lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-1210/7

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 22.11.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-1210/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
22.11.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1138
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TAR T U H AL D U S K O H U S

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-16-1210

Määruse kuupäev

22. november 2016

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

********i kaebus Viru Vangla vastu 10.06.2016.a käskkirja nr 6-3/697 ja 30.06.2016.a vaide ja kahjunõude tagastamise otsuse tühistamise ning kahju hüvitamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja ******** Vastustaja Viru Vangla

Resolutsioon

1.Tagastada kaebus.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

2.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
3.Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte kaebajale. Määrus toimetatakse kätte vastustajale.

Asjaolud

1.******** esitas 14.06.2016.a Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja taotles - Viru Vangla 10.06.2016.a käskkirja nr 6-3/697 (edaspidi vaidlustatud käskkiri) tühistamist. Selle käskkirjaga karistati kaebajat 7 ööpäevaks kartserisse paigutamisega, kuna kaebaja keeldus tööst koristajana; - kahju 30 000 euro hüvitamiseks. Kahju tekitati kaebajale sellega, et Viru vangla tegi temast orja ja jätkab selle ärakasutamist. Kaebaja soovib, et Viru vangla lõpetaks tema üle irvitamise ja vägisi orjatöö tegemisele sundimise.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Kaebaja esitas vaide ja kahju hüvitamise taotluse vanglale 12.06.2016.a. Vangla keeldub neid läbi vaatamast, kuna need on esitatud vene keeles. Kaebuses on öeldud, et kaebaja esitab kaebuse ka akti peale, millega jäeti tema vaie läbi vaatamata.
3.Kohus tegi kindlaks järgmised asjaolud.
3.1.Kaebaja esitas Viru Vanglale 12.06.2016.a alla kirjutatud avalduse, milles kaebaja taotles kahju hüvitamist, kuna vangla irvitab tema üle ja sunnib orjatööle, ning vaidlustatud käskkirja kehtetuks tunnistamist (tl 9 pöördel - 10). Avaldus on koostatud vene keeles. Vangla registreeris taotluse 14.06.2016.a numbritega 616/78-1 (kahju hüvitamise taotlus) ja 6-12/145-1 (vaie).
3.2.Kaebaja keeldus nõusolekust tasuda tõlketeenuse eest tema vanglasiseselt isikuarvelt (tl 9). Dokument sisaldab selgitust tõlketeenuse hinna kohta ja märget, et kaebaja isikukontol on 17.06.2016.a seisuga 48,62 eurot. Kaebaja vanglasisesel isikuarvel oli 12.06.2016.a seisuga 51,04 eurot (tl 11).
3.3.Viru Vangla tagastas 30.06.2016.a punktis 3.1 nimetatud vaide ja kahju hüvitamise taotluse, kuna see oli koostatud vene keeles, kaebajal oli piisavalt raha tõlkimise eest tasumiseks ja kaebaja keeldus sellest (tl 13). Kohtu seisukoht
4.Kohus tõlgendab kaebust nii, et kaebaja esitas punktis 1.1. nimetatud käskkirja tühistamise, kahju hüvitamise ja punktis 3.3. nimetatud otsuse tühistamise nõuded.
5.Kaebaja nimetab kaebuses, et ta soovib ka vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamist. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja sooviks selliste haldusaktide või toimingute õiguspärasuse hindamist, mis ei ole hõlmatud punktis 4 nimetatud nõuetega. Samuti ei nähtu kaebusest kaebaja põhjendatud huvi eraldiseisva tuvastamisnõude esitamiseks. Seetõttu loeb kohus tuvastamisnõude hõlmatuks tühistamis- ja hüvitamisnõuetega. Kaebaja nimetab kaebuses ka seda, et ta soovib, et Viru vangla lõpetaks tema üle irvitamise ja vägisi orjatöö tegemisele sundimise. Kohus ei käsitle seda iseseisva kohustamisnõudena, kuna nõudes puudub selleks vajalik konkreetsus. Kohus tõlgendab seda kaebaja seisukohta põhjendusena, miks kaebaja üldse kaebusega kohtu poole pöördus.
6.Vangistusseaduse § 11 lg 5 ja 8 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada halduskohtule kaebus vangla haldusakti või toimingu peale või vangla tekitatud kahju hüvitamiseks tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide või kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on vaide või taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kohtupraktika kohaselt tuleb vaide või taotluse tagastamise all mõista õigusvastast tagastamist. Kui vaie või taotlus tagastati kinnipeetavale õiguspäraselt, siis kinnipeetaval kohtu poole pöördumise õigust ei ole.
7.Kaebuse esitamise aja seisuga oli kaebaja küll esitanud Viru Vanglale vaide ja kahju hüvitamise taotluse, kuid vangla ei olnud nende suhtes veel mingeid otsuseid teinud. Saabunud ei olnud ka otsuste tegemise tähtaeg, kuna kaebaja esitas kaebuse kohtule kaks päeva pärast vaide ja kahju hüvitamise taotluse esitamist vanglale. See tähendab, et kaebuse esitamise aja seisuga ei olnud kaebaja vaidlustatud käskkirja tühistamise ja kahju hüvitamise nõuetes läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Punktis 3.3. nimetatud otsuse tühistamise nõude osas puudus kaebajal kaebeõigus, kuna otsust ei olnud veel olemas.
8.Menetlusökonoomia huvides hindab kohus kaebaja kaebeõigust ka seisuga, mil punktis 3.3 nimetatud otsus oli tehtud. Kui kaebus oleks pärast punktis 3.3 nimetatud otsuse tegemist lubatav, siis ei oleks selle tagastamine mõistlik.
9.Vaidlustatud käskkirja tühistamise ja kahju hüvitamise nõuetes esitas kaebaja vastustajale venekeelse avalduse, mis sisaldab nii vaiet kui ka kahju hüvitamise taotlust.

