Majandushaldusõigus › PRIA asjad

ülevõtmise korral loetakse ülevõetud kohustus ja algne kohustus üheks kohustuseks, mille kestus arvestatakse lühemat aega kestnud kohustuse järgi. OÜ Rocmar PM vähendas mahepõllumajandusliku tootmise kohustusega hõlmatud maad 2011. aastal lubatud määras 18,02 ha võrra, 2012. aastal lubatud määras 52,3 ha võrra, 2013. aastal lubatud määras 47,33 ha võrra ja 2014. aastal vähendas samuti lubatud määras 5,57 ha võrra. 2015. aastal vähendas OÜ Rocmar PM mahepõllumajandusliku tootmise kohustusega hõlmatud maad 1067,53 ha võrra. PRIA 10.02.2016 otsusega nr 12-6/166 nõuti OÜ-lt Rocmar PM tagasi 2010. a – 2014. a eest makstud mahepõllumajandusliku tootmise toetus maa osas, mille võrra oli algse kohustuse aluse maa pindala vähendatud üle 30%. OÜ Rocmar PM esitas PRIA 10.02.2016 otsuse nr 12-6/166 peale vaide, mis jäeti PRIA 07.04.2016 vaideotsusega nr 12-4/16/141-1 rahuldamata. OÜ Rocmar PM esitas 06.05.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb PRIA 10.02.2016 otsuse nr 12-6/166 osalist tühistamist ja 07.04.2016 vaideotsuse nr 12-4/16/141-1 tühistamist. Kaebuse põhjendused, selgitused ja taotlused Kaebaja leiab, et PRIA 10.02.2016 otsus nr 12-6/166 on põhjendamata ning ei ole kontrollitav. Otsusest ei selgu, millises summas on kaebajalt toetust tagasi nõutud ning kuidas on määratud tagasinõude aluseks oleva maa pindala. Kaebaja oli veendunud, et 2015. a oli kohustuseperiood läbi. Kui ta oleks olnud teadlik, et kohustuseperiood veel kestab, siis ta ei oleks mingil juhul kohustusega hõlmatud maad vähendanud. PRIA oleks võinud taotluse kontrollimisel juhtida kaebaja tähelepanu sellele, et maa pindala on vähendatud üle 30%. Kaebaja on viiel järjestikusel aastal arvates taotluse esmakordsest esitamisest tegelenud oma ettevõtte põllumajandusmaal mahepõllumajandusliku tootmisega ning kaebaja ei olnud teadlik, et kohustuseperiood ei olnud lõppenud. Kaebaja oli eksituses ning samas ei ole võimalik tuvastada, et maad vähendati 2015. a üle 30%, sest seda ei ole faktiliselt kontrollitud. Kaebaja enda taotlus iseenesest ei ole tõendusmaterjal. Kaebaja ei ole sellises ulatuses (770,38 ha) rikkumist toime pannud ja see pole ka tõendatud. Kaebaja oli eksituses, kui võttis 2014. a üle mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse OÜ-lt Tiigikalda ja OÜ-lt Mangle ning kui täitis 2015. a toetuse taotlust. Kui ülevõtmine oli kehtetu, siis ei saanud kohustuse kehtivus pikeneda. Kaebaja kohustus lõppes seega 2014. aastal. Toetuse tagasinõudmist reguleerib Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 111, mis annab PRIA-le kaalutlusruumi. Õige ei ole väide, et PRIA-l puudub kaalutlusõigus põllumajandusministri 08.04.2010 määruse nr 44 „Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (edaspidi määrus nr 44) § 17 lg 6 osas. Viidatud määrus ei reguleeri üldse toetuse tagasinõudmist. Kaebaja hinnangul ei ole arusaadav, kas PRIA on kaalunud võimalust nõuda saadud toetus tagasi ainult osaliselt. PRIA ei ole otsuses käsitlenud kaebaja poolset eeskirjade eiramise laadi ja tõsidust. Tagasinõue oleks võinud olla kordades väiksem. Tagasinõutav summa võinuks arvestada maa pindalaga, mille osas on viis aastat mahepõllumajandusega tegeletud. Otsus ei ole proportsionaalne.

