiti 20.06.2014 Eesti ja Euroopa Komisjoni vahel 5 fondi (sh Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17.12.2013 määrus nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17.12.2013 määrus nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006.
2(12)
3-16-1399
Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF)) hõlmav partnerluslepe, milles on kokku lepitud rahastamisprioriteedid, eesmärgid ja oodatavad tulemused, eurorahade kasutamise eeltingimused, vahendite administreerimise üldine korraldus. Partnerlusleppe alusel koostati rakenduskava, mille Euroopa Komisjon kinnitas 10.12.2014. Rakenduskavas kirjeldatakse rahastatavate valdkondade lõikes konkreetsemad EL vahendite kasutamise eesmärgid ja oodatavad tulemused, meetmed ning nende rahastamine. Eesti peab tagama rakenduskava rakendamise, st andma toetust projektidele vastavalt rakenduskavas kokkulepitule. Määruse nr 4 abil viiakse ellu rakenduskava prioriteetse suuna “Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” meetme “Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” tegevuste “Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringud (töökohtade loomine)” ja “Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringud (töökohtade ja teenuste kättesaadavus)” eesmärke. Määrus nr 4 kehtestati perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (STS2014_2020) § 14 alusel ning toetuse andmisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 20.03.2014 korraldusega nr 107 kinnitatud “Eesti regionaalarengu strateegiast 2014–2020”. Määrus nr 4 on rakenduskava, partnerlusleppe, EL ja siseriikliku õigusega kooskõlas. Valitsusasutus peab täitma õigusaktide hierarhias kõige madalamat temale adresseeritud õigusakti kuni selle kehtetuks tunnistamiseni isegi siis, kui madalam õigusakt on vastuolus kõrgemate õigusaktidega. Seega on antud juhul õige kohaldada Määrust nr 4 kui madalamat õigusakti.
5.3.Määruse nr 1301/2013 art 5 p 8 alapunktis b sätestatud investeerimisprioriteedi raames võib toetada projekte vaid osana konkreetsete piirkondade territoriaalsest strateegiast. Sellest tulenevalt alustasid maakonnad juba 2014. a kevadest oma arengukavade (strateegiate) uuendamisega, et paika panna põhisuunad, millised valdkonnad on just nende maakonnas kõige perspektiivsemad töökohtade loomise ning töökohtade ja teenuste füüsilise kättesaadavuse seisukohast. Strateegiate uuendamise ja PKT tegevuskavade eelnõude koostamise eest vastutab maavanem. Tegemist on pikaajalise ning avatud ja läbipaistva protsessiga, kuhu maavalitsused kaasasid avaliku, mittetulundus- ning erasektorite esindajaid. Rahandusministeerium kooskõlastas maakondade PKT tegevuskavad valdkondade eest vastutavate ministeeriumidega. Harjumaa PKT tegevuskava kinnitas riigihalduse minister 26.10.2015 käskkirjaga ning see on kättesaadav nii Rahandusministeeriumi kui EAS veebilehtedel. Seega Määruse nr 4 § 13 lg 1 p 1 nõue, et toetust võib taotleda vaid tegevuskavas sisalduvale objektile ja tegevusele, tuleneb Määrusest nr 1301/2013 ja rakenduskavast. Kaebaja toodud näidisloetelu võrdlus toetuse taotlusega ei ole asjakohane, sest näidisloetelus viidatud projektikavandid panustavad toetuse tingimuste erinevatele eesmärkidele. Projektide mõjude võrdlemine eeldab sügavamat sisuanalüüsi, mitte pelgalt näilist vastavust Määruse nr 4 ühele lausele. Määruse nr 4 § 15 lg 2 järgi hindab nõuetele vastavaid taotlusi ekspertidest moodustatud hindamiskomisjon, võttes aluseks vastava valdkonna hindamismetoodika. Maakonna PKT tegevuskavasse kuulumine ei garanteeri projektikavandi automaatset rahastamist, vaid võimaldab esitada taotluse EAS-le, kus toimub taotluse sisuline hindamine.
5.4.Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondade spetsiifiliste probleemide lahendamiseks on olemas selleks spetsiaalselt ellu kutsutud Linnapiirkondade jätkusuutliku arengu meede. Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetusskeem (PKT toetusskeem) on aga ellu kutsutud aitamaks väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi paiknevaid piirkondi, mille võime panustada riigi majanduskasvu on väike, mis takistab riigi regionaalarengu ühtlasema konkurentsivõime ja elutasemeni jõudmist. PKT toetusskeemil on kaks eesmärki. Keskuse ja tagamaa vaheliste ühenduste parandamisel toetatakse investeeringuid ühistransporti ning jalg- ja jalgrattateedesse. Suurem osa avalikest teenustest ja töökohtadest asuvad linnakeskustes, seetõttu on äärmiselt oluline tagada häid ühendusi toimepiirkonna keskuse ja selle tagamaaga, et väljaspool linnapiirkondi elavatele inimestele juurdepääs avalikele
3(12)
3-16-1399
teenustele ja töökohtadele paraneks. Arvestades ühistranspordisüsteemi toimimist võrguna, on PKT toetusskeemile püstitatud eesmärkide saavutamise seisukohast õigustatud võimaldada ülemaakondlike ühistranspordiprojektide korral investeeringuid võrgu terviklikuks väljaarendamiseks, lahendamaks keskuse ja tagamaa vaheliste ühenduste kõige olulisemaid kitsaskohti. Kõik toetusmeetmed on suunatud turutõrgete lahendamiseks. Tallinna linnapiirkond on sisemajanduse koguprodukti elaniku kohta loomisel selge liider võrreldes Eestimaa ülejäänud piirkondadega. Tallinna linnapiirkond on oluliselt tugevamas positsioonis töökohtade loomisel ning ettevõtlusaktiivsuse poolest, seetõttu töökohtade loomisele suunatud tegevustest (Määruse nr 4 § 6 lg 1 p-d 1-4) on Tallinna linnapiirkond toetuse saajana välistatud. PKT toetusskeemi tingimused on õiglased ja läbipaistvad, seatud erandid on õigustatud ja põhjendatud. Kõik toetuse tingimused on varakult enne taotlusvooru avamist avalikustatud ning toetuse sihtgrupile ja avalikkusele laiemalt tutvustatud.
5.5.Hea halduse tava kohaselt ei küsita taotlejatelt rakendusüksusele registritest või muul moel kättesaadavat informatsiooni. Seetõttu ei küsitagi EAS e-teeninduses informatsiooni taotluse objekti ja tegevuste sisaldumise kohta PKT tegevuskavades. Taotluses palutakse kirjeldada projekti tulenevust maakondlikust arengukavast, kuna see on üks aspektidest, mida arvestatakse hindamisel. Maakondade PKT tegevuskavade loetelu on EAS ja Rahandusministeeriumi veebilehtedel avalikult üleval koos selgitusega, et kinnitatud tegevuskavad on toetuse taotluse aluseks ning toetatakse vaid neid projekte, mille objekt ja tegevused sisalduvad maakondade PKT tegevuskavades.
5.6.EAS veebilehel on kirjas toetuse tingimused, samuti lingid Määrusele nr 4 ja seletuskirjale, kus on toetuse andmise tingimused üksikasjalikult kirjas ja lahti seletatud. EAS teavitus PKT toetusskeemi võimalustest oli suunatud fokuseeritud sihtgrupile ning vastavad selgitused on EAS veebilehel olemas.
5.7.Kaebaja on enne otsuse tegemist ära kuulatud. EAS teavitas enne otsuse tegemist kaebajat toetuse mittevastavusest ja andis kolmel korral võimaluse vastuväidete esitamiseks. Kaebaja vastuväiteid ei esitanud.
5.8.Kaebaja projekti võrdlus näidisloetelus olevate projektiga ei ole asjakohane. Ühed kuuluvad Harjumaa PKT tegevuskavva ja teine mitte. Ühed vastavad toetuse andmise tingimuse nõuetele, teine mitte. Seega ei ole tegemist võrreldavate olukordadega ja võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega.
5.9.Määruse nr 4 § 14 lg 5 järgi peab EAS kontrollima taotluse ja taotleja vastavust §-s 14 ning §-des 6-10 ja 13 esitatud nõuetele. EAS tunnistas õigesti kaebaja tingimustele vastavaks taotlejaks, sest Määruse nr 4 § 10 lg 1 p 2 järgi on äriühingud abikõlblikud taotlejad Määruse nr 4 § 6 lg 1 p 1 toetuse saamiseks. Määruse nr 4 § 10 lg 1 preambulas on kirjas, et toetust saavad taotleda juriidilised isikud vaid tingimusel, et projekti raames elluviidavad tegevused toimuvad üksnes väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi. Tallinna linnapiirkonna koosseisu kuulub Määruse nr 4 § 2 p 11 järgi ka Jõelähtme vald, seega viimane tingimus ei ole kaebaja taotluse puhul täidetud. Määruse nr 4 § 13 lg 1 järgi tuleb taotlus esitada tegevuskavas sisalduvale objektile ja tegevusele ning antud nõue ei ole kaebaja projektil täidetud. Määruse nr 4 § 14 lg 9 järgi taotluse või taotleja mittevastavaks tunnistamise korral taotlust ei hinnata ja selle kohta teeb EAS taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
5.10.EAS otsuse vormivead ei mõjutanud asja sisulist otsustamist ega anna alust EAS otsus kehtetuks tunnistada.
4(12)
3-16-1399
6.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse EAS 28.03.2016 otsuse nr 1.1-5.1/16/339 osaliseks ja Rahandusministeeriumi 15.06.2016 vaideotsuse nr 9.2-13.8.2/06279 tervikuna tühistamiseks ning EAS kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. Põhjendused:
6.1.Riigisisesed alamalseisvad õigusaktid peavad olema kooskõlas riigisiseste seaduste ja EL õigusaktidega. Vastuolu korral tuleb juhinduda seadustest ja EL õigusaktidest. Liipa Talu projekt vastab enam ootustele ja eesmärkidele, mis on sätestatud Määruse nr 1303/2013 preambula p-des 16, 18, 19, 21, 23, 35, 36, 38, 52, 59, 83 ja art-tes 9, 18, kui Harju maakonna PKT tegevuskava näidisloetelus toodud projektid (bussiterminali rekonstrueerimine, parklate ja kergliiklusteede rajamine jne). Jalg- ja jalgrattateede ehitamisega ühendust keskusega ei parandata, sest keegi ei hakka keskusesse jala või jalgrattaga minema. Harjumaal ei ole ühistranspordi osas defitsiiti. Piletimüügisüsteemi muutmine samuti juurdepääsu keskusele ei paranda. Tegemist ei ole projektidega, mis kõrvaldaks turutõkkeid. Seega minnakse näidisloetelus toodud projekte eelistades vastuollu Määrusega nr 1303/2013. EAS on rikkunud Määruse 1303/2013 preambula p 64, 72, 77, 87, 92, 93, 102. Kuna Määrus nr 4 on vastuolus EL õigusega, tuleb juhinduda EL õigusest. Kaebaja taotlust ei saa menetlusest välistada.
6.2.Määrus nr 4 on koostatud selliselt, et EL toetusi oleks võimalik kasutada vaid avaliku sektori projektide elluviimiseks. Kaebajat koheldakse ebavõrdselt, sest nt Harjumaa ühistranspordi projekt on seotud Tallinna ja selle linnapiirkonnaga. Ka Liipa Talu projekt on oma tegevuslikus mõttes üle Jõelähtme valla piiride ulatuv ja ka väljapoole Eestit ulatuv. Liipa Talu projekti mõju aitab areneda paljudel piirkondadel ja viib Eesti majandust edasi rahvusvahelises plaanis. Seejuures ei ole õige võrdsustada omavahel Tallinna linna ja Jõelähtme valda.
