Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. detsember 2016, Tallinn
Haldusasja number
3-14-53202
Haldusasi
Megatek Eesti OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 25.09.2014 korralduse nr 12.2-3/026152-2 ja 14.11.2014 vaideotsuse nr 6-1/2438-2 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – Megatek Eesti OÜ, volitatud esindaja v.adv Sergei Jegorov Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Margo Karu
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 10. novembri 2015. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Megatek Eesti OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Megatek Eesti OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.11.2015 otsus muutmata.
Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 16.01.2017 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-14-53202 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliameti (MTA) 25.09.2014 korraldusega nr 12.2-3/026152-2 alustati Megatek Eesti OÜ suhtes kontrolli, mis hõlmab käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust maksustamisperioodil juuli kuni august 2014, ja jätkati 08.09.2014 teatega alustatud juuli 2014 käibedeklaratsiooni esitamisel tekkinud tagastusnõude õigsuse kontrolli. Sellega seonduvalt kohustati Megatek Eesti OÜ esindusõiguslikku isikut andma perioodil juuli kuni august 2014 toimunud majandustehingute kohta suulisi seletusi ning esitama kaupade/teenuste müügi- ja ostuarved ja nende juurde kuuluvad dokumendid (üleandmise-vastuvõtmise aktid, hinnapakkumised jmt), pearaamatu kõikide kontode väljavõtted, kassadokumendid ja kõikide pangakontode väljavõtted (juhul, kui tasumine kontrollitaval perioodil sooritatud tehingute eest on toimunud pärast kontrolliperioodi, siis esitada kassadokumendid ja pangakontode väljavõtted alates 01.07.2014 kuni kontrolliperioodil toimunud tehingute kohta väljastatud arvete täieliku tasumiseni), lepingud ja nende lisad (ka need lepingud, mis on sõlmitud varem, kuid mis kehtivad ja mida täideti ka kontrollitaval perioodil, sh laenulepingud) ning muud dokumendid, mida maksukohustuslane peab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemisel oluliseks), välja arvatud varasemalt esitatud dokumendid.
2.Megatek Eesti OÜ esitas 03.10.2014 taotluse MTA 25.09.2014 korraldusega nr 12.23/026152-2 alustatud kontrolli eseme täpsustamiseks, millele MTA vastas 17.10.2014 vastusega nr 12.2-3/026152-2-1-1.
3.Megatek Eesti OÜ esitas 20.10.2014 vaide MTA 25.09.2014 korralduse nr 12.2-3/0261522 peale. MTA 14.11.2014 vaideotsusega nr 6-1/2438-2 jäeti vaie rahuldamata.
4.Megatek Eesti OÜ esitas 15.12.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada MTA 25.09.2014 korraldus nr 12.2-3/026152-2 ja vaideotsus nr 6-1/2438-2 ning kohustada MTA-d lahendama Megatek Eesti OÜ 03.10.2014 taotlus sisuliselt ja väljastada Megatek Eesti OÜ-le korraldus, millega täpsustada MTA 25.09.2014 korralduse alusel kontrollitavad maksumenetluses tähendust omavad asjaolud ja täiendavalt nõutavad dokumendid. Kaebaja palus vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud ning jätta vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Kaebuse täienduses loobus kaebaja kohustamisnõudest. MTA 25.09.2014 korraldus