Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Agu Timmi 05.01.2017, Tartu 3-15-2242 Aleksei Pokrase kaebus Viru Vangla 28.05.2015. a käskkirja nr 6-4/280-KP ja 03.08.2015. a otsuse nr 6-16/89-4 õigusvastasuse tuvastamiseks ja 10 000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 26.11.2015. a otsus Aleksei Pokrase apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Aleksei Pokras Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta Aleksei Pokrase apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26.11.2015. a otsus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 06.02.2017.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla 15.07.2014. a käskkirjaga nr 6.-1/1031-KP kohaldati kinnipeetav Aleksei Pokrase suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist; vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ning kehakultuuriga tegelemise keelamist. Kuna A. Pokras pani toime ründe vanglateenistuse ametniku vastu, täiendati eelnimetatud käskkirja Viru Vangla 28.08.2014. a käskkirja nr 6-1/1261-KP alusel, lisades kohaldatavate julgeolekuabinõudena ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamise. Nimetatud piirang lõpetati 12.05.2015. a Viru Vangla käskkirjaga nr 6-4/252-KP. Viru Vangla 28.11.2014. a käskkirjaga nr 6-1/1759-KP ning 26.02.2015. a käskkirjaga nr 6-4/112-KP pikendati täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist, kuna A. Pokrase käitumine ei muutunud, kinnipeetav jätkas endiselt distsipliinirikkumiste toimepanemist. Viru Vangla 28.05.2015. a käskkirjaga nr 6-4/280-KP pikendati A. Pokrase suhtes edaspidiste õigusrikkumiste ennetamiseks ning kinnipeetavate ja vangla üldise julgeoleku tagamiseks
täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, et teostada tõhusamat järelevalvet kinnipeetava üle ja samas ennetada tema rünnakuid vanglaametnike vastu, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ja kehakultuuriga tegelemise keelamist. 06.08.2015. a käskkirjaga nr 6-4/445-KP täiendati 28.05.2015. a käskkirja nr 6-4/280-KP ja kohaldati A. Pokrase suhtes isiklike riiete ja esemete kasutamise piiramist ning ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamist. Viru Vangla 31.08.2015. a käskkirjaga nr 6-4/489 pikendati A. Pokrase suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist tagasiulatuvalt alates 28.08.2015.
2.A. Pokras esitas Viru Vangla 28.05.2015. a käskkirja peale vaide-kahjunõude, milles palus tunnistada käskkiri õigusvastaseks ja maksta välja mittevaraline kahju summas 10 000 eurot. A. Pokras väitis, et talle on kohaldatud täiendavat karistust, teda on diskrimineeritud, tema inimväärikust on alandatud, au solvatud ning ta füüsilisele ja vaimsele tervisele on kahju tekitatud, sest ta viibib ilma vaheaegadeta kartseris juba aasta ja neli kuud. Lisaks eelnevale võeti ära võimalus tegeleda spordiga, õppida, osaleda sotsiaalsetes ja harivates programmides, ringides ning selja osteartroosile olulistes joogatundides. Vangla lahendas vaide-kahjunõude 03.08.2015. a otsusega nr 6-16/89-4, jättes rahuldamata A. Pokrase taotlused Viru Vangla 28.05.2015. a käskkirja kehtetuks tunnistamiseks ja moraalse kahju hüvitamiseks.
3.A. Pokras esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 28.05.2015. a käskkirja nr 6-4/280KP ja 03.08.2015. a vastuse nr 6-16/89-4 õigusvastaseks tunnistamiseks ning tekitatud kahju eest hüvitise summas 10 000 eurot väljamõistmiseks. Kaebuse kohaselt ei ole A. Pokrasele vangla vastust tõlgitud, mistõttu pole tal aimu, mis on seal kirjutatud. Seetõttu palus ta arvestada, et ei saa vaidele midagi lisada, kuid märkis, et vangla kohaldab tema suhtes topeltkaristust, kuna ta viibib kartseris vahet pidamata juba 1,6 aastat. Kaebaja nõuab hüvitist kõige selle eest, mis on seotud käskkirjaga nr 6-4/280-KP, sest sellega määrati talle lisaks kartserile veel üks karistus.