6.3.Tagantjärele ei ole võimalik tuvastada, milline teave oli taotluste esitamisel EAS veebilehel üleval. Igal juhul ei olnud taotlusankeedis kirjas, et lähtuda tuleb maakonna PKT tegevuskavast. Taotlusankeedis räägitakse maakondlikust arengukavast. Selleks on antud juhul “Harju maakonna arengustrateegia 2025. Harjumaa konkurentsivõime tugevdamise kava valdkondade prioriseerimise alused”. Kaebaja on analüüsinud enda projekti vastavust nimetatud arengukava ja Harju maakonna PKT tegevuskavaga. EAS ei ole sellele tähelepanu pööranud. Isegi kui viited EAS veebilehel olid olemas, ei muuda see EL õigusega vastuolus olevaid siseriiklikke õigustühiseid norme kehtivateks. Samuti puudub teave selle kohta, kuidas tuleks konkureerida PKT tegevuskavasse.
6.4.EAS tegevus on avalikkust olulisel määral eksitav, lastes oma veebilehe kaudu esitada taotlusi, kuid selgitades hiljem, et taotlusi võisid esitada vaid eelnevalt kokkulepitud nimekirjades olevad projektid. EAS lõi õiguspärase ootuse ja kallutas isikuid taotlusi esitama, mis on vastuolus hea haldustavaga. Kuna taotlusvooru tulemusena antakse kasutusse oluline avalik ressurss, peab see võimaldama võrdsetel alustel osaleda kõigil põhjendatud nõuetele vastavatel isikutel. Põhjendatud nõuded peavad olema defineeritud EL asjakohastes õigusaktides. Parimad projektid ei ole automaatselt need, mida keegi oli kunagi õiges kohas mingisse nimekirja sokutanud.
6.5.Arusaamatuks jääb, kuidas saab tunnistada kaebaja toetuse saamiseks vastavaks, kuid tema taotluse mittevastavaks, seda enam, et taotlust sisulist ei hinnatud.
6.6.Kuna e-keskkond võimaldas taotluse esitada, kinnitas see, et taotlus on nõuetekohane ja kaebajal tekkis põhjendatud ootus, et tema taotlust ka menetletakse. Taotluse koostamine on suur töö. Kui taotluse esitajal lastakse eksitavalt taotlus esitada ja suur töö ära teha, siis on see käsitletav erasektori ressursside raiskamisena.
5(12)
3-16-1399
6.7.EAS rikkus kaebaja ärakuulamisõigust. Kolme e-kirja saatmine teavitusega, et kavatsetakse teha otsus taotluse mitterahuldamise kohta, ei ole taotleja ärakuulamine. Kaebaja seisukohad, miks taotlus vastab nõuetele, olid kirjas taotluses, mida EAS sisuliselt ei hinnanud.
6.8.EAS otsuses on vormivead lühendite kasutamisel. Vormivigade olemasolu ei tekita usaldust ka muude normide järgimise osas.
6.9.Rahandusministeerium teavitas 09.05.2016 kirjaga vaide lahendamise tähtaja pikendamisest 30 päeva võrra. Seega tulnuks vaie lahendada hiljemalt 09.06.2016. Kuna vaie tulnuks lahendada 10 päeva jooksul ja kaebaja vaie registreeriti EAS-s 21.04.2016, tulnuks vaide lahendamise tähtaja pikendamisest teavitada hiljemalt 02.05.2016. Tähtaegade ületamine ei riku kaebaja õigusi, kuid näitab vastustaja suhtumist õigusnormidesse.
EAS palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
7.1.Määrus nr 4 ei ole vastuolus EL õigusega. Määrus nr 1303/2013 on üldsätete määrus, mis sisaldab hulgaliselt volitusnorme, mille alusel on Eestis vastu võetud STS2014_2020 ja selle rakendusmäärused ning toetuse andmise määrused. Kõik need on kooskõlas Määrusega nr 1303/2013. STS2014_2020 § 14 p 9 kohaselt võib piiritleda meetme määruses toetuse andmise konkreetse tegevuse, piirkonna või sihtrühmaga.
7.2.Kaebaja viited Määruse nr 1303/2013 preambula punktidele on asjakohatud. Preambula ei sisalda õigusnorme, vaid selgitab artiklites antud õigusnormide sisu. Seega on kaebaja väited Määruse nr 4 ja EAS otsuse vastuolu kohta EL õigusega paljasõnalised ja tõendamata. Kaebaja viidatud preambula punktid käivad artiklite kohta, mis ei ole antud asjas asjakohased.
7.3.Kohus ei saa hinnata projektide vastavust või mittevastavust struktuuritoetuse eesmärkidele ja prioriteetidele. Kohus saab kontrollida, kas EAS otsus oli antud kooskõlas õigusaktidega ja kas Määrus nr 4 on kooskõlas kohalduva EL õigusega. Seetõttu tuleb kaebaja argumentatsioon enda projekti vastavuse kohta struktuuritoetuse eesmärkidele jätta tähelepanuta. Samal põhjusel ei ole mitmed viited Määruse nr 1303/2013 preambula punktidele asjassepuutuvad.
