Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. oktoober 2016, Tallinn
Haldusasja number
3-15-1094
Haldusasi
XX kaebus Kaitseväe peastaabi 02.02.2015 otsuse nr J18.2-1.2/3840-2 ja 30.03.2015 vaideotsuse nr J1-8.21.2/3840-5 tühistamiseks ning Kaitseväe peastaabi kohustamiseks väljastada Sotsiaalkindlustusametile esitamiseks uus tegevteenistuspensioni määramise dokument
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – XX Vastustaja – Kaitsevägi, volitatud esindaja Signe Mäesarapuu
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 7. oktoobri 2015. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 7. oktoobri 2015. a otsus haldusasjas nr 3-15-1094 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 28. novembril 2016 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-15-1094 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX vabastati Kaitseväe peastaabi ülema 19.09.2014 käskkirjaga nr 230P ametikohalt ja tegevteenistusest omal soovil ning arvati reservi alates 20.09.2014. Kaitseväe peastaap väljastas 25.09.2014 XX-le ja Sotsiaalkindlustusametile tõendi nr J1-8.2-1.2/14/47031-2, millega tõendas, et XX omab Kaitseväe tegevteenistusstaaži kokku 25 aastat 6 kuud ja 23 päeva ja tal on õigus tegevteenistuspensionile 62,5% suuruses osas. Selle tõendi alusel määras Sotsiaalkindlustusamet 06.10.2014 otsusega nr 01068 XX-le eluaegse tegevteenistuspensioni.
2.XX taotles 20.01.2015 Kaitseväe peastaabilt Kaitseväe peastaabi 25.09.2014 dokumendiga nr J1-8.2-1.2/14/47031-2 määratud tegevteenistuspensioni korrigeerimiseks uue tegevteenistuspensioni määramise dokumendi väljastamist, mis arvestaks tegevteenistusstaaži täielikult ja võimaldaks tegevteenistuspensioni maksmist 65% tegevteenistusest vabastamisel kehtinud ametikoha palgaastmestiku keskmisest, sest 62,5% tegevteenistuspension arvestab ainult 25 aastat tegevteenistusstaaži, jättes 6 kuu ja 23 päevase tegevteenistusstaaži arvestamata. Taotleja oli seisukohal, et mittetäieliku tegevteenistusaasta puhul tuleb rakendada riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 29 lg-t 2 (pensioni suuruse arvutamisel ümardatakse vähemalt kuue kuu pikkune pensioniõiguslik staaž täisaastateks), sest kaitseväeteenistuse seadus (KVTS) ja kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadus (KVTRS) ei too mittetäieliku teenistusaasta osas välja erisusi.
3.Kaitseväe peastaabi 02.02.2015 kirjas nr J1-8.2-1.2/3840-2 selgitati, et tegevteenistuspensioni arvutamine toimub KVTS § 206 kohaselt ning RPKS kohaldatakse tegevteenistuspensioni taotlemisel, määramisel ja indekseerimisel, mitte tegevteenistuspensioni suuruse arvutamisel (KVTS § 211 lg 1). Tegevteenistuspension on eripensionite hulka kuuluv pensioniliik, mistõttu ei ole pensionistaaž ja tegevteenistusstaaž omavahel võrreldavad ning tegevteenistusstaažile ei kohaldu RPKS § 29 lg-s 2 toodud ümardamine.
4.Kaitseväe peastaabi ülema 30.03.2015 otsusega nr J1-8.2-1.2/3840-5 jäeti XX 27.02.2015 vaie 02.02.2015 otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja uue dokumendi väljastamiseks kohustamiseks rahuldamata. Vaideotsuses selgitati, et kuni 01.04.2013 kehtinud KVTS § 17 lg 2 kohaselt arvestati teenistusstaaži täisaastates ning täisaastani ümardati staaž, mille pikkus oli vähemalt kuus kuud. Kehtiva KVTS §-d 91 ja 206 sellist ümardamist ette ei näe. Tegevteenistuspensioni suuruse arvutamise alused on sätestatud KVTS §-s 206, mis on erinorm RPKS suhtes.