HALDUSKOHTU LAHEND
4.Tartu Halduskohus jättis 26.11.2015. a otsusega A. Pokrase kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse kohaselt kinnitavad dokumentaalsed tõendid väga suurt distsiplinaarkaristuste arvu, mistõttu puudub alus arvata, et vaidlustatud käskkirja väide korraldustele mitteallumise, ametnike solvamise ja agressiivse käitumise kohta ei vasta tõele. Enne vaidlustatud käskkirja andmist koostatud arvamuses on kaebaja tunnistanud vanglateenistuse ametnike korraldustele mitteallumist loendustel, väites, et teeb seda protestiks. Seega on kaebaja ise põhjustanud olukorra, et ta paigutati tõhusama järelevalve teostamiseks ja vanglateenistuse ametnikele suunatud rünnakute ennetamiseks eraldatud lukustatud kambrisse, piirati tema liikumis- ja suhtlemisvabadust ning keelati tal kehakultuuriga tegelemine. Vaidlustatud käskkirjast nähtuv kinnitab, et otsustamise käigus kaalus vangla piisava ulatusega nii kaebaja varasema käitumisega seonduvat kui selle mõju teistele vanglas viibivatele isikutele. Vastustaja veendus, et valitud abinõud aitavad kõige tõhusamal viisil ära hoida uute rikkumiste ja rünnete võimalust, on vangla julgeoleku huvides vajalikud ja mõõdukad ning kaaluvad üles kaebaja vaba liikumise, suhtlemise ja kehakultuuriga tegelemise õigustele rakenduvad piirangud. Tõendamata on, et vaatamata juba mõnda aega kestnud piirangutele oli kaebajast tulenev oht vangla üldisele julgeolekule ning vanglaametnike elule ja tervisele käskkirja andmise ajaks ära langenud või vähemalt olulisel määral vähenenud. Kaebaja ei ole esitanud vaide- või kohtumenetluses midagi niisugust, mis saaks käskkirjas väljendatud arvamuse temast tuleneva jätkuva ohu suhtes kahtluse alla seada või hoopis ümber lükata. Praeguseks on vaidlustatud käskkirja mõju juba lõppenud ning kaebajale kohaldub uus sarnase sisuga käskkiri, mille õiguspärasuse küsimus ei ole käesoleva kaebuse esemeks.
Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ei ole karistuslik meede, mistõttu on asjakohatud kaebaja viited teistkordse karistamise keeldu sisaldavatele õigusaktidele ning väited, nagu oleks tegu lisaks kartserile määratud täiendava karistusega. Vastustajal ei olnud kohustust koostada vaidlusalust käskkirja vene keeles, vastata kaebaja kahjunõuetele vene keeles ega eestikeelset vastust talle omal kulul tõlkida. Mõlemale nimetatud dokumendile tehtud märge kinnitab, et kätteandmisel neid tutvustati kaebajale. Isegi juhul, kui vene keelset selgitamist ei toimunud, pole see takistanud kaebajal põhiseadusest tuleneva kaebeõiguse realiseerimist. Viru Vangla 03.08.2015. a vastuse nr 6-16/89-4 vastava osa õigusvastaseks tunnistamise nõue tuleb lugeda hüvitamisnõude juurde kuuluvaks ning tuvastamisnõuet ei ole vaja eraldiseisva nõudena käsitleda. Vaideotsuse õigusvastaseks pidamiseks puudub alus eelnevalt esitatud põhjendustel. Kaebaja riigilõiv jääb Eesti Vabariigi kanda ning vastustaja võimalikud kulutused halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 109 lg 1 kohaselt hüvitamata.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.A. Pokras esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt tegi halduskohus otsuse Viru Vangla vastuste ja vastuväidete, mida kaebajale ei tõlgitud, alusel. Seetõttu ei saa halduskohtu kohtunikku R. Randlast pidada sõltumatuks ja erapooletuks kohtunikuks. Kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine käskkirja nr 6-4/280-KP jt alusel oli põhjendamatu, kuna kõik A. Pokrase suhtes fabritseeritud kriminaalasjad lõpetas prokuratuur kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Viru Vangla kohaldas A. Pokrase suhtes käeraudu