Kaebaja on taotlenud tühistada PRIA 10.02.2016 otsuse 12-6/166 punktid 2-7 osas, mis puudutab OÜ Rocmar PM ning tühistada PRIA 07.04.2016 vaideotsus nr 12-4/16/141-1. Vastustaja vastuväited, selgitused ja taotlused PRIA ei nõustu kaebusega ning vaidleb sellele vastu. PRIA taotleb jätta kaebus rahuldamata ja jätta menetluskulud kaebaja enda kanda. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et 10.02.2016 otsus nr 12-6/166 on põhjendamata. Otsus vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 ja 56 lg 1 sätestatud nõuetele. PRIA otsusest nähtub arusaadavalt, millise arvestuse tulemusena on tagasinõutavad summad saadud. Kaebusest nähtub, et vaidlusalune otsus on olnud kaebajale arusaadav. Kaebaja on aru saanud, et tagasi nõutav toetussumma on 389 255,44 eurot. Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et ELÜPS § 111 lg 1 alusel oleks vastustaja pidanud kaalutlusõigust kohaldades toetuse tagasi nõudma väiksemas summas. ELÜPS § 111 lg 1 ei anna haldusorganile kaalutlusõigust, vaid sätestab eeskirjade eiramise või hooletuse tõttu alusetult makstud toetusraha tagasinõudmise osaliselt või täielikult. Toetuse tagasinõue on sätestatud imperatiivselt. Lähtudes määruse nr 44 § 17 lg-st 6 tohtis kaebaja kogu kohustuseperioodi kestel kohustusega hõlmatud maad vähendada algse kohustuse (1401,24 ha) arvelt kuni 420,37 ha. OÜ Rocmar PM võttis 2014. aastal mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse 23,83 ha ulatuses üle Tiigikalda OÜ-lt, kohustuseperioodi kestvusega 01.01.2013 kuni 31.12.2017 ning OÜ-lt Mangle 9,62 ha ulatuses, kohustuseperioodi kestvusega 01.01.2012 - 31.12.2016. 09.05.2014 PRIA-s registreeritud kohustuse üleandmise – ülevõtmise avaldusest nähtuvalt on OÜ Tiigikalda (esindaja Renno Nurmela) 08.05.2014 andnud mahepõllumajandusliku tootmise toetuse kohustuse üle OÜle Rocmar PM (esindaja Renno Nurmela). Seoses kohustuse ülevõtmisega ei lõppenud kaebajal kohustuseperiood 2014. aastal, vaid pikenes OÜ-lt Tiigikalda üle võetud kohustuseperioodi võrra kuni 2017. aastani, määruse nr 44 § 10 lg 3 alusel. 18.05.2015 esitatud toetustaotlusel vähendas kaebaja kehtiva (2007 – 2013 meetme) mahepõllumajandusliku tootmise kohustusega hõlmatud maad 1067,53 ha võrra. Vastustaja ei nõustu kaebuses toodud väitega, et PRIA oleks pidanud juba taotluse esitamisel kaebaja tähelepanu maa vähenemisele juhtima. Kaebaja väited OÜ-lt Tiigikalda ja OÜ-lt Mangle ülevõetud mahepõllumajandusliku kohustuse kehtetuse kohta eksimuse tõttu on vastustajale arusaamatud ning kaebaja ei ole sellesisulisele väitele ka oma vaides tuginenud. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et PRIA oleks pidanud kohapealse kontrolli käigus kindlaks tegema kaebaja poolt mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse täitmise või täitmata jätmise. Samuti pole õige kaebaja väide, et otsus pole selge täitmise kohapealt. Vastustaja seisukohalt on nii kaevatav otsus kui vaideotsus õiguspärased.

Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 1.Kohus, tutvunud asja materjalidega asub seisukohale, et kaebus ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel põhjustel. 2.Kaebaja esitas mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotluse 2010. aastal. Määruse nr 44 (redaktsiooni kehtivus 24.04.2010-31.12.2010) § 3 lg 3 sätestab, et taotleja võtab kohustuse tegeleda ettevõtte põllumajandusmaal taotluse esmakordse esitamise kalendriaastast alates viis järjestikkust kalendriaastat selle määruse nõuete kohaselt mahepõllumajandusliku taime- ja

loomakasvatusega kohustuse võtmise aastal taotluses näidatud või taotluse kontrollimisel kindlaks tehtud maal ja selle pindalal. Sama määruse § 12 lg 1 sätestab, et toetuse saaja võib komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 44 lõike 3 kohaselt vähendada § 3 lõikes 3 nimetatud algse kohustusealuse maa pindala kuni 30%. 3.Asja materjalide kohaselt võttis kaebaja 2014. aastal mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse 23,83 ha ulatuses üle Tiigikalda OÜ-lt, kohustuseperioodi kestvusega 01.01.2013 kuni 31.12.2017 ning OÜ-lt Mangle 9,62 ha ulatuses, kohustuseperioodi kestvusega 01.01.2012 31.12.2016. Määruse nr 44 (redaktsioon kehtivusega 01.04.2014 – 02.05.2015) § 10 lg 3 sätestab, et kohustuse ülevõtmise korral loetakse ülevõetud kohustus ja § 3 lõikes 3 nimetatud algne kohustus üheks kohustuseks, mille kestus arvestatakse lühemat aega kestnud kohustuse järgi. Määruse nr 44 (redaktsioon kehtiv alates 03.05.2015) § 17 lg 6 sätestab, et enne 2012. a 2. maid kohustuse võtnud toetuse saaja võib vähendada § 3 lõikes 3 nimetatud algse kohustuse aluse maa pindala kuni 30%, ilma et selle maa pindala kohta eelmistel aastatel makstud toetus tagasi nõutaks.

meetme mahekohustusega. PRIA viitab vastuses kaebusele õigesti sellele, et kaebaja pidi seega olema teadlik kehtivast kohustusest, sest vastasel juhul ei oleks ta selle asendamist taotlenud. Kohus nõustub PRIA-ga selles, et kuna kaebaja puhul on tegemist põllumajanduse valdkonnas juba pikka aega tegutsenud ettevõtjaga, kes on ka taotlenud PRIA-lt toetusi, siis ei saa kaebaja tugineda sellele, et ta ei ole kursis toetustingimustega ega tea seda, et teatud juhtudel võidakse välja makstud toetus tagasi nõuda. Kaebajal on kohustus tunda õigusakte, mis reguleerivad tema poolt taotletava toetuse saamise tingimusi.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.