7.4.Arusaamatuks jääb, mil viisil ja mis põhjusel oleks EAS pidanud takistama kaebajal taotlust esitada. E-teenindus on veebikeskkond taotluste esitamiseks, mida saavad kasutada kõik isikud, kes identifitseerivad end ID-kaardiga või mobiil-ID-ga ning sõlmivad e-teeninduse kasutamise lepingu. E-teenindus on vaid tehniline vahend taotluste esitamiseks, mis teostab tehnilist automaatkontrolli – st kas kõik nõutud lahtrid on tekstiga täidetud ning nõutud kohtades kinnitused ja failid lisatud, kuid e-teenindus ei kontrolli esitatud informatsiooni sisu – sellist kontrolli ei saagi tehniliselt lahenduselt eeldada. Taotluse esitamise kinnitusega tekib taotlejal õiguspärane ootus vaid sellele, et haldusorgan on taotluse kätte saanud ja alustab selle osas menetlust. Taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontroll on taotluse menetlemise esimene etapp, mille viib läbi EAS töötaja ja seda on kaebaja taotluse puhul ka tehtud. Toetuse saamine ei ole taotleja subjektiivne õigus, vaid võimalus, mis eeldab taotleja poolt kõigi kohalduvate regulatsioonide järgimist. Sealhulgas on taotlejal hoolsuskohustus viia end kurssi konkreetses meetme määruses taotlejale ja taotlusele esitatavate nõuetega. Määruse nr 4 § 6 lg 1 sätestab, et toetust antakse projektile, mille objekt ja tegevused sisalduvad vastava maakonna tegevuskavas, ning § 2 lg 8 annab tegevuskava definitsiooni. Määruse nr 4 § 1 lg 2 sätestab, et kaebaja projektis sisalduvate tegevuste abikõlblik sihtpiirkond ei ole Tallinna linnapiirkond ning § 2 lg 11 defineerib Tallinna linnapiirkonna. Määruse nr 4 § 12 lg 2 sätestab, et taotluse võib esitada vaid tegevuskavas sisalduvate objektide ja tegevuste kohta. Sama informatsioon on ka EAS veebilehel, seda edastati taotlusvooru infopäevadel, mis toimusid 1., 3., 4. ja 9. detsembril 2015. Vastavalt Määruse nr 4 § 12 lg-le 4 oli taotlejatel õigus saada oma projektile eelnõustamist, mille käigus teavitati taotlejaid ka eelkäsitletud nõuetest. Infopäevadel osalemine ja
6(12)
3-16-1399
eelnõustamine olid taotlejate jaoks tasuta. Seega pidi kaebaja olema teadlik, et tema taotlus ei vasta Määruse nr 4 nõuetele ning tal ei saanud tekkida õiguspärast ootust vastupidise osas. Taotlusvormis kinnitab taotleja oma allkirjaga, et ta on teadlik kõikidest toetuse andmise tingimuste määruses sätestatud tingimustest.
7.5.Taotlusvormi märgitakse andmed, mis on vajalikud taotluse hindamiseks. Taotlusvormis ei loetleta isikuid, kellel ei ole õigust taotlust esitada, mitteabikõlblikke kulusid jne, sest sellise info jaoks on olemas meetme määrus ja haldusorgani veebileht. Maakondlik tegevuskava ja maakonna arengukava on erinevad dokumendid. Tegevuskava on valitsuse korraldusega kinnitatud loetelu projektidest, mille kohta võib piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmes esitada taotluse. Maakonna arengukava on strateegiadokument, millega on paika pandud maakonna arengusuunad. Taotleja ei pidanud taotlusvormi märkima, et tegemist on maakondlikku tegevuskavasse kantud projektiga, sest tegevuskavad on avalikult kättesaadavad ja seda on EAS-l võimalik ise kontrollida. Kuigi ka arengukavad on avalikult kättesaadavad, on nende arv suurem ja seal leiduva info poolest rohke, mistõttu EAS ei pruugi ise leida sealt projekti kohta käivat. Seetõttu on põhjendatud maakonna arengukavale vastavuse info esitamine taotlusvormis. Taotlusvormi lahter, kus küsiti infot maakonna arengukavaga kooskõla kohta, ei saanud mingil viisil tekitada kaebajas õiguspärast ootust, et tema taotlus vastab Määruse nr 4 nõuetele. Kaebaja projekt ei sisaldunud maakondlikus tegevuskavas ja seega ei vastanud taotlus nõuetele. Kaebaja teadmatus taotlusele esitatud nõuetest on tema enda tegevusetuse tagajärg. Kui kaebaja oleks olnud hoolsam ja hankinud avalikult kättesaadavatest allikatest infot toetusmeetmete kohta, oleks taotluse koostamisele kulunud tühi töö jäänud tegemata.
7.6.EAS saatis kaebajale 3 e-kirja, millega andis tähtaja arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. EAS selgitas e-kirjas kaebajale, et tema taotlus ei vastanud Määruse nr 4 nõuetele. Kaebaja ignoreeris kirju meelega. Seega oli kaebajale ärakuulamisõigus tagatud. Kuna taotluse sisu ei olnud EAS otsuse aluseks, ei pidanud EAS seda ka ärakuulamiskirjas käsitlema.
7.7.Kaebajat ei ole ebavõrdselt koheldud. Antud juhul ei ole olnud tegemist võrdsete isikutega samades oludes. Erinevalt kaebaja projektist olid teised kaebaja viidatud projektid kantud Määruses nr 4 sätestatud tegevuskavva. Seega oli nende projektide erinev kohtlemine õigustatud ja põhjendatud.
7.8.EAS ei ole rikkunud head haldustava. EAS on kaebaja taotlust menetledes järginud õigusnorme ja õiguskindluse printsiipi. EAS haldusorganina ei saa hinnata kehtiva õigusakti vastavust EL õigusaktile või Eesti Vabariigi põhiseadusele, kuna see võiks viia täitevvõimu omavolini. Sellise hindamise õigus on vaid kohtul. Seega kuni Määrust nr 4 ei ole EL õigusega vastuolus olevaks tunnistatud, on EAS otsus õiguspärane.