vanglas liikumisel vaatamata tema väga halvale nägemisele. Vangla võttis ära kõik kaebaja isiklikud asjad, s.h prillid, kohtudokumendid, salvid ja arsti väljakirjutatud ravimid, sooja pesu, sokid koos aluspükstega, tualettpaberi ja palju muud ainult selle eest, et A. Pokras keeldus kontrollimistel tõusmast, oma perekonnanime nimetamast, suud näitamast, erinevates suundades keelt liigutamast ja keeldus näitamast oma anaalavaust hemorroidiküünla vastuvõtmisel. Kõikide nende süstemaatiliste rikkumiste eest juba karistati kaebajat kartserisse paigutamisega, kus ta viibis ilma vaheajata üle 1,5 aasta. Lisakaristused seadsid ohtu kaebaja julgeoleku, mitte vangla julgeoleku ja neid karistusi kohaldati kaebaja suhtes eesmärgiga sundida teda täitma käske, mis alandavad inimväärikust. A. Pokras kannab karistust marihuaana ja lillekeste kasvatamise eest, mitte vägivallategude eest. Vangla aga kohaldas tema suhtes meetmeid nagu terroristi, tapja või maniaki suhtes. Vangla ei saa peale kartserisse paigutamise muid seaduslikke mõjutusmeetmeid kohaldada ning kui juba poolteist aastat kartseris ilma vaheajata ei aita, otsustas vangla kohaldada ebaseaduslikke mõjutusvahendeid nimetades neid täiendavateks julgeolekumeetmeteks.
6.Viru Vangla leiab vastuses apellatsioonkaebusele, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastuse kohaselt ei saa nõustuda kaebaja käsitlusega, nagu tuleks kaebaja osas alustatud kriminaalmenetluste lõpetamiste määruste tegemisest koheselt täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise õigusvastasus. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kinnipeetava suhtes ei ole seotud kinnipeetava suhtes toimuvate kriminaalmenetlustega. Vangla või teiste isikute julgeolekut võivad muuhulgas ohustada ka väärteo ning distsiplinaarsüüteo tunnustega teod. Täiendavate julgeolekumeetmete näol on tegemist ohutõrjemeetmega, kus vanglateenistus ei reageeri mitte kinnipeetava juba toime pandud teole, vaid püüab rakendatavate meetmete kohaldamisega ära hoida kinnipeetava poolt toime pandavaid rikkumisi. Seadusandja on leidnud, et süstemaatilisest vangla korra rikkujast tulenev oht võib olla selline, mis tingib täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajaduse. Asjakohane ei ole kaebaja väidetud seos kinnipeetavale määratud karistuse ning täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise osas. Täiendavaid julgeolekumeetmeid kohaldatakse isikule, kes seab või võib seada oma käitumisega ohtu julgeoleku vanglas. Täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamine lõpetatakse, s.h osaliselt, kui vanglal oleva veendumuse kohaselt oht julgeolekule on minimaliseerunud tasemeni, kus täiendavate julgeolekumeetmete
või mõne meetmetest kohaldamine ei ole enam proportsionaalne. Selliselt on käitutud ka kaebaja suhtes. Ametnikud kontrollivad suukaudsete ravimite manustamisel, kas kinnipeetav on ravimi alla neelanud. Rektaalsete ravimite manustamist vahetult ei kontrollita. Kaebajat hoiti kinni tavapärastes kaebajale ette nähtud ning tema käitumisest tulenevates tingimustes. Halduskohtu otsus põhines kohtule esitatud tõenditel, kohus hindas tõendeid igakülgselt ja õigesti. Kaebaja väidab tervisekahju tekkimist, kuid ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu kaebaja tervise halvenemine kaebuses käsitletaval ajal. Seega ei rikkunud halduskohus menetlusõigust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 26.11.2015. a otsus tuleb jätta muutmata ja A. Pokrase apellatsioonkaebus rahuldamata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud seadust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.
