lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-1210/17

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 05.01.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-16-1210/17
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
05.01.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1098
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Agu Timmi ja Einar Vene 5. jaanuar 2017, Tartu

Haldusasi

Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla 10. juuni 2016. a käskkirja nr 6-3/697 ja 30. juuni 2016. a vaide ja kahjunõude tagastamise otsuse tühistamiseks ning tekitatud kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 22. novembri 2016. a määrus Aleksandr Streltsovi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Aleksandr Streltsov Vastustaja Viru Vangla

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised

3-16-1210

RESOLUTSIOON

Jätta Aleksandr Streltsovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

22.novembri 2016. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Aleksandr Streltsov esitas 13. juunil 2016 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse ja vaide (mõlemad registreeritud 14. juunil 2016). Lisaks esitas A. Streltsov kahju hüvitamise taotlused ka 16. ja 17. juunil 2016 (registreeritud 22. juunil 2016). Kõik esitatud pöördumised olid venekeelsed. Viru Vangla jättis 30. juunil 2016 A. Streltsovi venekeelsed kahju hüvitamise taotlused ja vaide läbi vaatamata ning tagastas need, kuna A. Streltsov keeldus tõlketeenuse eest ise tasumast, kuigi tal oli selleks piisavalt raha.
2.A. Streltsov esitas 14. juunil 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 10. juuni 2016. a käskkirja nr 6-3/697 tühistamiseks ning tekitatud kahju hüvitamiseks summas 30 000 eurot. Lisaks märkis kaebaja, et on esitanud vaide ka otsusele, millega tema vaie ja kahju hüvitamise taotlused jäeti läbi vaatamata ja tagastati.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Tartu Halduskohtu 22. novembri 2016. a määrusega tagastati A. Streltsovi kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei olnud kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast ja HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Määruse kohaselt:
3.1.Halduskohus tõlgendas kaebust ja leidis, et esitatud on distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja ja vaide tagastamise otsuse tühistamise ning kahju hüvitamise nõue. Halduskohus märkis, et kaebaja soov tuvastada vastustaja tegevuse õigusvastasus on hõlmatud juba tühistamis- ja kahju hüvitamise nõudes. Lisaks ei ole kaebuses esitatud iseseisvast kohustamisnõuet, kuigi kaebaja on palunud, et Viru Vangla lõpetaks tema üle irvitamise ja orjatööle sundimise, kuna nõudes puudub vajalik konkreetsus. Seda elulist asjaolu tuleb pidada kohtusse pöördumise ajendiks.
3.2.Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-de 5 ja 8 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale või vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kaebus halduskohtule, kui kinnipeetav on eelnevalt esitanud vanglale vaide või kahju hüvitamise taotluse ning vangla on need tagastanud, jätnud rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata.
3.3.Kaebaja oli vanglale küll kaebuse esitamise aja seisuga esitanud vaide ja kahju hüvitamise taotluse, kuid seda alles paar päeva enne kohtusse pöördumist, mistõttu ei olnud vangla veel vaide ja kahju hüvitamise taotluse osas jõudnud seisukohta võtta. Järelikult ei olnud kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust (HKMS § 121 lg 1 p 4).
3.4.Täiendavalt leidis halduskohus, et kaebajal puudub kaebeõigus, kuna vangla tagastas õiguspäraselt kaebaja vaide ja kahju hüvitamise taotluse. Seda põhjusel, et kaebaja esitas need vene keeles ning keeldus tõlkekulude tasumisest, kuigi tema isikuarvel oli piisavalt raha, et seda teha. Kuna vaide ja kahju hüvitamise taotluse tagastamine ei riku iseseisvalt kaebaja õigusi (HKMS § 45 lg 4), ei ole kohtul põhjust seda menetleda (HKMS § 121 lg 2 p 1).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.A. Streltsov esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 22. novembri 2016. a määruse tühistada. Kaebaja on seisukohal, et teda diskrimineeritakse keele alusel. Kohus võtab vastu tema venekeelsed kaebused, vangla aga mitte. Kaebajal ei ole nii palju raha, et lasta venekeelseid dokumente tõlkida, esitada kohutule kaebusi ja määruskaebusi ja tasuda nende esitamise eest riigilõivu. Halduskohus väidab paljasõnaliselt, et kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Ometi tegi vangla kaebaja vaide osas otsused nr 6-16/78-2 ja nr 6-12/145-2 30. augustil 2016.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
6.Ringkonnakohus leiab, et dokumentide tõlkimist haldus- ja halduskohtumenetluses ei saa täielikult üks ühele samastada. Kaebaja on kinnipeetav, kellele kehtib muuhulgas vangla sisekorraeeskirja regulatsioon ning selle õigusakti § 49 lg-dest 2 ja 3 tulenev kohustus anda enne võõrkeelse dokumendi tõlkesse saatmist nõusolek selle kohta, et tõlkimisele kulunud summa arvestatakse tema vanglasiseselt isikuarvelt maha. Vastupidisel juhul edastatakse tõlkimata dokument menetlejale, kes peab põhjendama võõrkeelse dokumendi menetlusse võtmata jätmist. See regulatsioon toetub ka asjaolule, et haldusmenetluse keeleks on reeglina eesti keel (haldusmenetluse seaduse § 20 lg 1). Samuti toimub ka kohtus asjaajamine eesti keeles (HKMS § 80 lg 1) ning kohtul on õigus keelduda võõrkeelsete dokumentide vastuvõtmisest ja nõuda siiski nende esitamist eesti keeles (HKMS § 81 lg 1). Teisalt võib kohus teatud juhtudel loobuda tõlke nõudmisest ning lasta võõrkeelse dokumendi ise ära tõlkida. Sellisele võimalusele viitab HKMS § 81 lg 2, mis sätestab, et tõlkimist ei või

