Sotsiaalõigus › Sotsiaalabi

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

XX esitas 12.02.2015 Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale sissetulekust sõltuva toetuse taotluse ühekordsete kulude hüvitamiseks. Taotluse kohaselt oli kaebaja tasunud 4 eurot Swedbank AS-le sotsiaalosakonna jaoks kontoväljavõtte tegemise eest ja 40 eurot vältimatu hambaravi eest. Kaebaja näitas enda sissetulekutena 2014. a novembris 0 eurot, 2014. a detsembris 11,35 eurot ja 2015. a jaanuaris 0 eurot, seega 3 kuu keskmise netosissetulekuna 4,78 eurot.

Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond otsustas 23.02.2015 otsusega Tallinna Linnavolikogu 29.11.2012 määruse nr 27 „Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord“ § 9 lg 3 p 1 alusel toetust mitte määrata, sest kaebaja oli varjanud oma sissetulekuid. Kaebaja kontrollitud 3 kuu keskmine netosissetulek on 37,74 eurot. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond teavitas 27.02.2015 kirjaga nr 9-6/499 kaebajat keelduvast otsusest ning selgitas, et kaebaja 12.02.2015 avaldusele ei olnud märgitud 3 eelneva kuu (november 2014 – jaanuari 2015) kõiki sissetulekuid.

XX esitas 04.05.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 23.02.2015 otsuse ja Harju maavanema 16.04.2015 vaideotsuse nr 814-k tühistamise nõudes.

Tallinna linn ja Harju maavanem palusid jätta kaebus rahuldamata

Tallinna Halduskohtu 23.10.2015 otsusega rahuldati kaebus, tühistati ja jäeti menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

1) Ei nähtu, et kaebajal oli tahe vastustaja eest oma sissetulekuid varjata ja esitada teadvalt valeandmeid. Kuna kaebaja on ise oma eelmistes taotlustes nimetatud sissetulekule viidanud ja teadis seega, et vastustajale on tema eelmistest taotlustest ja neile lisatud tõenditest sellised andmed teada, puudus kaebajal põhjus hakata seda sissetulekut hiljem varjama. Kaebaja ei ole andmete esitamisel olnud hoolas, kuid ainuüksi seda ei saa pidada tahtlikuks valeandmete esitamiseks ega andmete varjamiseks. Ärakuulamine oleks vastustajal võimaldanud saada asja otsustamiseks rohkem ja täpsemaid andmeid ning täiendavate andmete olemasolu võinuks tuua kaasa teistsuguse otsuse tegemise. Seega oli kaebaja ärakuulamata jätmine menetlusnõuete oluline rikkumine. 2) Kaebaja palus kohtul mõista vastustajatelt välja menetluskulu kokku 26,46 eurot, millest 11,46 eurot moodustab kaebuse koostamisele kulunud kaebaja enda ajakulu ja 15 eurot tasus kaebaja Y OÜ-le menetluskulude nimekirja koostamise eest. 3) Kaebaja ei ole kohtukulusid kandnud, sest ta oli riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 2 alusel vabastatud riigilõivu tasumisest, asjas ei kuulatud üle tunnistajaid ega eksperte ega kasutatud tõlgi abi, ei esitatud tõendeid, mille saamine toonuks kaasa kulu, ei viidud läbi vaatlust, ei edastatud kohtutäituri vahendusel ega välismaale menetlusdokumente, samuti ei ole avaldatud 2(5)

3-15-1141 teateid Ametlikes Teadaannetes ega muul viisil. Kaebaja ei ole kandnud ka kohtuväliseid kulusid, sest tal ei olnud esindajat ega nõustajat, ta ei ole taotlenud menetlusabi ja asjas ei ole küsitud Euroopa Liidu Kohtult eelotsust. Kaebaja on esitanud menetlusdokumendid kohtule elektrooniliselt ja asi vaadati läbi kirjalikus menetluses, seega ei ole kaebaja kandnud asjaga seoses ka sõidu-, posti-, side-, majutus- ega muid sellesarnaseid kulusid. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis näitaksid, et kaebuse koostamise tõttu jäi tal töötasu või muu püsiv sissetulek saamata. 4) Kaebaja enda ajakulu ei ole eeltoodud sätetest nähtuvalt võimalik lugeda menetluskulude hulka ega seda vastustajatelt kaebaja kasuks välja mõista. Võrdlus tunnistajatasuga ei ole asjakohane, sest tunnistajatasu ei ole ettenähtud menetlusosalisele tasumiseks. Tunnistajatasu peab hüvitama tunnistajale kohtuistungil osalemise tõttu saamata jäänud töötasu, samuti on tegemist tasuga avaliku kohustuse täitmise eest. Kaebaja ei ole kaebust esitades täitnud avalikku kohustust, vaid kaitsnud oma subjektiivseid õigusi. 5) Menetluskulu dokumendiks ei saa lugeda ka Y OÜ 21.09.2015 arvet nr 21092015-1 summas 15 eurot, sest see ei mahu ühegi kohtukulu ega kohtuvälise kulu mõiste alla. Kaebaja on esitanud kõik menetlusdokumendid kohtule ise. Seega ei ole tal olnud esindajat ega nõustajat. Y OÜ ega tema juhatuse liige või töötaja ei ole püüdnud menetluses nõustaja rolli täita ega menetluses osaleda. Ainuüksi menetluskulude nimekirja koostamine ei muuda Y OÜd ega selle juhatuse liiget või töötajat kaebaja nõustajaks ega anna alust nõustaja kulude väljamõistmiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3(5)

3-15-1141 Tsiviilkohtumenetluses on menetlusosalise õigused menetluskulude hüvitamisele enam kaitstud kui halduskohtumenetluses, kuigi halduskohtumenetluses on kaebaja nõrgemas positsioonis kui menetlusosalised tsiviilkohtumenetluses. Seetõttu tuleb kohaldada analoogiat Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määruses nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ sätestatud tunnistajatasu maksmise regulatsioonile. Ebaproportsionaalne ja vastuolus õigusriigi ja sotsiaalriigi põhimõttega on, et isik, kellel puudub sissetulek, mida menetlusega seoses kaotati, ei saa menetlusele kulutatud aja eest hüvitist. Hüvitist tuleks maksta miinimumpalga määras. On küsitav, kuidas saaks kaebaja sissetuleku kaotamist tõendada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-15-1141 nõustajana, sest kirjalikus menetluses nõustaja osalemist HKMS ette ei näe ja sellega seotud kulusid välja mõista ei võimalda (vt Riigikohtu 22.10.2012 otsus nr 3-3-1-46-12, p 33; 18.11.2014 otsus nr 3-3-1-58-14, p 26).

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.