nr 12.2-3/026152-2 ei vasta maksukorralduse seaduse (MKS) § 60 lg-s 1 ja MKS § 62 lg-s 1 sätestatule. Korralduses ei ole nimetatud tehinguid, mida maksuhaldur kontrollib, ega ajendit, miks seda tehakse. Nõue dokumendid esitada on üldsõnaline, mis kinnitab, et kontrolliese ei ole määratletud. Korraldus ei ole põhjendatud ja selle täitmine ei ole maksukohustuslase jaoks selge. Puuduvad selgitused, milliste maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks nõutakse teavet ja dokumente. Kaebaja on eelnevalt juba esitanud maksuhaldurile korralduses nõutud tõendid. Samuti ilmus kaebaja korralduses märgitud ajal selgituste andmiseks menetlustoimingule, kuid ka siis ei suutnud maksuhaldur selgitada, milliseid maksustamise seisukohast tähendust omavaid asjaolusid maksumenetluses kontrollitakse ja millist teavet nõutakse. Enne korralduse andmist oli maksuhalduril võimalik tutvuda kaebaja poolt kontrollitava perioodi kohta juba esitatud dokumentidega ja nimetada korralduses konkreetsed dokumendid, mille esitamist peetakse vajalikuks. Korralduse põhjendused ja vastustaja keeldumine kontrolli eseme täpsustamisest ei võimalda kaebajal täita kaasaaitamiskohustust. Kaebaja osaleb mitmes maksuhalduri poolt algatatud maksumenetluses seonduvalt ettevõtlusega tegelemise kontrolli 2(6)
3-14-53202 ning käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse ning tagastusnõude õigsuse kontrolliga. Samuti on kaebaja kaasatud kolmanda isikuna ühe maksukohustuslase juuni 2014 tagastusnõude ja käibedeklaratsioonis deklareeritud andmete õigsuse kontrolli menetlusse. Ettevõtlusega tegelemise kontrolli ja käibemaksuarvestuse kontrolli esemed kattuvad suures osas. Siiski esitas maksuhaldur kaebajale samasisulised üldist laadi küsimused, millistele on kaebaja eelnevalt juba vastanud. Selline menetlus on kaebaja suhtes ebaproportsionaalselt koormav. Osavõtt menetlusest tähendab olulist ajakulu ja rahalist kulu õigusabile.
5.MTA palus jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Maksuhaldur otsustab MKS §-st 59, § 60 lg-st 1 ja § 62 lg-st 2 tulenevalt kontrolli ulatuse ja muud kontrolli üksikasjad ning asja otsustamiseks vajalike tõendite kogumise kaalutlusõiguse alusel. Arusaamatu on kaebaja seisukoht, et maksuhaldurile peaks eelnevalt olema selge, milliste konkreetsete juhtumite suhtes hakatakse kontrolli teostama. Ainuüksi deklaratsioonides esitatud andmete alusel ei saa raamatupidamisdokumente kontrollimata kindlaks teha, milliseid tehinguid on kajastatud kaebaja käibedeklaratsioonidel. Vaidlustatud korralduses on nõutud teavet ja dokumente eesmärgipäraselt ning küsitud ei ole dokumente, mille kaebaja on varem maksuhaldurile esitanud. Kaebaja on maksuhaldurile erinevates menetlustes antud seletustes maininud kontoriruumide remonti, erinevaid tegevusalasid ja viidanud lepingutele ning sularahas tasumisele. See annab aluse väita, et kaebaja ei ole maksuhaldurile esitanud kõiki dokumente perioodi juuli kuni august 2014 kohta ja maksuhalduril oli vaidlustatud korraldusega õigus nõuda dokumentide esitamist. Kaebaja ei ole maksuhaldurile kõikide dokumentide esitamist ka kinnitanud. Juhul, kui kaebajal ei ole loendis märgitud konkreetseid dokumente, saab sellest maksuhaldurit teavitada.
6.Tallinna Halduskohtu 10.11.2015 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Vaidlustatud haldusakt vastab MKS § 46, § 59 lg 2 p 1, § 60 lg 1 ja § 62 lg-te 1 ning 3 nõuetele. Korraldust on piisavalt põhjendatud ning sellest nähtub haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Lähtuvalt MKS § 11 lg-st 2 otsustab maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse üle ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Seejuures ei ole maksuhaldur seotud menetlusosaliste esitatud taotluste või tõenditega. Maksustamisperiood, millega seonduvalt käibemaksu arvestamise ja deklareerimise informatsiooni nõuti, oli ajavahemik juuli kuni august 2014. Haldusakt on selles osas piisavalt selge ning üheselt mõistetav. Asjassepuutuvad ei ole haldusaktid, mis seonduvad teiste maksustamisperioodidega või kaebuse esitajalt kui kolmandalt isikult nõutava teabega. Maksuhaldur ei ole nõudnud uuesti nende dokumentide esitamist, mis olid varem esitatud, ega dokumente konkreetsete kuupäevade lõikes. Seega oli kaebajal võimalus esitada kõik dokumendid, mis seonduvad kontrollitava perioodiga ja mida ta pidas maksumenetluse tähenduses oluliseks. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on kaebaja ilmunud 09.10.2014 maksuhalduri juurde ning andnud selgitusi. Kaudselt viitab see asjaolule, et korraldus oli täidetav. Olukorras, kus asjassepuutuvad dokumendid on seoses mõne teise maksumenetlusega eelnevalt esitatud, oleks kaebaja saanud seda selgitada. Maksukohustuslasel on võimalik kinnitada, et ta ei ole kontrollitava perioodi osas nõutavast teabest midagi esitamata jätnud. Sellega oleks korralduse vastav punkt täidetud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 3(6)
3-14-53202
7.OÜ Megatek Eesti palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 10.11.2015 otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada esitatud kaebus, mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud ning jätta vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Halduskohtule on esitatud tõendid Megatek Eesti OÜ suhtes perioodil 2014–2015 algatatud menetluste kohta. Nimetatud kontrollide raames on kaebaja korduvalt esitanud maksuhaldurile dokumente ja andnud selgitusi. Vaidlustatud korralduse andmise ajaks oli maksuhaldur seega kogunud dokumendid ja seletused sellises mahus, et ta pidi olema suuteline enne korralduse andmist piiritlema ja nimetama kontrollieseme konkreetsed asjaolud ja põhjendused. Esitatud tõendid pärast 25.09.2014 korralduse tegemist alustatud kontrollide kohta näitavad, et sama maksustamisperioodi osas on maksuhaldur olnud suuteline nõudma dokumentide esitamist ja selgituste andmist konkreetsete tehingute ja nendega seotud asjaolude kohta. Halduskohus on põhjendamatult jätnud nende tõenditega arvestamata. Korralduses ei ole nimetatud tehinguid, mida kontrollitakse, ega ajendit, miks seda tehakse. Nõue dokumentide esitamise osas on üldsõnaline, mis kinnitab, et kontrolliese ei ole määratletud. Maksuhaldur keeldus kontrollieseme, nõutava teabe ja tõendite konkretiseerimisest ka 17.10.2014 vastuses ja 14.11.2014 vaideotsuses. Viited MKS § 60 lg-le 1 ja § 62 lg-le 1 ei anna alust väita, et korraldusest nähtub haldusakti andmise faktiline alus. Korraldusest ei tulene, et apellandi käibemaksudeklaratsioonis esineks maksu arvestuse viga, deklareeritud käibemaks oleks jäänud tasumata, oleks tekkinud kahtlus käibemaksu arvutamises või käibedeklaratsioonide esitamise tähtaegsuses. Apellant ilmus maksuhalduri juurde 09.10.2014, sest 03.10.2014 taotlust korralduse täpsustamiseks ei olnud veel selleks ajaks lahendatud. Apellant ei andnud maksuhaldurile selgitusi ja maksuhaldur ei esitanud apellandile ühtegi küsimust seoses kontrollitavate asjaoludega, mistõttu ei anna see alust pidada korraldust täidetavaks. Vaidlustatud korraldusega piirati Megatek Eesti OÜ ettevõtlusvabadust, koormates teda täiendavalt tõendite esitamise kohustusega. Ekslik on halduskohtu järeldus, et apellant oleks ise pidanud aimama, millised dokumendid ja teave omavad kontrolli jaoks tähendust. Lisaks tähendanuks kogu dokumentatsiooni esitamine revisjoni läbiviimist apellandi suhtes.