7.9.Nõuded taotlejale ja taotlusele on erinevad ning mõlemad on iseseisvad taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemise alused. Nõuded taotlejale on sätestatud Määruse nr 4 §-s 10. Kuna kaebaja vastas neile nõuetele, siis tunnistas EAS kaebaja nõuetele vastavaks. Nõuded taotlusele on kehtestatud Määruse nr 4 §-s 13. Kaebaja taotlus neile ei vastanud ja EAS-l tuli taotlus rahuldamata jätta, sest edasi menetleda (sisuliselt hinnata) on võimalik vaid selliseid taotlusi, kus nõuetele vastavad nii taotleja kui taotlus.
7.10.Vorminõuete rikkumine ei muuda EAS otsust õigusvastaseks ega too kaasa otsuse tühistamist. Nimetatud vead ei mõjutanud asja otsustamist.
8.Rahandusministeerium palus jätta kaebuse rahuldamata, jäädes vaideotsuses toodud põhjenduste juurde. STS2014_2020 § 51 lg 3 kohaselt lahendatakse vaie 30 kalendripäeva jooksul vaiet lahendavale asutusele vaide esitamisest arvates. Vaide lahendamise tähtaega võib pikendada haldusmenetluse seaduse (HMS) § 84 lg 2 kohaselt. HMS § 84 lg 2 sätestab, et kui
7(12)
3-16-1399
vaiet on vaja täiendavalt uurida, võib vaiet läbivaatav haldusorgan vaide läbivaatamise tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra. Seega on vastustaja järginud vaide lahendamisel seaduses toodud tähtaegu.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kaebaja esitas taotluse turismitoodete ja atraktsioonide ning sihtkoha kui võrgustiku arendamise toetamiseks (I kd tl 147), seega taotles ta toetust Määruse nr 4 § 6 lg 1 p 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt antakse toetust projektile, mis panustab §-s 3 nimetatud eesmärgi, tulemuse ja väljundite saavutamisse ning mille objekt ja tegevused sisalduvad vastava maakonna tegevuskavas. Toetust antakse sihtkoha eripära rõhutavate terviklike turismitoodete ja -atraktsioonide arendamise ning sihtkoha kui võrgustiku arendamise tegevustele. Määruse nr 4 § 10 lg 1 p 2 järgi saab äriühing toetust taotleda § 6 lg 1 p-s 1 nimetatud tegevuste puhul tingimusel, et projekti raames elluviidavad tegevused toimuvad üksnes väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi. Määruse nr 4 § 2 p 11 järgi on Tallinna linnapiirkond Tallinna linn koos selle lähiümbruse järgnevate kohaliku omavalitsuse üksustega: Harku vald, Jõelähtme vald, Kiili vald, Maardu linn, Rae vald, Saku vald, Saue linn, Saue vald ja Viimsi vald. Kaebaja on taotluses toonud projekti elluviimise asukohana välja Jõelähtme valla (I kd tl 154p), mis kuulub Tallinna linnapiirkonda ja välistab toetuse saamise Määruse nr 4 § 6 lg 1 p 1 alusel. Õigus piiritleda toetuse andmine teatud piirkonnaga tuleneb STS2014_2020 § 14 p-st 9.
10.Nõue, et taotluse võib esitada maakonna tegevuskavas sisalduvate objektide ja tegevuste kohta, on üheselt kirjas Määruse nr 4 § 6 lg-s 1, § 12 lg-s 2 ja § 13 lg 1 p-s 1. Seega on tegemist õigusaktist tuleneva nõudega, mis kehtis olenemata sellest, kas sellele on taotluse vormis viidatud või mitte. Sellise tingimuse kehtestamise õigus tuli STS2014_2020 § 14 p-st 2. Õigusaktidega kursis olemise kohustus on kaebajal endal. Seda enam ettevõtjal nende õigusaktidega, mis reguleerivad taotletava toetuse saamist. Seejuures on kaebaja taotluses Harju maakonna PKT tegevuskavale viidanud, seega oli ta teadlik viidatud nõudest. Kaebaja projekti ja tegevusi ei sisaldu Harju maakonna PKT tegevuskavas3.
11.Harju maakonna PKT tegevuskavas on tõepoolest viidatud vajadusele arendada Harjumaa mõisakomplekse, kuid ilmselgelt ei jätku avalikke ressursse kõikide vajaduste rahuldamiseks, mistõttu on tegevuskavas tehtud valik ja määratud kindlaks objektid/tegevuskompleksid, mida arendama asutakse. Tegevuskavast nähtuvalt on objektide pingerida koostatud koostöös Harjumaa Omavalitsuste Liidu ja Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskusega. Seega on tegemist laiapõhjalise avalikke ja erahuve arvestava kokkuleppega. Tegevuskava ei näe ette Maardu mõisakompleksi arendamist. Samuti ei saa Liipa talu väljaehitamist turismiobjektina käsitleda Maardu mõisakompleksi arendamisena, nagu kaebaja taotluses leiab. Seega ei vasta kaebaja taotlus ka tegevuskavas sisaldumise nõudele.
12.Määruse nr 4 § 14 lg-st 9 ja § 15 lg-st 1 nähtuvalt hinnatakse vaid taotlusi, mis vastavad nõuetele. Kuna kaebaja taotlus ei vastanud eeltoodud tingimustele, tuli EAS-l teha taotluse rahuldamata jätmise otsus (Määruse nr 4 § 14 lg 9) ja kaebaja taotluse menetlus lõpetada. Ei ole mõistlik ega eesmärgipärane hinnata taotlusi, mis nagunii ei vasta ettenähtud tingimustele ja mida ei saa seetõttu nagunii rahuldada.