5.XX esitas 27.04.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles paluti Kaitseväe peastaabi 02.02.2015 otsuse ja 30.03.2015 otsuse tühistamist ja Kaitseväe peastaabi kohustamist väljastada Sotsiaalkindlustusametile esitamiseks uus tegevteenistuspensioni määramise dokument. Vastustaja on ekslikult jätnud kohaldamata RPKS § 29 lg 2, mis sätestab üldise alusena pensionistaaži ümardamise korra. KVTS §-s 206 kasutatud termin aasta on esitatud ilma täpsustuseta, kas tegu on täisaasta või ümardatud aastaga. Ka juhul, kui RPKS § 29 lg 2 kohaldamine KVTS § 205 lg 1 alusel ei ole võimalik, tuleb seda kohaldada analoogia korras, sest seaduses on tegevteenistuspensioni staaži ümardamine jäetud reguleerimata. KVTS §-de 91 ja 206 sõnastus ei anna alust arvata, et see küsimus on jäetud sihilikult reguleerimata. Politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) §-s 101 on ette nähtud sarnane väljateenitud aastate pension. PPVS § 108 lg 7 näeb samuti ette politseiteenistuse staaži ümardamise täisaastateks. Ebavõrdseks kohtlemiseks võrreldes PPVS alusel pensioni saavate isikutega, kuni 31.03.2013 pensioneerunud kaitseväelastega ja RPKS alusel pensioni saavate isikutega pole legitiimset 2(6)
3-15-1094 alust, mistõttu oleks pensionistaaži ümardamise regulatsiooni puudumise korral KVTS vastuolus põhiseaduse §-ga 12.
Kaitsevägi palus jätta kaebuse rahuldamata.
KVTS § 206 ja § 211 lg 1 on selged ja reguleerivad teenistusstaaži arvutamist ammendavalt. RPKS § 29 lg 2 ei kuulu kohaldamisele, sest staaži arvutamine on KVTS-s reguleeritud. Analoogia kohaldamiseks puudub vajadus, sest tegevteenistuspensioni suuruse arvutamiseks on õigusnorm olemas. Pensionistaaž ja tegevteenistusstaaž ei ole omavahel võrreldavad, sest erisus on juba pensioni suuruse arvutamise lähtesummades. Oluliselt erineb ka tegevteenistuspensioni suuruse arvutamise alus (KVTS § 206 lg 2) politseiteenistuses väljateenitud aastate pensioni suuruse arvutamise alusest (PPVS § 100 lg 1), samuti erinevad pensioniõiguslikud vanused; tegevteenistuspensioni suurus sõltub ka rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemisest. KVTS jõustumisega 01.04.2013 muudeti oluliselt tegevväelaste palgakorraldust ja selle aluseid, mistõttu ei ole võrreldavaks grupiks ka enne seda pensioneerunud kaitseväelased. Kaebajal oli võimalus oma teenistust jätkata kuni piirvanuse saabumiseni ja seeläbi pikendada teenistusstaaži.
Tallinna Halduskohus jättis 07.10.2015 otsusega kaebuse rahuldamata.
