Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Tiia Mõtsnik
Määruse tegemise aeg ja koht
20.10.2016, Tallinnas
Tsiviilasja number
2-16-11340
Tsiviilasi
XXXX avaldus XXXX pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende
Võlausaldaja: (isikukood XXXX, elukoht XXXX)
esindajad
Võlausaldaja lepinguline esindaja: Alari XXXX (e-post: [email protected]) Võlgnik: XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX, epost: XXXX, XXXX) Võlgniku esindaja: vandeadvokaat Kaidar Sultson, e-post: [email protected]
Menetlustoiming
Ajutise halduri nimetamise otsustamine
Eelistungi toimumise aeg
10.10.2016.
võlausaldajale (XXXX) ja lõpparuande seisuga oli võlgnikul 4 võlausaldajat, kelle nõuded jäid pankrotimenetluse tulemusena täies ulatuses rahuldamata. Üheks neist võlausaldatajatest on avaldaja, kes omab võlgniku vastu nõuet summas 126 031,16 eurot, mida võlgnik ei ole tasunud. Võlausaldaja leiab, et tegemist on täitedokumendiga PankrS § 168 mõttes. Võlgnik võlga tasunud ei ole. Nõude aegumistähtaeg on 10 aastat, kuna tegemist on pankrotimenetluses tunnustatud nõudega. Võlausaldaja nõue tuleneb 11.05.2010 sõlmitud laenulepingust ja selle lisakokkuleppest. 10.05.2011 saatis võlausaldaja võlgnikule teate laenulepingu ja lisakokkuleppe lõpetamisest ja nõudis võla tasumist 20.05.2011. Võlgnik võlga ei tasunud. Võlausaldaja poolt kohtutäitur Mati Kadaku abil saadetud pankrotihoiatus tuleb TsMS § 307, § 315 ja § 322 lg alusel lugeda 13.01.2016 kättetoimetatuks. Võlausaldaja palub nimetada võlgnikule ajutine haldur. Menetluskulud palub võlausaldaja jätta võlgniku kanda. Võlgniku vastuväited Võlgnik palub kirjalike vastuväidete kohaselt jätta võlgnikule ajutine haldur nimetamata. Võlgnik leiab, et võlausaldaja nõue on aegunud, ei ole selge ning võlgnikule ei ole pankrotihoiatust kätte toimetatud. Võlgnik palub menetluskulud jätta võlausaldaja kanda.
Kohtumääruse põhjendused Ajutise pankrotihalduri nimetamata jätmise alused on sätestatud PankrS § 15 lõikes 3. Muuhulgas on selles lõikes sätestatu kohaselt ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks asjaolu, et võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust (p. 1), samuti asjaolu, et võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud (p. 4). Vastavalt PankrS §-s 10 lg 1 sätestatule peab võlausaldaja põhistama võlgniku maksejõuetuse. Kohus leiab, et võlausaldaja ei ole põhistanud võlgniku maksejõuetust. Pankrotiavalduses põhistatakse võlgniku maksejõuetust PankrS §-s 10 lg 2 p 1 sätestatuga, mille kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja tuginema asjaolule, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ja võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Kohus leiab, et võlausaldaja ei ole pankrotiavalduse põhistamiseks tõendanud, et võlausaldaja oleks teatanud võlgnikule kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus), kui võlgnik sissenõutavaks muutunud kohustust 10 päeva jooksu peale pankrotihoiatuse tegemist ei täida. Samuti on tõendamata, et võlgnik oleks pankrotihoiatuse kätte saanud. Avaldaja esitatud tõendid ei kinnita ülaltoodut. Tõendamata on 14.05.2015 e-kirja oleks võlgnik kätte saanud. Pankrotihoiatuse võlgnikule kättetoimetamise tõendamiseks on pankrotiavaldusele lisatud kohtutäitur Mati Kadak poolt 14.01.2016 allkirjastatud dokumendi/tahteavalduse kättetoimetamise akt koos lisadega. Akti kohaselt on kohtutäitur pankrotihoiatuse kätte toimetanud mitte võlgnikule vaid XXXX aadressil XXXX. Võlgnik ei XXXX. Vaidlus puudub selles, et viidatud aadressil elab võlgniku õde koos elukaaslase XXXX ja nende ühise tütrega. Võlgniku elukohaks on XXXX. 2(2)