menetlusosaliselt nõuda, kui tõlkimise korraldamine on menetlusosalise jaoks võimatu või ebamõistlikult keeruline. Õigusalases kirjanduses on leitud, et selliseks asjaoluks võib olla isiku viibimine kinnises asutuses. Samas ei esine tõlkimise korraldamise võimatust või raskendatust, kui menetlusosalisel puuduvad tõlke saamiseks vajalikud rahalised vahendid, kuid põhimõtteliselt tal tõlkimise korraldamiseks takistusi ei ole (K. Merusk ja I. Pilving (koost.) Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. § 81 komm. B. III. 2. Tallinn: Juura 2013). Kuna tegemist on erinevate menetlustega, millele kohaldub erinev õiguslik regulatsioon, on kaebaja väide erineva kohtlemise osas alusetu. Lisaks ei saa praeguses olukorras arvesse võtta ka seda, kuivõrd mõjutab kaebaja rahalist võimekust asjaolu, et tal võib pooleli olla mitmeid haldus- ning kohtumenetlusi, kusjuures viimaste puhul võib tal olla tarvidus tasuda kaebuste ja määruskaebuste esitamisel riigilõive.

7.Halduskohus leidis õigesti, et kaebajal ei ole läbitud kohustuslikku kohtueelset menetlust selles osas, mis puudutas käskkirja, millega kaebajale määrati distsiplinaarkaristus, tühistamisnõuet ning ka esitatud kahju hüvitamise nõuet. Halduskohus märkis, et kuigi kaebaja oli pöördunud vangla poole ja asunud seega läbima kohustuslikku kohtueelset menetlust, ei olnud vangla kaebuse esitamise seisuks asja sisuliselt läbi vaadanud. Kaebuse lubatavust tuleb aga kontrollida kaebuse esitamise seisuga (HKMS § 47 lg 1 ning VangS § 11 lg-d 5 ja 8). Halduskohus kontrollis õigustatult sedagi, kas kaebaja vaide ja kahju hüvitamise taotluse tagastamine oli õiguspärane ning jõudis õigele järeldusele, et vangla ei eksinud, kui ei menetlenud esitatud vaiet ja kahju hüvitamise taotlust sisuliselt. Seega kaasnenuks kaebuse tagastamine ka siis, kui Viru Vangla 30. juuni 2016. a otsus, millega kaebaja esitatud vaie ja kahju hüvitamise taotlus jäeti läbi vaatamata, oleks eksisteerinud juba kaebuse esitamise seisuga. Kohustusliku kohtueelse menetluse saab lugeda läbinuks ainult sel juhul, kui järgitud on kõiki isikule esitatud nõudeid, sh kohustust esitada dokumendid eesti keeles või rahaliste vahendite olemasolul tasuda tõlke eest. Sellest nõudmisest, nagu juba eespool märgitud kaebaja kinni ei pidanud.
8.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb A. Streltsovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22. novembri 2016. a määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium