T. T. kaebus Maksu- ja Tolliameti 26.10.2015 otsuse nr 13-1/4212 ning Maksu- ja Tolliameti 27.10.2015 korralduse nr 13-11/82803 tühistamiseks ja kaebajal maksukohustuse puudumise tuvastamiseks
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
1.Tagastada kaebus.
2.Toimetada määrus kaebajale kätte. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 278 lg 1 ja 2).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) tunnistas 26.10.2015 otsusega nr 13-1/4212 kehtetuks T.T. tehtud maksuvõla ajatamise 09.10.2015 otsuse nr 13-1/3539 (muudetud 07.04.2015) ja sellega kinnitatud ajakava ning intressimäära vähendamise.
2.MTA kohustas 27.10.2015 korraldusega nr 13-11/82803 T. T. tasuma maksuvõla kogusummas 19 011,60 eurot.
T. T. esitas 11.12.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 26.10.2015 otsuse nr 13-1/4212 ning MTA 27.10.2015 korralduse nr 13-11/82803 tühistamiseks ja kaebajal maksukohustuse puudumise tuvastamiseks.
4.Tallinna Halduskohus jättis 14.12.2015 määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebuse puuduste kõrvaldamiseks 15-päevase tähtaja, mida kohus pikendas kaebaja taotlusel 08.01.2016 ja 22.01.2016 määrustega vastavalt kuni 22.01.2016 ja 29.01.2016. Kohus kohustas kaebajat teavitama vaidlustatud haldusaktide kättesaamise aega ning selgitas ka, et kaebusest ei selgu, miks kaebaja peab maksuvõla tasumise ajatamise kehtetuks tunnistamise otsust õigusvastaseks, kui ajakava koostamisel arvestati
kaebaja enda avaldusega. Kohus viitas, et kaebusest nähtuvalt on kaebaja suhtes on tehtud veel ka otsus 24.09.15.a. nr 13-1/3429, millega kaebaja taotlus jäeti rahuldamata, ent kuna sellist otsust lisatud ei ole, siis ei saa kohus kontrollida, missugune taotlus jäeti ja missugusel põhjusel rahuldamata. Kohus lisas, et kaebaja ei ole märkinud täpsemalt, miks ta on vaidlustanud 27.10.15 korralduse maksuvõla tasumiseks ühes sundtäitmise hoiatusega, arvestades, et kaebajal on maksuvõlg summas 19 011,60 eurot. Kohus lisas, et kuivõrd kaebaja ei ole nimetanud, kuidas vaidlustatud otsus ja korraldus on vastuolus seadusega ja rikuvad tema õigusi, siis ei ole kaebus vastavuses HKMS nõuetega. Seotult tuvastusnõudega, et isikul puudub maksu kohustus, jäi kohtule ebaselgeks sellise nõude eesmärk ja millise maksuvõla puudumist kaebaja silmas peab. Kohus selgitas, et tuvastamisnõude esitamiseks puudub kaebajal esitatud asjaoludel põhjendatud huvi ning juhul, kui maksuvõlg on tuvastatud varasema otsusega, mis ei ole vaidlustatud ja on kehtiv, siis tuvastusnõue ei ole lubatav. Kohus lisas, et maksuvõla suhtes tehtud otsus, mis on jõustunud ega ole vaidlusalune, kehtib edasi ka siis, kui see tunnistada õigusvastaseks, mistõttu ei viiks tuvastusnõue kaebajat sihile, kui ta sooviks on mõne varasema maksuotsuse mittetäitmine. Kaebusest ei selgunud ka, millise otsusega on kaebajale määratud maksude tasumine ja millisega tuvastati maksuvõlg, mille ajatamist ta on palunud. Kohus lisas, et kaebusega ei oleks võimalik saavutada neid eesmärke, mida kaebaja ilmselt soovib ja esineb kaebuse tagastamise alus (HKMS § 121 lg 2 p). Kaebaja arutlused ja soov saada vastuseid küsimustele, mis seonduvad KTS regulatsiooniga, täiturite ameti ja ametist kõrvaldamise õigusliku regulatsiooniga ning mis võiksid huvitada paljusid kohtutäitureid, ei ole käesolevas asjas asjakohased. MKS annab võimaluse pöörduda maksuseaduste selgituste ja juhendite saamiseks MTA poole ja kaebaja on seda teinud 27.07.2015 ning saanud vastuse selgitustaotlusena 28.08.15 (tlk 19).