Halduskohus ei pidanud vajalikuks vaideotsuse põhjendusi korrata ja nõustus nendega. Vastustaja seisukoha õigsust kinnitab ka KVTS eelnõu seletuskiri (lk 120) § 91 selgitamisel, mille kohaselt ei moodustata eelnõuga uusi staaži arvestamise aluseid. KVTS §-s 206 on sätestatud erisused teenistusstaaži arvestamise osas võrreldes RPKS § 29 lg-ga 2. KVTS § 206 on selge ja üheselt mõistetav. Puudub alus arvata, et mõistet aasta kasutatakse KVTS §-s 206 muus tähenduses kui 12 kuud. Seetõttu pole alust ka analoogia kohaldamiseks. Vajalik ei ole vastustaja selgituste kordamine osas, mis puudutab PPVS ja KVTS alusel makstavate pensionide erinevust ning erinevust kuni 31.03.2013 kehtinud KVTS-ga ette nähtud pensionide arvutamise alustest. RPKS, PPVS ja varasema KVTS alusel makstavad pensionid ei ole sarnased pensioniskeemi osas, sh pensioni arvutamise aluseks võetava ametipalga ja pensionisumma kujunemise osas. Pensionikindlustusstaaži arvestatakse RPKS alusel ilma seda ümardamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
8.XX palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 07.10.2015 otsus ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja taotleb kaebaja poolt seadusele antud tõlgendusega mittenõustumise korral KVTS § 91 ja § 206 põhiseaduse §-ga 12 vastuolus olevaks tunnistamist ja kohaldamata jätmist osas, milles need ei võimalda apellandi pensioni suuruse arvutamisel 6 kuu ja 25 päeva pikkuse tegevteenistusstaaži arvesse võtmist ja täisaastani ümardamist. Halduskohus kohaldas RPKS § 29 lg-t 2 ebaõigesti, leides, et see ei ole tegevteenistuspensioni staaži ümardamisel kohaldatav. Kuni 31.03.2013 kehtinud KVTS § 17 lg 2 nägi ette teenistusstaaži arvestamise täisaastates ja vähemalt 6-kuuse staaži ümardamise täisaastani. KVTS § 205 lg 1 kohaselt kohaldatakse kaitseväeteenistuses olnud isiku ja tema perekonnaliikme pensionikindlustusele RPKS sätteid, arvestades KVTS-s sätestatud erisusi. Võib arvata, et kui seadusandja oleks tahtnud tegevusteenistuspensioni staaži ümardamisel erisuse ette näha, oleks ta seda teinud selgesõnaliselt. Seletuskirjas osutatu käsitleb üksnes tavapärast tegevteenistusstaaži, mitte tegevteenistuspensioni suuruse arvutamist. Seletuskirjas selgitatu KVTS § 91 kontekstis ei ole seetõttu asjakohane. Puudub mistahes mõistlik põhjus, miks peaks RPKS § 29 lg-s 2 sätestatud ümardamine olema KVTS §-s 206 ette nähtud tegevteenistuspensioni puhul mittekohalduv. PPVS § 108 lg 10 näeb ümardamise ette. Isegi kui RPKS § 29 lg 2 ei ole otseselt kohaldatav, tuleks seda teha analoogia korras, sest KVTS-s 3(6)
3-15-1094 eksisteeriks lünk ja vastasel korral koheldaks tegevteenistuspensioni saavaid isikuid ebavõrdselt RPKS ja PPVS alusel pensioneerunud isikutega. Kuigi tegevteenistuspensionil on erisused politseiteenistuse eripensioniga ja RPKS alusel makstava pensioniga, on need võrreldavad pensioni- ja teenistusstaaži arvutamise osas. Tähtsust ei oma, millised on staaži alusel makstava pensioni suurus, pensioni maksmise tingimused, katteallikad jms. Pole mõjuvat põhjust, mis õigustaks erinevate gruppide erinevat kohtlemist.
Kaitsevägi palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.
