Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 29.12.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number: 3-16-2166/17
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 29.12.2016
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1273

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

29.12.2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-2166

Haldusasi

XX kaebus Lasnamäe Linnaosa Valitsuse linnamajanduse osakonna 19.10.2016 kirja nr 7-2.1/2125 peale

Menetlusosalised

Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna linn

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 31.10.2016 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 31.10.2016 määruse haldusasjas nr 3-16-2166 resolutsiooni punkt 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ning § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Lasnamäe Linnaosa Valitsuse linnamajanduse osakond kohustas 19.10.2016 kirjas nr 7-2.1/2125 XX vabastama kaebaja ning tema täisealiste laste BB ja AA poolt ebaseaduslikult hõivatud Tallinna linnale kuuluva sotsiaaleluruumi (aadressil XXX) hiljemalt 31.10.2016 kl

15.00.Sotsiaaleluruumi üürnik, XX tütar QQ suri 27.01.2016. Tallinna Linnavalitsuse 07.05.2003 määrusega nr 38 kinnitatud „Tervikuna Tallinna linna omandis olevas elamus asuva sotsiaaleluruumi üürilepingu tingimused“ p 20.2 kohaselt lõpeb üürileping üürniku surmaga. Seega on üürileping lõppenud.

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus

3-16-2166 k QQ-ga 14.02.2007 sõlmitud üürilepingut nr 6-13/07/16 kuni 13.02.2017. Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 17.10.2002 määrusega nr 56 kinnitatud „Tallinna linna omandis olevate eluruumide kasutamise, käsutamise ja valdamise korra“ p-le 35 on üürile antud eluruumi üürniku abikaasa, alaealise laste, töövõimetute vanemate ja teiste isikute majutamine lubatud linnavara valitseja loal. QQ esitas 07.07.2014 Lasnamäe Linnaosa Valitsusele avalduse, milles palus luba majutada temale üüritud sotsiaaleluruumi oma ema XX (sündinud XX.XX.XXXX), venda BB (sündinud XX.XX.XXXX) ja õde AA (sündinud XX.XX.XXXX). Lasnamäe Linnaosa Valitsuse eluaseme komisjon jättis 04.09.2014 koosolekul taotluse rahuldamata, selgitades, et kaebaja, BB ja AA elukohaandmed on kantud rahvastikuregistrisse PõhjaTallinna linnaosa täpsusega ning nad on arvel munitsipaaleluruumi üürimist taotlevate isikutena Põhja-Tallinna Valitsuses, kuhu nad peaksid pöörduma oma elamispinna probleemidega. Kaebajal on perekonnaseaduse §-le 96 vastavad ülalpidamist andma kohustatud isikud (poeg ja tütar), kes on töövõimelised isikud ja töötavad, seega võimaldavad perekonna sissetulekud üürida eluruumi erasektorist. Kaebaja tõsteti võlgnevuse tõttu välja talle Tallinna linna poolt üürile antud munitsipaalkorterist aadressil EEE. Tallinna Linnavaraameti 28.10.2014 käskkirjaga nr 1.-2/238 anti kaebaja, BB ja AA kasutusse voodikohad sotsiaalmajutusüksuses aadressil TTT, kuid kaebaja jättis vastava lepingu sõlmimata. Lasnamäe Linnaosa Valitsus on korduvalt nõudnud QQ-lt üürilepingu rikkumise lõpetamist ning eluruumi elama mitte registreeritud isikute eluruumist lahkumist. Sellele vaatamata jätkasid isikud eluruumi omavolilist kasutamist. Lasnamäe Linnaosa Valitsus sai 18.10.2016 teada üürniku QQ surmast ja tegi koduvisiidi, kus kaebaja valetas teadlikult ja ütles, et tema tütar QQ ei ole kodus ja tuleb hiljem. Seega varjas kaebaja pahatahtlikult oma tütre surma, eesmärgiga kasutada omavoliliselt eluruumi.

4.Tallinna Halduskohus tagastas 31.10.2016 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel (resolutsiooni p 1). Kaebaja eesmärgiks on jätkata sotsiaaleluruumi kasutamist, kuid kaebusega pole võimalik seda eesmärki saavutada. Kaebajal puudub õiguslik alus korteri kasutamiseks. Korter kuulub Tallinna linna omandisse, kes oli andnud selle sotsiaaleluruumina üürile kaebaja tütrele QQ-le. Eluruumide korra p 35 ja üürilepingu tingimuste p 15 kohaselt on üürile antud eluruumi üürniku abikaasa, alaealiste laste, töövõimetute vanemate ja teiste isikute majutamine lubatud linnavara valitseja, kelle valitsemisel on üürile antud eluruum, loal, mis on vormistatud linnavara valitseja korralduse või käskkirjaga. Lasnamäe Linnaosa Valitsus ei andnud QQ-le luba paigutada talle üüritud sotsiaaleluruumi oma ema, õde ja venda, kes seega elasid seal ebaseaduslikult. Üürilepingu tingimuste p 20.2 järgi lõpeb leping üürniku surmaga, v.a juhul, kui üürileandja loal eluruumis elanud isik teatab 1 kuu jooksul üürniku surmast üürileandjale soovist üürniku asemel lepingusse astuda. Kuna puudus Tallinna linna nõusolek kaebaja, BB ja AA majutamiseks XXX korterisse, ei ole neil vastavalt üürilepingu tingimuste p-le 20.2 ja eluruumide korra p-le 38 õigust taotleda pärast üürniku surma üürilepingu ülevõtmist. Seega puudub kaebajal õigus nõuda Tallinna linnalt XXX korteri kasutamise jätkamist ja temaga selle korteri osas üürilepingu sõlmimist. Tallinna linnal on õigus nõuda talle kuuluva korteri vabastamist ebaseaduslikust valdusest. Asjaolud, et kaebaja on harjunud vaidlusaluses korteris elama, tal ei ole üürivõlga ning ta on puudega ja töövõimetu, ei anna õigust nõuda korteri kasutamise jätkamist. Kui kaebajal puudub eluruum ja võimalus seda üüriturult hankida, on tal õigus taotleda Tallinna linnalt munitsipaalvõi sotsiaaleluruumi üürileandmist, esitades Tallinna linnale avalduse enda arvele võtmiseks eluruumi üürimist taotleva isikuna. Praeguseks ei ole kaebaja sellist avaldust esitanud, seega puudub võimalus kohustada Tallinna linna kaebajale eluruumi tagama. Avaldus tuleb esitada linnaosa valitsusele, kelle territooriumil on või olid kaebaja viimase elukoha andmed kantud 2(4)