Võlausaldaja esitatud tõendid vastupidist ei kinnita. 14.01.2016 akti kohaselt käis kohtutäitur Mati Kadak abi-kuller Marek XXX 13.01.2016 XXXX ja andis pankrotihoiatuse, millega avaldaja põhistab pankrotiavaldust, üle võlgnikuga väidetavalt sama elamispinda jagavale sugulasele XXXX. Tõendatud ei ole, et XXXX elaks võlgnikuga samal eluruumis. Tähtsust ei oma käesoleval juhul asjaolu, et tegemist on paarismajaga ja eluruumid on külgnevad. Vastavalt TsMS §-s 322 lg 1 sätestatule, kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale käte toimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Vastavalt TsMS §-s 315 lg 7 sätestatule võib menetlusdokumendi kätte toimetades anda üle muule isikule kui saajale üksnes käesolevas osas sätestatud juhul. Kohus on seisukohal, et võlausaldaja ei ole tõendanud enda väidetut, et XXXX näol oleks tegemist võlgniku perekonda teeniva isikuga. Õiguslikult ei oma tähendust, et võlgnikul võivad olla pikaajalised ühised ärihuvid XXXX (mis ei ole küll tõendatud). Eeltoodu tõttu leiab kohus, et võlausaldaja pankrotiavaldust ei ole võlgnikule seaduses sätestatud viisil kätte toimetatud. Võlausaldaja märgib pankrotiavalduses, et tsiviilasjas 2-12-50081 08.01.2015 tehtud ja 27.01.2015 jõustunud pankroti võlausaldajate nõusolekul lõpetamise määrus on täitedokumendiks ja nimetatud määruses on tuvastatud avaldaja sissenõutavaks muutunud nõude suurus. Kohus nimetatud võlausaldaja seisukohaga ei nõustu alljärgnevatel põhjendustel. PankrS § 168 kohaselt on ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, pankrotiseaduses § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt pankrotiseaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Seega vastavalt PankrS §-s 168 sätestatule on pankrotiseaduse §-s 158 lg 4 (pankrotimenetluse raugemine pärast pankroti väljakuulutamist) või §-s 163 lg 4 (pankrotimenetluse lõpetamine lõpparuande kinnitamisega) nimetatud määrus täitedokumendiks ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata. Pankrotiavaldusele lisatud tsiviilasjas 2-12-50081 08.01.2015 määrus, millega kohus lõpetas pankrotimenetluse võlausaldajate nõusolekul, ei ole vastavalt PankrS §-s 168 sätestatule täitedokumendiks. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei kuulu kohaldamisele TsÜS § 157 lg-st 3 tulenev aegumistähtaeg, kuna antud paragrahv käsitleb jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumist. Vaidlus puudub selles, et kohtuotsusega võlausaldaja nõuet tunnustatud ei ole. Nimetatut toetab ka PankrS § 103 lg 4 sätestatud nõuete kaitsmiseta tunnustatuks lugemise kord, mille kohaselt loetakse kaitsmiseta tunnustatuks nõue, mis on kohtu või vahekohtu jõustunud lahendiga tunnustatud. Seega kuuluvad kohtu hinnangul kohaldamisele üldised tehingust tuleneva nõude aegumise sätted. Võlgnik palus TsÜS §-le 143 tuginedes kohaldada aegumist. Vastavalt TsÜS §-s 142 lg 1 sätestatule on õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Vastavalt TsÜS §-s 144 lg sätestatule aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Vastavalt TsÜS §-s 146 lg 1 sätestatule on tehingust 3(2)
tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Sama seaduse § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Vastavalt TsÜS §-s 135 lg 1 sätestatule algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus. Sama paragrahvi
4(2)
määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 ja lg 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. Kohus, analüüsinud võlgniku menetluskulude kindlaksmääramise avaldust leiab, et võlgniku menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus leiab, et võlgniku menetluskulud on osaliselt ülepaisutatud. Kohus on seisukohal, et võlgniku 15.08.2016 vastuse koostamiseks vajalik ajakulu on 2 tundi, arvestades pankrotiavalduse ja võlgniku vastuväidete mahtu. Samuti on ülepaisutatud võlgniku 06.09.2016 täiendava vastuse koostamisele märgitud ajakulu 4 t 6 min. Kohus peab põhjendatud ajakuluks 2 tundi, kuna antud vastuses kordab võlgnik suures osas varasemalt esitatut. Ülejäänud osas on võlgniku kulud põhjendatud ja vajalikud. Seega moodustavad võlgniku põhjendatud kulud koos 10.10.2016 toimunud kohtuistungiga, mis kestis 49 minutit, kokku 1263 eurot koos käibemaksuga. Võlgnik kui füüsiline isik ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik
5(2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.