Tegevteenistuspensioni suuruse arvutamise alused sisalduvad KVTS §-des 91 ja 206. Need on selged. Halduskohtus leidis õigesti, et RPKS § 29 lg 2 kohaldamine analoogia alusel ei ole põhjendatud. Seaduses ei ole lünka. Halduskohus selgitas sellise tõlgenduse õigsust põhjendatult ka KVTS eelnõu seletuskirja valguses. Tegevteenistuspensioni suuruse arvutamisel ja määramisel ei ole ebavõrdselt koheldud kuni 31.03.2013 kehtinud KVTS alusel pensionile läinud kaitseväelasi võrreldes RPKS alusel pensioni saavate isikutega. Eripensioni maksmiseks ei ole riigil kohustust ning see on ette nähtud avara kaalutlusõiguse alusel. Pensioniskeemid pole varem pensionile läinud tegevteenistuspensioni saavatel isikutel, politseiteenistuse seaduse alusel pensioni saavatel isikutel ja RPKS alusel pensioni saavatel isikutel sarnased.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.KVTS § 206 lg 1 sätestab, et isikul, kellel on vähemalt 20-aastane tegevteenistusstaaž, tekib 50-aastaselt õigus tegevteenistuspensionile, mille suurus on 50 protsenti tema pensioni suuruse arvutamise aluseks olevast ametikoha palgaastmestiku keskmisest. Sama paragrahvi lg 4 näeb ette, et iga aasta eest, mille võrra tegevväelase tegevteenistusstaaž ületab 20-aastast tegevteenistusstaaži, liidetakse sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud 50 protsendile juurde 2,5 protsenti. Teenistusstaaži arvutamine on reguleeritud KVTS §-s 91. KVTS-s ei ole reguleeritud pensionistaaži ümardamist, sh täisaastale lisanduva lühema perioodi ümardamist järgmiseks täisaastaks, kui selline periood on üle kuue kuu. Kuna pensioni suurus on reguleeritud sõltuvana mh kaitseväeteenistuses oldud ajast ja selle aja kindlaksmääramise regulatsioon on selge, puudub vajadus KVTS § 205 lg 1 alusel pensioniõigusliku tegevteenistusstaaži tuvastamise osas kuni 1999. a arvutatava pensionistaaži suuruse kindlaksmääramist käsitlevale RPKS regulatsioonile tugineda.
11.Halduskohus asus õigesti seisukohale, et analoogia kohaldamiseks ei ole alust. Tegemist ei ole olukorraga, kus pensioni maksmist käsitlevate normide realiseerimine eeldab sätte olemasolu, mida asjakohases seaduses ei leidu. Analoogia kohaldamiseks ei ole alust, kuna KVTS §-de 91 ja 206 regulatsioon võimaldab üheselt tuvastada, millises suuruses tegevteenistuspension tuleb määrata. Mõnele kategooriale ametnikele pikaajalise teenistuse korral makstav pension ei sõltu iga kord teenistusstaažist ning sellise teenistusstaaži ümardamine täisaastaks ka siis, kui tegelik teenistusaeg on kuni 6 kuud lühem, ei ole sedavõrd levinud ja tavapärane, et saaks eeldada seadusandja vastavasisulist tahet ning KVTS regulatsiooni lünklikkust.
12.Kui seadusandjal on mingi küsimuse lahendamisel avar otsustusruum, on ebavõrdne kohtlemine meelevaldne, kui see on ilmselgelt asjakohatu (Riigikohtu otsus asjas nr 3-4-1-703, p 37). Majandus- ja sotsiaalpoliitika ning eelarve kujundamine kuulub seadusandja pädevusse ning seadusandjal on nii avaliku teenistuse palgakorralduse reformi teostamisel kui ka ametipensionisüsteemi kujundamisel avar otsustusruum (Riigikohtu otsus asjas nr 3-4-1-115, p 58).