13.Kohus nõustub vastustajate seisukohaga, et e-keskkonnas vastu võetud taotlus ei kinnita taotluse vastavust kõigile kehtestatud tingimustele. Määrusest nr 4 nähtuvalt esitatakse taotlusele mitmeid sisulisi nõudeid ja nende kontrollimine tehnilise lahenduse poolt ei ole mõeldav. Sellise kontrolli peab läbi viima rakendusüksuse ametnik. E-keskkonna kinnitus saab
anda õiguspärase ootuse vaid selle kohta, et asutus on taotluse kätte saanud ja asub selle nõuetele vastavust kontrollima.
14.Kellelgi ei ole subjektiivset õigust toetuse saamisele struktuurfondide vahendite arvelt. Toetuse saamiseks peavad nii taotleja kui toetatav projekt vastama ettenähtud tingimustele. Kaebajal oli enne taotluse esitamist kohustus viia end kurssi toetuse andmise tingimustega. Vastustajad on teinud piisavalt, et toetuse taotlejaid toetuse andmise tingimustest eelnevalt teavitada. Toetuse andmise tingimused on õigusaktide näol kättesaadavad Riigi Teataja veebilehel. Toetuse andmise tingimusi on selgitatud EAS4 ja struktuurfondide5 veebilehtedel (viimasele viidatakse Rahandusministeeriumi6 veebilehel). Vastustajad on viidanud toetuse tingimusi tutvustavatele infopäevadele ja taotlejatele korraldatud eelnõustamistele. Seega on vastustaja Määruse nr 1303/2013 art-st 115 tuleneva kohustuse täitnud. Lisaks oli kaebajal võimalus esitada vastustajatele teabenõudeid toetuse saamise tingimuste selgitamiseks. Seega oli kaebajal mitmeid võimalusi enda kurssi viimiseks toetuse andmise tingimustega. Kui kaebaja seda ei teinud, siis oli see tema enda hooletus ja risk. Kaebaja viide taotluse koostamisele kulunud asjatust ressursikulust on asjakohatu. Selgelt põhjendamatu on kaebaja väide, nagu oleks haldusorgan kallutanud teda taotlust esitama. Taotluse esitamine oli vabatahtlik ja kaebaja enda valik.
15.Vastustajad toovad õigesti välja, et EAS-l oli Määruse nr 4 § 14 lg 5 järgi kohustus kontrollida nii taotluse kui taotleja vastavust Määruse nr 4 §-des 6-10 ja 13-14 esitatud nõuetele. Määrus nr 4 esitab taotlejale ja taotlusele erinevaid nõudeid, seega saab hinnang taotleja vastavusele ja taotluse vastavusele olla erinev. Kaebaja vastas äriühinguna Määruse nr 4 § 10 lg 1 p-s 2 toodud tingimusele. Määruse nr 4 § 10 lg-s 1 toodud täpsustav tingimus, et projekti raames elluviidavad tegevused peavad toimuma üksnes väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi, seondub taotlusega, mitte taotlejaga, kuigi selline tingimus on kehtestatud taotlejale esitatavate nõuete all. Seega tunnistas EAS põhjendatult kaebaja nõuetele vastavaks, kuid kaebaja taotluse nõuetele mittevastavaks.
16.Kaebaja viited Määruse 1303/2013 preambula punktidele on asjakohatud. EL õigusaktide preambulad ei sisalda õigusnorme, seega ei saa neist tuleneda kellelegi ka subjektiivseid õigusi. Õigusnormid sisalduvad EL õigusaktide artiklites. Preambula aitab vaid selgitada õigusnormide kehtestamise eesmärke.
17.Kaebaja arusaam struktuuritoetuste jagamise loogikast on ebaõige. Toetusi ei jagata toetusesaajatele otse EL õigusaktide alusel. EL õigusaktid on raamistik, mis näevad ette üldisemad toetuste jagamise reeglid ja eesmärgid, milleks EL vahenditest toetusi jagatakse. Kuna ERF toetusi reguleerivad Määrus nr 1303/2013 ja Määrus nr 1301/2013 on liiga üldsõnalised ja suunatud liikmesriikidele, siis ei saa kaebaja tuletada neist endale õigust konkreetse toetuse saamiseks. Määruse nr 1303/2013 art 9 sätestab valdkondlikud eesmärgid, mida püütakse struktuurifondidest makstavate toetustega saavutada, kuid nende eesmärkide saavutamise täpsemad meetmed ja nende eesmärkide sisse jäävad kitsamad investeerimisprioriteedid peab kehtestama iga liikmesriik ise, arvestades tema riigisiseseid eripärasid, vajadusi ja kitsaskohti (Määruse nr 1303/2013 art 18). Selleks peab liikmesriik koostama koostöös Määruse nr 1303/2013 art-s 5 sätestatud partneritega partnerluslepingu (Määruse nr 1303/2013 art 2 p 20, art 14), milles on mh toodud välja, milliseid valdkondlikke eesmärke hakatakse fondide kaudu ellu viima (Määruse nr 1303/2013 art 15). Partnerluslepingu kooskõla EL õigusaktidega hindab Euroopa Komisjon (Määruse nr 1303/2013 art 16).
Praegusel juhul on Rahandusministeeriumi koostatud „Partnerluslepe Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamiseks“7 heaks kiidetud Euroopa Komisjoni 20.06.2014 rakendusotsusega8. Kooskõlas partnerluslepinguga koostab liikmesriik programmid/rakenduskavad fondide kasutamiseks (Määruse nr 1303/2013 art 2 p 6, art 26). Ka rakenduskava kooskõla EL õigusega on Euroopa Komisjoni järelevalve all (Määruse nr 1303/2013 art 29). Rakenduskava sisaldab juba täpsemaid prioriteete ja erieesmärke (Määruse nr 1303/2013 art 27, art 96). Praegusel juhul on Rahandusministeeriumi koostatud ja Vabariigi Valitsuse 04.12.2014 otsusega heaks kiidetud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“9 kiidetud heaks Euroopa Komisjoni 09.12.2014 rakendusotsusega10. Seega on Euroopa Komisjon tunnistanud Eesti partnerluslepingu ja rakenduskava vastavust Määruse nr 1303/2013 ja Määruse nr 1301/2013 alusel jagatava ERF toetuse eesmärkidega. Nimetatud rakenduskava elluviimiseks on kehtestatud STS2014_2020 (§ 1 lg 1 p 1) ja Määrus nr 4 (§ 1 lg 1).