5.29.01.2016 esitas T. T. Tallinna Halduskohtule riigi õigusabi taotluse ja riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise. Taotluse kohaselt ei ole kaebaja võimeline iseseisvalt kaebuse puudusi kõrvaldama ja vajab selleks juriidilist abi. Kaebajal puuduvad rahalised vahendid õigusabiteenuse ostmiseks. Seoses riigi õigusabi taotluse esitamisega palus kaebaja pikendada kaebuse puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaega.
6.Tallinna Halduskohus jättis 03.02.2016 määrusega T. T. riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1), jättis kaebuse käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva alates määruse resolutsiooni p 1 jõustumisest (resolutsiooni p 2). Kohus selgitas kaebajale, et kaebuse puuduste kõrvaldamiseks tuleb kohtule täpsustada vaidlustatava korralduse ja otsuse kättesaamise aeg ning esitada ka tähtaja ennistamise taotlus, kui kaebuse esitamise tähtaeg on ületatud. Samuti kohustas kohus kaebajat esitama MTA 24.09.2015 otsus 13-1/3429 ja selgitada, milline on kaebuse soovitav eesmärk (st millist tulemust kaebaja ootab) ning täpsustada, kas kaebaja soovib jätkuvalt esitada tuvastamiskaebuse, arvestades 14.12.2015 määruses selgitatut.
7.T. T. esitas halduskohtu määruse peale 23.02.2016 määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 4.03.2016 määrusega rahuldamata. Riigikohus ei võtnud 16.05.2016 määrusega T. T. määruskaebust Tallinna Ringkonnakohtu 4.03.2016. a määruse peale menetlusse. Riigikohtu määruse teatavakstegemisega jõustus Tallinna Halduskohtu 3.02.2016 määrus.
8.20.10.2016 kohtunõudega tuletas kohus meelde kaebuse puuduste kõrvaldamise vajadust ning määras kaebuse puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja 27.10.2016. Kohus teatas kaebajale, et senimaani on täitamata kohtu poolt tehtud kaebuse käiguta jätmise määrus. Kuna kohus oli välja nõudnud otsused, mis puudutasid kaebajal lasuvaid kohustusi, siis tuli kaebajal täpsustada, milliseid otsuseid ta soovib vaidlustada ja mis põhjusel ning millise nõude ta lõppeks esitab. Kohus selgitas, et kaebajal tuleb endiselt esmalt täpsustada ja tõendada ka otsuse ja korralduse tegelik kättesaamise aeg, kui kaebaja sooviks on väita, et ta ei ole neid varem kätte saanud. Samuti lisas kohus, et kui kaebuse esitamise tähtaeg on ületatud, siis tuleb esitada tähtaja ennistamise taotlus ja märkida tähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused. Asja materjalidest nähtus, et isik on oma maksukohustustest teadlik ja ta on esitanud taotlused, mille alusel on otsused tehtud ja maks määratud. Maksuvõlg on tekkinud sj kaebaja enda deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksukohustuse vahena. Peale kaebuse
esitamist on kaebajale esitatud intressinõue 13.01.16.a., kuid see ei saa olla esialgse kaebuse objektiks. Kohus tuletas sj kaebajale meelde, et kaebuse käiguta jätmise määruses oli märgitud, et kaebaja suhtes on tehtud veel ka otsus 24.09.15.a. nr 13-1/3429, millega (ilmselt) kaebaja (mingi konkreetne) taotlus jäeti rahuldamata, ent kuna sellist otsust lisatud ei ole, siis ei saa kohus kontrollida, missugune taotlus jäeti ja missugusel põhjusel rahuldamata. Seotult tuvastusnõudega märkis kohus, et endiselt on ebaselge sellise nõude eesmärk. Kohus palus kaebajal täpsustada, millise maksuvõla puudumist kaebaja tuvastusnõude esitamisel silmas peab. Kaebaja on kohtunõude kätte saanud 17.11.2016.