4(6)
3-15-1094
13.Võrdse kohtlemise ja PS §-ga 12 kooskõla hindamisel ei piisa, kui hinnata üksnes erinevate pensioniliikide puhul pensioniõigusliku staaži ümardamise regulatsiooni. Lubamatu ebavõrdse kohtlemise tingib üksnes selline erisus, mis annab sarnases olukorras olevatele isikutele põhjendamatult erinevad õigused. Kui mõnda liiki teenistuse korral nähtaks pensioniõiguslikuna ette 20-aastane teenistusstaaž, millele lisanduvate teenistusaastate eest määratakse pension suuremana ja teenistusaastaid saab ümardada, oleks samasuguses olukorras teistsuguste ülesannetega teenistuse läbinud isikud, kellel pensioni maksmiseks nõutav teenistusstaaž oleks 19 aastat ja kuus kuud, ent kellele pensioni suuremana maksmiseks lisanduvaid teenistusaastaid ei saaks ümardada. Seetõttu on ebavõrdse kohtlemise tuvastamiseks oluline hinnata nii makstava pensioni suurust, seda, milliseid teenistusülesandeid isikud, keda võrreldakse, teenistuses olles tegid, pensioni saamise õiguse tekkimise aega kui ka teenistusstaaži arvutamise üldisi aluseid, nt mõnda liiki tegevuste puhul mõne teenistusaja arvutamist mitmekordselt.
14.Kaebajat ei kohelda RPKS alusel pensioni saavate isikutega ebavõrdselt. Selliste isikute pensionide suurus on küll enne 1999. a omandatud pensionistaaži arvutamise osas erinev, kuid oluliselt erineb ka sellise pensioni maksmise alus ja suurus (RPKS § 11), mistõttu ebavõrdset kohtlemist ei eksisteeri – tegevteenistuspensioni makstakse vähemalt 20-aastase teenistusstaaži korral oluliselt suuremas määras, kui sama perioodi eest makstav pension RPKS alusel; seejuures on ka iga lisanduva teenistusaasta eest lisanduv pensionisumma suurem kui RPKS alusel lisanduks üheaastase staaži eest.
15.Halduskohus ja vastustaja on õigesti selgitanud erisusi tegevteenistuspensioni ja PPVS § 101 alusel makstava väljateenitud aastate pensioni vahel. Need erisused on piisavad – sisaldades endas nii oluliselt erinevat pensioniiga kui pensioni suuruse arvutamise aluseks olevat summat –, et õigustada pensionistaaži arvutamise erinevust.
16.Kaebajat ei kohelda põhjendamatult ebavõrdselt ka enne 01.04.2013 pensioneerunud kaitseväelastega. Need grupid on võrreldavad, ent võib eeldada, et kaebaja kuulub gruppi, kelle pension on võrreldava grupi pensionist suurem (tulenevalt asjaolust, et põhipalk on eelduslikult suurem kui ametipalk). Varasema KVTS alusel pensioni saavad isikud saavad enamasti väiksema pensioni, sest nende puhul ei võetud pensioni määramisel aluseks lisatasusid. 01.04.2013 KVTS jõustumisel leidsid kaitseväeteenistuse palgakorralduses aset olulised muudatused, mis muutsid palga ja sellest tulenevalt ka hilisema pensioni arvestuse rohkem isikustatuks, kuna need ei jäänud enam jäigalt seotuks ametikoha ja auastmega. Oluliselt erinesid ka nõuded pensioni maksmise eelduseks olevale staažile. Kehtiva KVTS § 206 lg 1 kohaselt tekib isikul õigus tegevteenistuspensionile vaid juhul, kui tal on 20-aastane tegevteenistusstaaž ning erinevalt KVTS varasema redaktsiooni § 196 lg-st 1 ei piisa pensioniõiguse tekkimiseks enam 25-aastasest üldisest pensionistaažist, millest kaitseväeteenistuse staaži pidi olema 13 aastat. Erinevalt KVTS varasema redaktsiooni § 112 lg-st 21 ei näe kehtiv KVTS enam ette piirvanuse täitumisel teenistusaja pikendamise võimalust. Seega on pensioni maksmise tingimused neil kahel grupil oluliselt erinevad, mistõttu teenistusstaaži ümardamise osas tehtud muudatus on õigustatud.
17.Seetõttu tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Halduskohtu otsuse muutmiseks ei ole alust. Menetlusosalised ei ole apellatsioonimenetluses taotlenud menetluskulu väljamõistmist teiselt poolelt.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Oliver Kask
Villem Lapimaa
Kaire Pikamäe 5(6)
3-15-1094
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.