18.Kaebaja arvates on EL õigusaktidega vastuolus struktuuritoetuste mittejagamine Tallinna linnapiirkonnas elluviidavatele projektidele.
18.1.Määruse nr 4 § 1 lg-st 1 nähtuvalt viiakse selle määruse alusel ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ prioriteetse suuna „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ meetme „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ tegevuste „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringud (töökohtade loomine)“ ja „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringud (töökohtade ja teenuste kättesaadavuse parandamine)“ eesmärke. Määruse nr 4 § 3 lg 1 järgi on toetuse andmise eesmärk majandusaktiivsuse, sh tööhõive ja ettevõtlusaktiivsuse kasv väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi.
18.2.„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ kohaselt koosneb väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamise ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamise prioriteetne suund temaatilise eesmärgi nr 3 „VKE-de11 konkurentsivõime suurendamine“ ja temaatilise eesmärgi nr 8 „jätkusuutliku ja kvaliteetse tööhõive edendamine ja tööjõu liikuvuse toetamine“ investeerimisprioriteedist. Kahe temaatilise eesmärgi kombineerimise põhjuseks on vajadus terviklikult arendada väikese ja keskmise suurusega ettevõtlust, mis on kriitilise tähtsusega regionaalse tasakaalustatuse toetamiseks ja töökohtade tekkeks piirkondlikul tasandil (lk 100-101). Sellest tulenevalt on prioriteetse sunna investeerimisprioriteedina nr 2 sõnastatud tööhõivesõbraliku majanduskasvu toetamine sisemise potentsiaali arendamise kaudu osana konkreetsete piirkondade territoriaalsest strateegiast, sh taandarenevate tööstuspiirkondade ümberkorraldamine ning konkreetsetele loodus- ja kultuurivaradele juurdepääsu tõhustamine ja sellise vara arendamine (lk 105-106). EL vahendite kasutamise eesmärgina on välja toodud väljaspool Harju- ja Tartumaad asuvates piirkondades parema ettevõtluskeskkonna ja uute, sh kõrgema lisandväärtusega, töökohtade tekkimine, samuti avalike teenuste kättesaadavuse paranemine piirkondades (lk 106). Toimepiirkondades (maakondades) toetatakse tegevusi majanduselu elavdamiseks, ettevõtluse ja tööhõive edendamiseks ning töökohtade ja teenuste kättesaadavuse tagamiseks. Kavandatavad tegevused lepitakse kokku tegevuskavades, mille aluseks on maakonna arengukavad. Kavandatavad tegevused peavad lähtuma partnerlusleppest (lk 107). Toetatakse ettevõtluse seisukohast olulise
avaliku tugitaristu kaasajastamist ja loomist olemasolevate ja uute tööstus- ja ettevõtlusalade juurde, samuti kasutusest väljalangenud militaar- ja tootmishoonete ettevalmistamist uueks ettevõtluseks ning inkubatsioonivõimaluste väljaarendamist; toetatakse tegevusi külastusobjektide kasutuse elavdamiseks ja mitmekesistamiseks, samuti ühtsete piirkondlike võrgustike väljakujundamiseks; toetatakse investeeringuid avaliku linnaruumi kaasajastamiseks ning ühistransporti ja kergliiklusteedesse; toetatakse piirkondlikke algatusi tööhõive ja ettevõtlikkuse suurendamiseks (lk 107-108). Määrus nr 4, millega välistatakse toetuse andmine Tallinna linnapiirkonnale ning toetatakse mh ühistranspordi- ja kergliiklusteede projekte, on seega rakenduskavaga kooskõlas.
18.3.„Partnerluslepe Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamiseks“ seab prioriteedi „väikese ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõime suurendamine“ eesmärgiks tõsta Eesti elanike ettevõtlikkust, Eesti ettevõtete ekspordi- ja konkurentsivõimet, kasvupotentsiaali, loodavat lisanduväärtust, suurendada tööhõivet, vähendada vaesust ja sotsiaalset tõrjutust (lk 60-61). Prioriteedi „tööhõive edendamine ja tööjõu liikuvuse toetamine“ eesmärgiks on tõsta tööhõivet (lk 65). Otsustatakse panustada majandusarengusse, töökohtade loomisse ja vaesuse leevendamisse väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkonda, et vähendada nende tõmbejõudu ja tööjõu väljavoolu (lk 67), samuti teenuste kättesaadavuse parandamiseks toimepiirkondades. Partnerlusleppest nähtuvalt on Eestis riigi väiksust arvestades üsna suured riigisisesed regionaalsed arenguerinevused võrreldes teiste Euroopa ja muude arenenud riikidega. Valdav osa (ligi 60%) riigi sisemajanduse kogutoodangust toodetakse Harjumaal, ligi 10% Tartumaal ja vaid 30% ülejäänud 13 maakonnas kokku. SKT elaniku kohta ületab 2012. a seisuga riigi keskmise taseme vaid Tallinnas ja Harjumaal (vastavalt 160% ja 141%). Ettevõtete juurdekasvu tempo on kõrgeim Harjumaal (lk 41). Samuti on suured erinevused elanikkonna kaasatuses hõivesse ja sissetulekute osas (lk 42). Toimub rahvastiku ja aktiivsema majandustegevuse koondumine suurematesse linnapiirkondadesse (lk 43). Selle tulemusel ei ole väiksemad maakonnakeskused võimelised toimima tõmbekeskusena oma toimepiirkonna arengu vedamisel ja uute töökohtade tekkeks eelduste loomisel. Suurematest linnapiirkondadest kaugemale jäävate piirkondade tööjõu, loodus- ja ajaloolis-kultuuriliste ressursside kasutuselevõtt uue ettevõtluse loomiseks pole olnud piisav. Lisaks tasuvate töökohtade nappusele on väiksemates maakonnakeskustes pakutavad teenused ja vaba aja veetmise võimalused võrreldes suuremate linnadega piiratud. Ka on ebaühtlased keskus-tagamaa vahelised transpordiühendused, mis on olnud takistuseks kohapealse tööjõu ja inimressurssi rakendamisel toimepiirkonna siseselt. Hõreneva rahvaarvu tingimustes on töökohtade ja teenuste kättesaadavus piiratud. Kõik väljaspool Tallinna ja Tartu linnaregiooni asuvad piirkonnad vajavad täiendavat tähelepanu vastavalt nende spetsiifilistele probleemidele (lk 44). Seetõttu on peetud oluliseks panustada väljaspool suuremaid linnapiirkondi ettevõtluse ja selle lisandväärtuse kasvu ning uute töökohtade tekkesse, samuti maakonnakeskuste tugevdamisse tõmbekeskustena ja keskus-tagamaa ühenduste tugevdamisse (lk 47-48). Kohtu hinnangul on partnerlusleppes piisavalt selgitatud, miks on otsustatud suunata ettevõtluse toetamise meetmed väljapoole Tallinna ja Tartu linnapiirkondi ning miks toetatakse ühistransporti ja teedeehitust. Rakenduskava on kooskõlas partnerlusleppega.
