lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-2084/18

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 19.12.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-16-2084/18
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
19.12.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
972
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-2084

Haldusasi

AN kaebus Tallinna Vangla 14.10.2016 vaideotsusele nr 5-15/16/292-2

Menetlusosalised

Kaebaja – AN Vastustaja – Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 9. novembri 2016. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AN määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta AN määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 9. novembri 2016. a määrus haldusasjas nr 3-16-2084 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.AN esitas 08.08.2016 Tallinna Vanglale taotluse, milles soovis seoses tema suhtes algatatud nelja distsiplinaarmenetlusega nendes väljatoodud tunnistajate küsitlemist.
2.Tallinna Vangla tagastas 07.09.2016 kirjaga nr 5-8/16/18834-3 AN taotluse. Kinnipeetava suhtes viib distsiplinaarmenetlust läbi inspektor-kontaktisik, kes kogub antud menetluste juurde kõik vajalikud tõendid ja küsitleb ka tunnistajaid. Distsiplinaarmenetlused on juba läbi viidud ning käskkirju on taotlejale tutvustatud. AN-l on võimalik ennast kaitsta asjakohaste vaidemenetluste raames, mida taotleja on ka teinud.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.AN esitas 14.09.2016 Tallinna Vangla 07.09.2016 kirjale nr 5-8/16/18834-3 vaide, milles palus tuvastada kirja õigusvastasus ja Tallinna Vangla ebaseaduslik tegevus. Vaide põhjenduste kohaselt on AN õigusi rikutud, sest ta ei ole saanud ennast kaitsta ja esitada küsimusi.
4.Tallinna Vangla jättis 14.10.2016 vaideotsusega nr 5-15/16/292-2 vaide rahuldamata. AN-le on selgitatud, et distsiplinaarmenetlust viib läbi inspektor-kontaktisik, kes kogub kõik

3-16-2084 vajalikud tõendid ja küsitleb tunnistajaid. Lisaks olid taotluse esitamise ajal distsiplinaarmenetlused läbi viidud ja distsiplinaarmenetluse käskkirju AN-le tutvustatud. AN vaidlustas kõik neli käskkirja (08.08.2016 käskkirjad nr 5-2/901, 5-2/902, 5-2/903 ja 5-2/904) ning kõik vaided jäeti rahuldamata. Vale on väide, et AN ei saanud ennast kaitsta. Distsiplinaarmenetluse protokolle tutvustati talle 05.08.2016 ning seejärel oli kinnipeetaval võimalik esitada nende kohta küsimusi ja vastuväiteid. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda tunnistajate küsitlemist.