8.MTA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, halduskohtu otsus muutmata ja menetluskulud apellandi kanda. Vastustaja jääb halduskohtus esitatud väidete juurde. Maksude arvestamise ja tasumise kontrollimine on maksuhalduri kohustus ning maksuhalduri tegevuse üheks eesmärgiks on maksumaksja maksuarvutuse õigsuse kontrollimine. Seega otsustab maksuhaldur kaalutlusõiguse alusel ise, milliseid isikuid ja perioode ta kontrollib ega pea oma valikut kontrollitavale põhjendama või maksukohustuslast enne kontrollimenetluse faktilist alustamist kaasama. Maksuhaldur alustas kaebaja suhtes kontrolli, mis hõlmas käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust maksustamisperioodil juuli kuni august 2014. Maksuhalduri MKS § 10 lg 2 p-st 1 tulenev üldine kontrollipädevus ning MKS § 60 lg-st 1 tulenev teabe nõudmise õigus dokumentide esitamise nende asjaolude kohta, mille kogumise ja säilitamise kohustus on maksukohustuslasel raamatupidamisarvestuses niikuinii, ei ole ülemääraselt põhiõigusi piirav (Riigikohtu halduskolleegiumi 28.10.2014 otsuse nr 3-3-1-46-14 p-d 10–11). Käibemaksuarvestuse kontrollimenetluses on isiku enda huvides esitada maksuhaldurile kõik nõutud ja asjakohased maksumenetlust puudutavad dokumendid.
4(6)
3-14-53202 Kaebaja suhtes alustati kontrollimenetlust üksikjuhtumi kontrollimenetluse, mitte revisjonina. Revisjoni ja üksikjuhtumi kontrolli sisuline eristamine sõltub hinnangust, kas tegemist on enam koormava kontrollimisega ning kui asjaolud ja tõendid on erisuunalised, on oluline see, kuidas maksuhaldur kontrolli vormistas ja kuidas menetlus toimub (Riigikohtu halduskolleegiumi 06.06.2005 otsuse nr 3-3-1-20-05 p 15). Alustatud maksumenetluse puhul ei nähtu kontrolli vormistamisest, et see toimuks revisjoni vormis.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.11.2015 otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid täies ulatuses korrata halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg-st 4 tulenevalt.
10.MKS § 60 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada maksukohustuslast või tema esindajat teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. MKS § 62 lg 1 esimene lause sätestab, et maksuhalduril on õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist. Maksumenetluse läbiviimisel on maksuhalduril ulatuslik kaalutlusruum ning halduskohtul on üksnes piiratud volitused kontrollimaks maksuhalduri poolt kaalutlusõiguse teostamist (HKMS § 158 lg 3). MTA 25.09.2014 korralduse nr 12.2-3/026152-2 andmisel ei ole kaalutlusõiguse piire ületatud.