Haldusmenetluse seaduse § 21 lg 1 ja 2 sätestavad, et kui menetlusosaline ei valda keelt, milles asja menetletakse, kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk. Tõlgi kaasamise kulud katab tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti. Haldusorgan võib kehtestada tingimuse, et haldusaktiga isikule antav õigus ei teki enne tõlgi kaasamise kulude katmist. Võõrkeeles esitatud vaide ja kahju hüvitamise taotluse tõlkimisega seotud asjaajamise korda on vangla sisekorraeeskirja § 49 1 täpsustatud järgmiselt: - vangla esitab võõrkeelse vaide või kahju hüvitamise taotluse enne menetlusse võtmist tõlkijale, kellega on sõlmitud leping; - enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist võtab vangla kinnipeetavalt allkirja nõusoleku kohta, et tõlkimisele kulunud summa arvestatakse tema vanglasiseselt isikuarvelt maha; - kui kinnipeetav keeldub nõusoleku andmisest, kuid tal on vanglasisesel isikuarvel olemas vahendid teenuse eest tasumiseks, jäetakse võõrkeelne dokument menetlusse võtmata. Venekeelse dokumendi tõlkimisel eesti keelde Viru Vangla vahendusel on tasu 14,11 eurot ühe 1800 tähemärki sisaldava lehekülje eest. Hinda arvestatakse valmis tõlke arvestuslike lehekülgede järgi. Tõlketöö miinimumhind on 0,5 arvestusliku lehekülje maksumus (tl 9). Kaebaja avaldus (tl 9 pöördel - 10) on kahel lehel, kuid selle venekeelse osa maht tõlgituna ei saa kuidagi olla suurem kui 1800 tähemärki. Seega oleks kaebajal avalduse tõlkimise eest tulnud tasuda kõige rohkem 14,11 eurot ning kaebaja isikuarvel oli piisavalt raha dokumendi tõlkimiseks. Kuna kaebaja tõlkimise eest tasumisest keeldus, siis tagastas Viru Vangla kaebaja vaide ja kahju hüvitamise taotluse õiguspäraselt. See tähendab, et kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

10.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg 4 kohaselt võib vaideotsuse või muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Praeguses asjas tagastas kohus vaidlustatud käskkirja tühistamise ja kahju hüvitamise nõuded, seega jääks punktis 3.3. nimetatud otsuse tühistamise nõue menetlusse üksi. Kaebaja ei ole välja toonud, kuidas kahjustab punktis 3.3 nimetatud otsus iseseisvalt kaebaja õigusi, ning see ei ole kaebusest ka äratuntav. Vastupidi, kaebuse kui terviku põhjal rikkus kaebaja õigusi tema tööle kohustamine ja kartserisse paigutamine. Seega puudub kaebajal kaebeõigus punktis 3.3. nimetatud otsuse iseseisval vaidlustamisel. Kaebaja ei taotle kaebuses tema vaide ja taotluse läbi vaatamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist. Sellist nõuet ei saaks kaebaja ka esitada, kuna ta ei ole selles osas läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust.
11.Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse punktis 1.1. nimetatud käskkirja tühistamise ja kahju hüvitamise nõuetes HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Punktis 3.3. nimetatud otsuse vaidlustamise nõudes tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Kaebus kuulub tervikuna tagastamisele.

Kohus selgitab kaebajale, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium