Muud

käiguta ja andis tähtaja 15 päeva, et kõrvaldada taotluses esinevad puudused. Kohus märkis, et taotleja ei ole esitanud korrektset taotlust riigi õigusabi saamiseks ega majanduslikku seisundit iseloomustavaid tõendeid.

kõrvaldamise avaldus, milles kaebaja esitas Viru Vangla vastused taotlustele, abielutõendi ja riigilõivu tasumist kinnitava dokumendi.

esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Oma taotluses märkis kaebaja, et soovib õigusabi, et kaitsta oma õigusi 7. oktoobri 2016. a kohtumääruse osas.

saamiseks rahuldamata. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Halduskohtu hinnangul piisab kohtumääruse vaidlustamiseks sellest, kui isik esitab kaalukad põhjendused, miks ta ei ole kohtumäärusega nõus ning seda võib iga tavainimene teha. Kohus selgitas, et RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. Käesolevas haldusasjas on kaebaja eelnevalt esitanud kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, et vaidlustada halduskohtu määrust, millega jäeti rahuldamata tema esialgse õiguskaitse taotlus ja riigi õigusabi taotlus. Halduskohtu hinnangul ei ole käesolev haldusasi loomu poolest keeruline ega kohtupraktikas ennenägematu. Kohus selgitas, et tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Nii on halduskohus seisukohal, et kuna käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud riigi õigusabist keeldumise alus, siis ei ole riigi õigusabi andmine võimalik.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

taotluse, milles märgib, et taotleb riigi õigusabi, et vaidlustada halduskohtu 24. oktoobri 2016. a määrus. Kaebaja selgitab, et ta on vene rahvusest kinnipeetav, kes ei valda eesti keelt ning kellel puuduvad õigusalased teadmised, et oma õigusi kaitsta. Kaebaja on käesoleval juhul palunud oma õiguste kaitsmiseks abi kaaskinnipeetavalt, kuid see alandab tema inimväärikust ega taga piisavalt tema õigusi.

riigi õigusabi taotlust määruskaebusena halduskohtu 24. oktoobri 2016. a määrusele, võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

nõustub halduskohtu 24. oktoobri 2016. a määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks kaebaja määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kaebaja on käesolevas asjas esitanud esialgse õiguskaitse taotluse ja riigi õigusabi taotluse ning samuti on kaebaja olnud võimeline kõrvaldama esialgse õiguskaitse taotluses esinenud puudused. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja halduskohtumenetluses osalenud ka varem. Seega on ringkonnakohtu hinnangul halduskohus õigesti leidnud, et kaebaja puhul on tegemist isikuga, kel on olemas piisavad teadmised selleks, et teha enda soovid ja taotlused kohtule vajalikul määral arusaadavaks. Samuti ei ole kaebaja riigi õigusabi taotluses esitanud asjaolusid, mis annaksid kohtule alust arvata, et kaebaja ei ole enam võimeline menetluses oma õigusi kaitsma.

et halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, mille kohaselt on kohtul kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Tulenevalt HKMS § 2 lg-st 4 tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude välja selgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 2 lg 5 kohaselt tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Samuti selgitab haldusasja lahendav kohus uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Käesoleva haldusasja asjaoludest nähtuvalt ei ole kaebaja õiguste kaitseks ilmtingimata vajalik, et teda esindaks kohtumenetluses erialateadmistega isik, kuna kaebaja õiguste kaitse on vajalikul määral tagatud kaebaja enda teadmiste ja oskustega ning uuriva ja selgitava kohtumenetlusega.

tühistamiseks ning esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.