5.AN esitas 18.10.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 14.10.2016 vaideotsuse nr 5-15/16/292-2 peale, milles jäi vanglale esitatud taotluste juurde.
6.Tallinna Vangla oli seisukohal, et kaebajal puudub õigus nõuda menetlustoimingute isiklikku läbiviimist, arvestades, et menetluse läbiviijaks on vanglateenistus. Menetlusalusel isikul on õigus esitada distsiplinaarmenetluses omapoolseid selgitusi, vastuväiteid ja viidata vajadusele koguda asjakohaseid tõendeid. Kaebaja on kõigi nelja distsiplinaarmenetluse osas tehtud käskkirjadega seonduvalt pöördunud kohtu poole esialgse õiguskaitse taotlusega. Kaebajal tuleb esitada etteheited seoses distsiplinaarmenetluse läbiviimise õiguspärasusega konkreetset distsiplinaarmenetluse käskkirja vaidlustades, mitte aga eraldiseisvas menetluses. Seetõttu on kaebus perspektiivitu.
7.Tallinna Halduskohus tagastas 09.11.2016 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel selle esitajale. Kaebaja on vaidlustanud Tallinna Vangla toimingu, millega tagastati tema konkreetsete distsiplinaarmenetluste raames esitatud taotlus. Menetlustoimingute iseseisev vaidlustamine on piiratud (HKMS § 45 lg 3). Praegusel juhul on selge, et vangla oli juba kaebaja taotluse esitamise ajaks andnud taotluses viidatud distsiplinaarmenetluste kohta käskkirjad. Seega oli lõplik haldusakt distsiplinaarmenetluse kohta antud ning kaebajal oli võimalik esitada kõik etteheited puutuvalt distsiplinaarmenetlusega vastavate käskkirjade vaidlustamisel. Kaebaja on vaidlustanud taotluses viidatud distsiplinaarmenetlustes tehtud käskkirjad ning nende kohta on tehtud 09.09.2016 vaideotsused nr 5-15/16/265-2, 5-15/16/266-2, 5-15/16/267-2 ja 5-15/16/268-2. Seejuures on kõik nimetatud vaideotsused vaidlustatud kaebaja poolt ka kohtus (haldusasjad nr 3-16-1934, 3-16-1937, 3-16-1939 ja 3-16-1940). Kaebaja saab esitada kõik distsiplinaarmenetlusi puudutavad etteheited vastavate kohtumenetluste raames ning kaebajal puudub õigus vaidlustada distsiplinaarmenetlusega seonduvaid toiminguid iseseisvalt. Seejuures ei ilmne asjaolusid, millest võiks järeldada, et taotluse tagastamine rikub kaebaja õigusi sõltumatult kaebajale tehtud käskkirjast. Kaebajal ei ole kaebeõigust ka seetõttu, et tal puudub õigus nõuda tema suhtes läbiviidavas distsiplinaarmenetluses tunnistajate isiklikku küsitlemist. Kaebaja on vanglale esitatud taotluses nõudnud tunnistajate isiklikku küsitlemist. Kaebuses jääb kaebaja vanglale esitatud taotluse juurde. Sellest võib järeldada kaebaja tahet kohustamaks vanglat võimaldada talle distsiplinaarmenetluses kuulatud tunnistajate küsitlemine. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Halduskohtusse saab pöörduda üksnes oma subjektiivsete õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Subjektiivse õiguskaitse põhimõttest tulenevalt on halduskohtusse pöördumine õigustatud isiku õiguste rikkumise korral. Seega on kohustamiskaebus lubatav üksnes juhul, kui haldusorganil on seadusest või muust õigusaktist tulenev kohustus nõutavat toimingut sooritada või haldusakti anda ning kohustuse täitmata jätmine rikub kaebuse esitanud isiku õigusi. Tulenevalt VangS § 64 lg-st 1 viib distsiplinaarmenetluse läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vanglateenistus. Seega viib vanglateenistus 2(3)

3-16-2084 distsiplinaarmenetluse läbi, kogub tõendid ja küsitleb tunnistajaid ning kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda tunnistajate omapoolset küsitlemist. Ühestki õigusaktist ei tulene kaebajale sellist õigust ja vanglale vastavat kohustust.

8.AN esitas halduskohtu määruse peale 14.11.2016 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 29.11.2016 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9.AN jääb Tallinna Halduskohtu 09.11.2016 määruse peale esitatud määruskaebuses enda taotluste juurde.
10.Tallinna Vangla palus kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11.Määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Määruskaebuses ei ole esitatud selliseid väiteid, mis annaksid alust asuda halduskohtust erinevale seisukohale. Kohus on tuvastanud õigesti kaebuse tagastamist tingivad asjaolud.
12.VangS § 64 lg 1 kohaselt viib distsiplinaarmenetluse läbi vanglateenistus, mistõttu puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda menetlustoimingute isiklikku läbi viimist (nt tunnistajate küsitlemist). Kaebuses on AN jäänud vanglale esitatud taotluse juurde. Seega täidaks kaebaja eesmärki kaebaja nõue kohustada vanglat võimaldama tunnistajate isiklikku ülekuulamist. Halduskohus on kaebajale õigesti selgitanud kohustamiskaebuse esitamisega seonduvat. Ühestki õigusaktist ei tulene kaebajale õigust nõuda distsiplinaarmenetluse raames tunnistajate isiklikku küsitlemist ega vastustajale kohustust seda kaebajale võimaldada.
13.Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et kaebaja taotluses viidatud nelja distsiplinaarmenetluse kohta oli vangla taotluse esitamise ajaks juba andnud käskkirjad, mille kohta on 09.09.2016 tehtud ka vaideotsused. Vaideotsused on AN vaidlustanud haldusasjades nr 3-16-1934, 3-16-1937, 3-16-1939 ja 3-16-1940. Seega olid lõplikud haldusaktid distsiplinaarmenetluste kohta antud ja kaebajal oli võimalik esitada distsiplinaarmenetluse läbiviimisega seonduvad etteheited (sh asjaolu, et kaebajal ei võimaldatud tunnistajaid üle kuulata) vastava käskkirja vaidlustamisel. Asja materjalidest ei nähtu, et taotluse tagastamine rikuks kaebaja õigusi sõltumata käskkirjadest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium