Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Madis Ernits, Tiina Pappel, Maili Lokk
Määruse tegemise aeg ja koht
25.11.2016, Tartu
Haldusasja number
3-16-1878
Haldusasi
Jaak Reinomäe kaebus kartseris olevale kinnipeetavale vanglareeglistikus ette nähtud tingimuste (igapäevane meditsiinitöötaja külastus) tagamata jätmise õigusvastasuse kindlakstegemise, Viru Vangla 24.08.2016. a vaideotsuse nr 6-12/192-2 õigusvastasuse kindlakstegemise ning Viru Vangla meditsiiniosakonnale kohustava ettekirjutuse tegemise nõudes
Menetluse alus ringkonnakohtus
Jaak Reinomäe määruskaebus Tartu Halduskohtu 09.11.2016. a määruse peale
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – Jaak Reinomägi
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 09.11.2016. a määrus muutmata.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Kinnipeetav Jaak Reinomägi esitas 18.09.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Viru Vangla toimingute, mis seisnevad selles, et meditsiinitöötaja ei külastanud kaebajat kartseris igapäevaselt, õigusvastasuse kindlakstegemist. Kaebaja nõudis ka meditsiiniosakonnale vastava ettekirjutuse tegemist ning Viru Vangla 24.08.2016. a vaideotsuse nr 6-12/192-2 õigusvastasuse kindlakstegemist. Kaebaja esitas taotluse kaebuselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks. Kaebaja palus anda talle riigi õigusabi selleks, et poolte võrdsus oleks menetluses tagatud.
Tartu Halduskohus tagastas 11.10.2016. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, ning määruse resolutsiooni punktiga 2 jättis kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Halduskohtu hinnangul puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda, et meditsiinitöötaja külastaks kaebajat omal algatusel igapäevaselt üksnes põhjusel, et kaebaja viibis kartseris. Vangistusseadusest või muudest õigusaktidest sellist õigust ei tulene. Kui kaebaja leiab, et meditsiinitöötaja oleks pidanud teda igapäevaselt külastama tema tervisliku seisundi tõttu, siis on tegemist maakohtus lahendamisele kuuluva eraõigusliku vaidlusega. Samuti leidis halduskohus, et kaebajal puudub kaebeõigus ka vaideotsuse õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes. Kaebaja riigi õigusabi taotluse jättis halduskohus rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 alusel põhjendusega, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis on kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselgelt vähene.
Kaebaja esitas 13.10.2016 taotluse riigi õigusabi saamiseks Tartu Halduskohtu 11.10.2016. a määruse vaidlustamiseks.
Tartu Halduskohus tõlgendas 17.10.2016. a määruses kaebaja 13.10.2016 esitatud avaldust määruskaebusena ja jättis selle käiguta, andes kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
Kaebaja esitas 20.10.2016 taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kaebaja märkis, et ta soovib riigi õigusabi saada selleks, et kõrvaldada puudusi, millele Tartu Halduskohus viitas 17.10.2016. a määruses.
Tartu Halduskohus tagastas 03.11.2016. a määrusega Tartu Halduskohtu 11.10.2016. a määruse resolutsiooni punktile 1 (kaebuse tagastamine) esitatud määruskaebuse, võttis Tartu Halduskohtu 11.10.2016. a määruse resolutsiooni punktile 2 (riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmine) esitatud määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas Tartu Ringkonnakohtule. Sama määruse resolutsiooni p-ga 3 jättis halduskohus kaebaja 20.10.2016. a taotluse riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata.
Tartu Ringkonnakohus jättis 14.11.2016. a määrusega määruskaebuse rahuldamata Tartu Halduskohtu 11.10.2016. a määruse resolutsiooni p 2 muutmata.
Kaebaja esitas 06.11.2016 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks selleks, et kaitsta oma õigusi Tartu Halduskohtu 03.11.2016. a määrusega seonduvalt.
Tartu Halduskohus jättis 09.11.2016. a määrusega kaebaja 06.11.2016. a riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Halduskohus märkis, et ta ei loe seda korduvaks taotluseks, kuna võrreldes varasemate riigi õigusabi taotlustega tugineb kaebaja uutele asjaoludele. Halduskohus jättis kaebaja taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel, kuna asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Halduskohus märgib, et ainsaks menetlustoiminguks, mida kaebaja seoses 03.11.2016. a määrusega saaks teha, on määruskaebuse esitamine määruskaebuse osalise tagastamise peale. Sellel määruskaebusel puuduvad eduväljavaated. Määruskaebus tagastati põhjusel, et kaebaja ei tasunud riigilõivu ja ei esitanud riigilõivust vabastamise taotlust. Halduskohus leidis, et ta ei näe võimalust selle fakti ümberlükkamiseks. Ilma selleta ei ole aga määruskaebuse rahuldamine võimalik. Halduskohtu hinnangul ei ole usutav, et määruskaebuse puuduste kõrvaldamist takistas
kaebaja halb tervis. Kaebaja sai puuduste kõrvaldamise vajadusest teada 18.10.2016 ja tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks oli 28.10.2016. Sellel ajavahemikul on kaebaja esitanud kohtule mitmeid avaldusi, mis sisaldavad asjaolude kirjeldust, kaebaja nõudeid, seisukohti ja põhjendusi ning viiteid erinevatele õigusaktidele. Kõigis avaldustes sisaldub ka kaebaja taotlus vabastada teda riigilõivu tasumisest. See tõendab, et kaebaja oli puuduste kõrvaldamiseks määratud ajavahemikul võimeline koostama õigusdokumente, sh keerukaid dokumente ning aru saama riigilõivu tasumise või sellest vabastamise taotluse esitamise vajalikkusest.
taotlusena riigi õigusabi saamiseks selleks, et vaidlustada Tartu Halduskohtu 09.11.2016. a kohtumäärust.
menetlusse määruskaebusena Tartu Halduskohtu 09.11.2016. a määruse peale, jättis selle rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Halduskohus märkis, et 13.11.2016 avalduse kohaselt on see esitatud seoses 09.11.2016. a määrusega. Kaebajal puudub õigus esitada riigi õigusabi taotlust määruskaebuse koostamiseks, kuna kohus on lahendanud kaebaja riigi õigusabi taotluse esindamiseks praeguses halduskohtumenetluses samadel asjaoludel. Seetõttu tõlgendas halduskohus kaebaja avaldust määruskaebusena.
esitatud ja riigi õigusabi taotlusena pealkirjastatud avaldust määruskaebusena Tartu Halduskohtu 09.11.2016. a määruse peale, millega halduskohus jättis kaebaja 06.11.2016 esitatud riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
kaebaja 06.11.2016. a riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 09.11.2016. a määruses märgitud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).
tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 09.11.2016. a määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Madis Ernits
Tiina Pappel
Maili Lokk
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.