11.Vaidlustatud korraldus sisaldab selle andmise aluseks olevat faktilist alust. Maksuhaldur on põhjendanud, et Megatek Eesti OÜ suhtes alustatakse käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse kontrolli maksustamisperioodil juuli kuni august 2014 ja jätkub kontroll juuli 2014 käibedeklaratsiooni esitamisel tekkinud tagastusnõude õigsuse osas. Kuna käibemaksu arvestamise ja deklareerimise ning tagastusnõude õigsuse osas konkreetsete tehingute lõikes saab teha järeldusi pärast äriühingu poolt tehingute kohta andmete esitamist, on vaidlustatud korralduses välja toodud faktiline alus piisav. Ringkonnakohus nõustub MTA seisukohaga, et alles pärast majandustehinguid kajastava dokumentatsiooni esitamist on võimalik kindlaks teha, milliseid konkreetseid tehinguid on käibedeklaratsioonides kajastatud ning milliste tehingute osas tuleks konkreetne kontroll läbi viia. Seega ei oma asja lahendamisel tähtsust Megatek Eesti OÜ poolt viidatud teabe nõudmise korraldused, milles on teavet nõutud konkreetsete tehingute lõikes. Lisaks on viidatud korralduste puhul Megatek Eesti OÜ kaasatud maksumenetlusse kolmanda isiku, mitte maksukohustuslasena. Vastuses kaebusele on MTA selgitanud, et kahtlus, et Megatek Eesti OÜ ei ole esitanud kõiki vajalikke dokumente, tekkis seetõttu, et kaebaja on erinevates maksumenetlustes viidanud erinevatele tegevusaladele, lepingutele ja sularahas tasumistele. Asjaolu, et seda kahtlust ei ole sõnaselgelt kajastatud vaidlustatud korralduses, ei anna alust korralduse tühistamiseks. MKS § 11 lg 2 ja § 59 lg 1 ls 2 kohaselt otsustab maksuhaldur kaalutlusõiguse alusel ise, milliseid maksustamisperioode ta kontrollib ning milliseid tõendeid peab vajalikuks konkreetses asjas koguda ega pea seda täiendavalt kontrollitavale põhjendama. Maksuhaldur võib planeerida konkreetse kontrolli läbiviimist ja täiendava teabe nõudmist ka varasemate maksumenetluste käigus saadud informatsiooni põhjal.
12.Maksuhaldur on vaidlustatud korralduses märkinud, millist liiki dokumentide esitamist soovitakse. Lisaks on MTA 17.10.2014 vastuses selgitatud, et kontrollitakse kõiki 5(6)
3-14-53202 käibemaksarvestust puudutavaid tehinguid korralduses märgitud perioodil. Samuti tõi maksuhaldur vastuses välja, millised dokumendid on Megatek Eesti OÜ esitanud perioodil juuni kuni august 2014 toimunud tehingute osas ning näited dokumentidest, mis on maksuhalduri hinnangul esitamata (tl 16p). Maksuhaldur on korralduses märkinud, et varem esitatud dokumente täiendavalt esitama ei pea. Seega on põhjendamatud Megatek Eesti OÜ väited paralleelselt toimuvate maksukontrollide raames esitatud dokumentide esitamise kohustuse kohta. Halduskohus on õigesti märkinud, et kaebajal endal oli võimalus maksuhaldurile selgitada, millised dokumendid on juba eelnevate maksumenetluste raames esitatud. Juhul, kui äriühingul puudusid täiendavad dokumendid lisaks juba esitatule, oli kaebajal võimalik korralduse täitmiseks sellele asjaolule viidata. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud Megatek Eesti OÜ-l keeruline välja selgitada juba esitatud dokumentide mahtu. Sellekohase selgituse andmist ei saa pidada maksukohustuslase jaoks ka üleliia koormavaks, mis annaks alust pidada korraldust õigusvastaseks. Kaebaja ei ole praegusel juhul ka väitnud, et tal maksuhalduri nõutud dokumendid puuduvad.
13.Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et vaidlusalune korraldus on piisavalt selge ning täidetav. Korralduses nõutud dokumentide esitamist ja selgituste andmist ei saa pidada maksukohustuslase jaoks koormavaks määral, mis piiraks ebaproportsionaalselt äriühingu ettevõtlusvabadust. Megatek Eesti OÜ väited revisjoni läbiviimise kohta ei ole põhjendatud. Üksnes asjaolu, et maksuhaldur nõuab täiendavate dokumentide esitamist, ei anna alust pidada läbiviidava maksumenetlust revisjoniks. Korraldus konkreetse perioodi kohta kõigi sooritatud majandustehingute kohta teabe andmiseks on võimalik anda ka üksikjuhtumi kontrolli raames. Välistatud ei ole mitme samaaegse üksikjuhtumi kontrolli läbiviimine.
14.Kaebaja on ringkonnakohtult taotlenud apellatsiooniastme menetluskulude väljamõistmist summas 607,80 eurot. HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. MTA ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pikamäe
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.