9.20.10.2016 kohtunõudega kohustas kohus MTAd täpsustama, millised haldusaktid on kaebaja suhtes välja antud ja talle edastatud. MTA täitis kohtunõude 31.10.2016 esitades selgituse kaebaja suhtes tehtud haldusaktidest, märkides ühtlasi vastavate haldusaktide kättesaamise aja. MTA selgitus on kaebajale edastatud ning kaebaja on vastuse ja andmete kättesaamist kinnitanud 07.11.2016. Kaebaja ei ole kohtule esitanud käesoleva ajani ühtegi taotlust ega täiendavat selgitust, sh ei ole kaebaja selgitanud esitatud kaebuse eesmärke ning toonud välja põhjendusi, miks tema hinnangul on vaidlustatud haldusaktid õigusvastased. Kaebaja ei ole taotlenud enam ka vastamise tähtaja pikendamist.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
10.Eeltoodust nähtub, et kaebaja on passiivne ega ole asunud kaebuse puuduseid kõrvaldama (eelkõige täpsustama kaebuses esitatud nõudeid ning selgitama nõuetega saavutatavat eesmärki). Vaatamata korduvatele kaebuse puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamistele, ei ole kaebaja kohtule mistahes menetlsdokumente esitanud. Kohus on küll kogunud andmed, millised haldusaktid kaebajat puudutavad, kuid kaebaja ei ole kohtule enam midagi vastanud. Asjaolu, et kaebaja meelest võis olla KTS ja KTM regulatsioon täiturite tegevust kahjustav ja see ei anna ametist vabastamisel vajalikul määral kaitset tehtud kulude ja töötasu katteks, on kaebaja meelest ka põhiseaduse vastane, ei saa aga puudutada MTA haldusotsuseid, milles oli arvestatud kaebaja esitatud taotlusi ja deklaratsioone. MTA ei lahenda küsimusi, mis seonduvad kohtutäituri tegevuse lõpetamisega seotud tuluallikate leidmist/tekkimist, et täitur saaks katta allesjäänud kulutused (maksenõuded, büroo üüritasu jms). Vaidlus MTA ei viiks eesmärgini, et kohus saaks lahendada väidetud seadusandluse puudujääke. Kaebaja on oma taotlused MTA-le esitanud, nende alusel on tehtud otsused, maksuvõla tasumise ajatamise kehtetuks tunnistamise põhjustas kaebaja enda taotlusi arvestanud ajakava mittetäitmine. Kaebaja ei väida, et ta on ise näidanud maksuvõlas olevate nõuete andmed valesti ja soovis neid muuta. Vastavat avaldust ei ole ta MTA-le esitanud ega väida, et see avaldus oleks jäänud alusetult läbi vaatamata. Kuna kaebusest ei nähtu, et ajatamise perioodi maksedistsipliinist mitte kinni pidamise põhjus ei vastaks tõele, siis ei ole alust kahelda MTA otsuse õiguspärasuses ning et selliselt kaebaja õigusi võidakse rikkuda. 26.10.15.a. oli aga MTA teatanud, et maksuvõla suurus ei pruugi olla lõplik, kuna kaebajal olid esitamata tuludeklaratsioonid (tuludeklaratsioon 2014.a. kohta, vorm E; käibedeklaratsioon 2015.a. juulikuu kohta). Otsusega 26.10.15.a. tunnistati kehtetuks maskuvõla tasumise ajatamine ja intressimäära vähendamine. 27.10.15 a korraldusega teatati aga eelneva põhjal maksuvõla tasumise kohustusest summas 19 011, 60 eurot, mille kujunemine on välja toodud lisas (tlk 12). Kaebaja ei ole märkinud oma kaebuses, et lisas märgitud nõuded või nõuetest mõni ei tulene seadusest ja eelnevast maksu määramisest. Käesolevalt on maksuvõlg veelgi suurenenud ja talle on esitatud intressinõue. Kaebaja ei ole teatanud kohtule, et tema sooviks oleks esitada kaebus neile aktidele, mis tema maksuvõla suurust ka edasiselt arvesse on võtnud. Tuvastusnõude osas ei ole kaebaja põhjendatud huvi teatanud ja võib ära tunda, et kaebaja on mõistnud, et tähtaegselt vaidlustamata haldusakte tagantjärgi vaidlustada ei ole võimalik, kuna vastavalt pole esitatatud ka soovi tähtaja ennistamiseks, siis ei olegi kaebaja enam määratlenud saavutatavat eesmärki. Kohus ei saa selliselt kaebaja tahet tema eest sisustada. Kuna asja materjalidest võib mõista, et peale maksuvõla
ajatamise lõppemist on maksuvõlast kaebajale uuesti teada antud 27.10.2015.a., siis ei moodusta seal esitatatud nõuete loend midagi muud, kui varasemaid täitmata ja vaidlustamata makuskohustusi. Kaebaja, jäädes kohtumenetluses passiivseks, võtab endale riski, et tema kaebus võidakse tagastada kaebuse puuduste kõrvaldamata jätmisel. Kaebajat on sellise tagajärje eest ka korduvalt hoiatatud.
11.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta käesoleva seadustiku §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kaebaja ei ole kaebuse käiguta jätmise määrust tähtajaks ega ka hiljem täitnud. Kaebaja passiivsest käitumisest võib järeldada, et kaebaja kaebuse puuduste kõrvaldamist ka ei soovi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastada.. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Kalmiste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.