Korrakaitse › Vanglad

Tartu Halduskohus tagastas 11.10.2016. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, ning määruse resolutsiooni punktiga 2 jättis kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Halduskohtu hinnangul puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda, et meditsiinitöötaja külastaks kaebajat omal algatusel igapäevaselt üksnes põhjusel, et kaebaja viibis kartseris. Vangistusseadusest või muudest õigusaktidest sellist õigust ei tulene. Kui kaebaja leiab, et meditsiinitöötaja oleks pidanud teda igapäevaselt külastama tema tervisliku seisundi tõttu, siis on tegemist maakohtus lahendamisele kuuluva eraõigusliku vaidlusega. Samuti leidis halduskohus, et kaebajal puudub kaebeõigus ka vaideotsuse õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes. Kaebaja riigi õigusabi taotluse jättis halduskohus rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 alusel põhjendusega, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis on kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselgelt vähene.

Kaebaja esitas 13.10.2016 taotluse riigi õigusabi saamiseks Tartu Halduskohtu 11.10.2016. a määruse vaidlustamiseks.

Tartu Halduskohus tõlgendas 17.10.2016. a määruses kaebaja 13.10.2016 esitatud avaldust määruskaebusena ja jättis selle käiguta, andes kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

Kaebaja esitas 20.10.2016 taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kaebaja märgib, et ta soovib riigi õigusabi saada selleks, et kõrvaldada puudusi, millele Tartu Halduskohus viitas 17.10.2016. a määruses.

Tartu Halduskohus tagastas 03.11.2016. a määrusega Tartu Halduskohtu 11.10.2016. a määruse resolutsiooni punktile 1 (kaebuse tagastamine) esitatud määruskaebuse, võttis Tartu Halduskohtu 11.10.2016. a määruse resolutsiooni punktile 2 (riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmine) esitatud määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas Tartu Ringkonnakohtule. Sama määruse resolutsiooni p-ga 3 jättis halduskohus kaebaja 20.10.2016. a taotluse riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus vaatab käesolevas asjas läbi ja lahendab kaebaja määruskaebuse, mis on esitatud Tartu Halduskohtu 11.10.2016. a määruse resolutsiooni punkti 2 peale, millega halduskohus jättis kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Tartu Halduskohus tõlgendas kaebaja 13.10.2016 esitatud riigi õigusabi taotlusena pealkirjastatud avaldust määruskaebusena Tartu Halduskohtu 11.10.2016. a määruse peale, nii kaebuse tagastamise kui ka riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise osas. Halduskohus märkis, et menetlusabi asjas ehk 11.10.2016. a määruse resolutsiooni punkti 2 vaidlustamisel riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 10 kohaselt määruskaebuse esitamisel riigilõivu ei võeta. Tartu Halduskohus võttis 03.11.2016. a määrusega kaebaja määruskaebuse selles osas menetlusse, jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu arvates on halduskohus õigesti tõlgendanud kaebaja 13.10.2016 esitatud riigi õigusabi taotlusena pealkirjastatud avaldust määruskaebusena Tartu Halduskohtu 11.10.2016. a määruse resolutsiooni punkti 2 peale, millega halduskohus jättis kaebuses esitatud riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Kaebaja on 13.10.2016 avalduses märkinud, et soovib riigi õigusabi selleks, et kaitsta oma õigusi Tartu Halduskohtu 11.10.2016. a määruse

vaidlustamisel ning riigi õigusabi on vajalik selleks, et tagada kaebaja subjektiivsete õiguste kaitse. Samas ei nähtu kaebaja 13.10.2016. a avaldusest põhjendusi, mis võiksid anda kohtule aluse jõuda teistsugusele seisukohale, kui kaebaja poolt 18.09.2016 esitatud riigi õigusabi taotluse lahendamisel. Kaebaja 13.10.2016. a avalduse riigi õigusabi taotlusena lahendamine ja selle rahuldamata jätmine viiks kaebaja poolt selle kohtumääruse vaidlustamisel eraldiseisva määruskaebusmenetluseni, mille lahendamiseks kuluva aja tõttu võib kaebaja kaotada 11.10.2016. a halduskohtu määruse vaidlustamise õiguse määruskaebuse esitamise tähtaja möödumise tõttu, sest riigi õigusabi taotluse esitamine halduskohtumenetluses menetlustähtaegu ei peata. Kaebaja ei ole 24.10.2016 halduskohtule esitatud järjekordselt riigi õigusabi taotlusena pealkirjastatud avalduses ka vaielnud vastu halduskohtu poolt tema 13.10.2016. a avalduse määruskaebusena tõlgendamisele. Seega on menetlusökonoomia seisukohast mõistlik tõlgendada kaebaja 13.10.2016 esitatud riigi õigusabi taotlusena pealkirjastatud avaldust määruskaebusena. Tartu Halduskohus jättis 11.10.2016. a määruse resolutsiooni punktiga 2 kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel. RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Käesolevaks hetkeks on kaebaja õiguste kaitse võimalused veelgi vähenenud, sest kaebuse, mille menetlemiseks halduskohtus kaebaja riigi õigusabi taotles, on halduskohus tagastanud ning kaebaja on kaebuse tagastamise peale esitatud määruskaebuselt jätnud riigilõivu tasumata. Seetõttu on halduskohus 03.11.2016. a määrusega ka kaebaja määruskaebuse tagastanud.

Halduskohtu 11.10.2016. a määruse resolutsiooni punkt 2 muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

Agu Timmi

Maili Lokk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.