8.VangS § 69 lg 1 sätestab, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ja konkreetse meetme valik toimub kaalutlusõiguse alusel. HMS § 4 lg 2 alusel tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kohtulik kontroll vangla tegevuse üle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel on piiratud. Kohus saab kontrollida üksnes kaalutlusvea esinemist täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise otsustamisel või meetme valikul, kuid ei saa kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust (RKHKo nr 3-3-1-33-10, p 11).
9.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vaidlustatud käskkirjas on välja toodud piisavad kaalutlused, mille alusel otsustati kohaldada kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Viimase kolme aasta jooksul on kaebaja suhtes koostatud üle 50 ettekande seoses ametnike korralduste eiramise ja ametnike solvamisega. Samuti on teda korduvalt karistatud distsiplinaarkorras. Kaebaja ka ise ei eita, et ta keeldub ametnike korraldusi täitmast, kuna ka apellatsioonkaebuses on ta omaks võtnud asjaolu, et ta keeldus kontrollimisel püsti tõusmast ja oma nime ütlemast, samuti on ta keeldunud pärast ravimite manustamist oma suud näitamast. Seega on vastustaja õigustatult leidnud, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks on kaebaja poolt pidev vangla sisekorraeeskirjade rikkumine. Vastustaja on õigustatult viidanud ka sellele, et kaebaja pidev korralduste eiramine võib mõjutada ka teisi kinnipeetavaid taolisi rikkumisi toime panema ja seega on vajalik kaebaja isoleerida teistest kinnipeetavatest. Mis puudutab kaebaja väidet, et tema suhtes algatatud kriminaalasjad on lõpetatud kuriteokoosseisu puudumise tõttu, siis ei ole see väide asjakohane, kuna vastustaja ei ole sellele viidanud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise üle otsustamisel. Samuti ei oma tähtsust asjaolu, mille eest on kaebajat kriminaalkorras karistatud või see, et kaebajat on distsipliinirikkumiste eest karistatud kartserisse paigutamisega. Kaebaja on viidanud ka asjaolule, et temalt võeti ära kõik isiklikud esemed. Kuna vaidlustatud käskkirjaga ei keelatud kaebajal isiklike esemete omamist, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks antud asjas seisukohta võtta.
10.Kaebaja on apellatsioonkaebuses viidanud ka sellele, et halduskohus tegi otsuse vastustaja vastuse ja vastuväidete osas, mida kaebajale ei tõlgitud. Tartu Halduskohtu 20.10.2015. a määruse resolutsiooni p 1 kohaselt on kaebajale antud menetlusabi kaebuse vastuse tõlkimiseks (tl 57). Samuti nähtub toimiku materjalidest, nii vaidlustatud käskkirjast kui ka vaideotsusest, et kaebajale on nende sisu selgitatud vene keeles (tl 12-14, 17). Seda, et kaebajale on vaidlustatud haldusakte tutvustatud, kinnitab ringkonnakohtu arvates ka asjaolu, et kaebaja on olnud võimeline koostama kaebuse halduskohtule, kus muuhulgas on viidanud haldusaktides olevatele põhjendustele. See, et kaebaja ei nõustu halduskohtu otsuse põhjendustega, ei anna veel alust väita, et kohtunik on olnud erapooletu. Ka muud apellatsioonkaebuses toodud asjaolud ei ole vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks, kuna nendele on halduskohus oma otsuses juba hinnangu andnud ja ringkonnakohus nõustub sellega.
11.A. Pokras oli ka apellatsioonimenetluses vabastatud riigilõivu tasumisest, seega menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.