18.4.Eespool kirjeldatud partnerlusleppes toodud riigisisesed eesmärgid viivad ellu Määruse nr 1303/2013 art 9 p-des 3 ja 8 ning Määruse nr 1301/2013 art 5 p-des 3 ja 8 toodud valdkondlikke eesmärke. Määruse nr 1301/2013 art-st 2 nähtuvalt on ERF ülesandeks rahastada meetmeid, mille eesmärk on tugevdada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, korvates olulisemat piirkondlikku ebavõrdsust liidus piirkondade majanduse jätkusuutliku arengu ja struktuurilise kohandamise kaudu, sh taandarenevate
11(12)
3-16-1399
tööstuspiirkondade ja mahajäävate piirkondade ümberkorraldamise kaudu. Seega on partnerluslepe kooskõlas nende määruste alusel jagatavate toetuste eesmärkidega.
18.5.Kuna kaebaja soovib projektitegevusi viia ellu Jõelähtme vallas, s.o Tallinna linnapiirkonnas, kus niigi on ülejäänud Eesti piirkondadega võrreldes paremad võimalused ettevõtlusega tegelemiseks ja suurem tööhõive tase, siis ei ole kaebaja projektile toetuse andmata jätmine vastuolus eelviidatud EL ega Eesti õigusaktidega.
19.Kaebaja seisukoht, et Määrus nr 4 toetab vaid avaliku sektori projekte, ei vasta tõele. Määruse nr 4 § 10 nimetab taotlejate hulgas ka äriühinguid, § 6 lg 1 nimetab toetatavate tegevuste hulgas mh ettevõtlusega seotud tegevusi, § 3 lg 1 sätestab ühemõtteliselt, et toetatakse majandusaktiivsuse, tööhõive ja ettevõtlusaktiivsuse kasvu.
20.EAS ei ole rikkunud kaebaja õigust olla enne haldusakti andmist ära kuulatud. EAS teavitas enne taotluse rahuldamata jätmist kaebajat taotluses esinevatest puudustest ja andis kaebajale enne otsuse tegemist kolmel korral võimaluse esitada oma arvamus ja vastuväited (HMS § 40 lg 1, Määruse nr 4 § 14 lg 8). Kaebaja on kinnitanud nende teavituskirjade kättesaamist. Seega oli tal võimalik oma arvamus ja vastuväited avaldada. Kaebaja jättis selle võimaluse kasutamata. Seega on kaebaja etteheited põhjendamatud.
21.EAS otsuses olevad vormivead õigusaktide nimetuste lühendite kasutamisel ei saanud kuidagi mõjutada asja otsustamist, seetõttu ei saa sellele tuginedes haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda (HMS § 58).
22.Kaebaja etteheited vaide lahendamise tähtaja rikkumise kohta ei ole põhjendatud. STS2014_2020 § 51 lg 3 kehtestab HMS § 84 lg-st 1 erineva vaide lahendamise tähtaja. Kaebaja esitas vaide 20.04.2016, seega tulnuks vaie lahendada hiljemalt 20.05.2016. STS2014_2020 § 51 lg 3 lubab vaide lahendamise tähtaega pikendada HMS § 84 lg 2 kohaselt. HMS § 84 lg 2 lubab pikendada vaide läbivaatamise tähtaega kuni 30 päeva võrra. Rahandusministeerium teavitas 12.05.2016, s.o enne vaide lahendamise tähtaega kaebajat vaide lahendamise tähtaja pikendamisest 30 päeva võrra. Vaide lahendamise pikendatud tähtaeg hakkab kulgema esialgse tähtaja lõppemisest, mitte tähtaja pikendamise teate saatmisest, sest teate saatmise ajaks ei olnud esialgne tähtaeg veel möödunud. Seega pikenes vaide lahendamise tähtaeg kuni 20.06.2016. Rahandusministeerium tegi vaideotsuse 15.06.2016, seega tähtaegselt.
23.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlusalused haldusaktid on õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus. Haldusaktide õiguspärasuse tõttu puudub alus rahuldada ka kohustamiskaebust. Kaebus tuleb jätta terves ulatuses rahuldamata.
24.Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustajad ei ole esitanud kohtule nende menetluskulusid tõendavaid dokumente, seetõttu jäävad nende võimalikud menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1).