I.O.i kaebus Alajõe Vallavalitsuse 14.06.2016 korralduse nr 73 osaliseks tühistamiseks
Menetlusosalised ja esindajad
Kaebaja: I.O., esindaja Raul Talts Vastustaja: Alajõe vald, esindaja Taavi Vogt
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada I.O.i kaebus täies ulatuses.
2.Tühistada Alajõe Vallavalitsuse 14.06.2016 korralduse nr 73 punkt 2.
3.Mõista Alajõe vallalt I.O.i kasuks välja riigilõivu ja õigusabi eest tasumisega kantud kokku 1783 euro suurune menetluskulu.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 28.11.2016. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.
14.06.2016 on Alajõe Vallavalitsus võtnud vastu korralduse nr 73 (tl 21-22). Selle punktis 1 otsustati kehtestada Katase külas Rannasalu tee 80 kinnistu ja lähiala detailplaneering, punktis 2 aga keelati vallavalitsusel väljastada ehituslube detailplaneeringualale planeeritud kruntidele hoonete ehitamiseks enne detailplaneeringujärgsete krunte teenindava taristu ja teede väljaehitamist ning neile kasutuslubade väljastamist.
Veel on toimikusse esitatud väljavõte kinnistusraamatust (tl 6), Rannasalu tee 80 detailplaneeringu seletuskiri (tl 7-16) ja joonis (tl 20), kinnistule isikliku kasutusõiguse seadmise leping koos asjaõiguslepingu ja kinnistamisavaldusega (tl 17-19) ning kaebaja poolt vastustajale 26.08.2016 saadetud päring (tl 33).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
2.13.07.2016 lepingulise esindaja vahendusel koostatud kaebuses (tl 2-5) palus kaebaja, et kohus tühistaks Alajõe Vallavalituse 14.06.2016 korralduse nr 73 (edaspidi korraldus) osas, millega keelati ehituslubade väljastamine detailplaneeringualale planeeritud kruntidele hoonete ehitamiseks enne krunte teenindava taristu ja teede väljaehitamist ning neile kasutuslubade väljastamist. Ta leidis, et korraldus on selles osas õigusvastane, ebaproportsionaalne ja rikub põhjendamiskohustust ning tema õigust kinnistut planeeritud viisil kasutada. Seda seisukohta põhjendas ta väidetega, et korraldusest ei selgu, missuguste teede väljaehitamist nõutakse ja mida peetakse silmas krunte teenindava taristu all, vastavat kohustust pole millegagi põhjendatud, tema õigusi ja huve pole kaalutud ning kõik see on kaasa toonud olukorra, kus hoonete ehitamise tingimused on ebaselged, vastustaja poolt ainuisikuliselt sisustatavad ja detailplaneeringut pole sisuliselt võimalik ellu viia. Ta märkis, et detailplaneeringu seletuskirja kohaselt on juurdepääs planeeritavale katastriüksusele Kauksi-Vasknarva maanteelt olemasoleva kruusakattega tee kaudu olemas, krunte teenindavad teed on osaliselt antud avalikku kasutusse ja nende eest vastutab vald, sissesõiduteede täpne asukoht aga lahendatakse igal kinnistul ehitusprojekti koostamise käigus ning lisas, et krunte teenindava taristu näol on tegemist sisustamata mõistega, mistõttu jääb talle arusaamatuks, millised konkreetsed kohustused vastava tingimusega kaasnevad. 22.09.2016 täienduses (tl 35-36) märkis kaebaja veelkord, et korralduse punktis 2 sätestatud tingimuse tähendus, maht ja ulatus on kindlaks määramata ning lisas, et selgituste esitamine kohtumenetluse käigus pole lubatav. Detailplaneeringu seletuskirja punktidele 2 ja 7.1 osundades rõhutas ta, et juurdepääs planeeritavale katastriüksusele on maanteelt olemas ja detailplaneering ei kohusta rajama kinnistute siseseid juurdepääsuteesid planeeringu kaardil esitatud asukohtadele. Tuleohutusnõuetega seonduvat väidet pidas ta Päästeameti kooskõlastuse tõttu arusaamatuks, arusaamatu leidis ta olevat ka detailplaneeringu algataja ja konkreetsele hoonele ehitus-või kasutusloa taotleja eristamise ning lisas, et väide maaüksuse jagamiseks takistuse puudumisest pole tõene, kuna see on käesoleva ajani jagamata ja tema päringutele vajalike toimingute tegemise aja kohta lihtsalt ei vastata. Ühtlasi esitas ta ka menetluskulude nimekirja kokku 1783 euro suuruse kulu kohta koos kuludokumentidega (tl 38-43).
3.Vastustaja vastuses (tl 28-29) paluti kaebus rahuldamata jätta ning selgitati, et korralduse vaidlustatud osa mõte on tagada enne planeeritavatele kruntidele hoonete püstitamist ligipääs Kauksi-Vasknarva maanteelt, sest see võimaldab tagada tuleohutusnõuete täitmise ehitustegevuse ajaks, praegu on juurdepääs ainult ühel krundil. Seejuures juhiti tähelepanu detailplaneeringu punktile 7.1, mille kohaselt peab hoonete ehitamisele kruntidel eelnema planeeringuga ette nähtud juurdepääsuteede ja tehnovõrkude rajamine ning selgitati, et juurdepääsuteede rajamise kohustust ei panda planeeringu algatajale vaid ehitus- või kasutusloa taotlejale, mistõttu pole detailplaneeringu eesmärgiks olev maaüksuse jagamine takistatud. 23.09.2016 koostatud täiendavas selgituses (tl 45) leidis vastustaja, et kuigi korralduses puudub pikem motivatsioon, on see selge ja üheselt arusaadav ja põhjenduste lisamine ei muuda selle sisu ning lisati, et juurdepääs kõigile elamukruntidele on vajalik tagada vallaelanike heaolu huvides.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Käesolevas asjas on peamine lahendamist vajav küsimus, kas korralduse vaidlustatud osa on üldse arusaadav ja kontrollitav.
5.HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane siis, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 55 lg 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. HMS § 56 lg-tes 1, 2, 3 sätestatu aga nõuab, et kirjalik haldusakt oleks kirjalikult põhjendatud haldusaktis või selles viidatud menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis ning põhjendustes märgitaks haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti puhul ka kõik kaalutlused, millest selle andmisel lähtuti. HMS § 63 lg 2 p 5 tulenevalt võib kohustuste ja õiguste ebaselgus või vastuolulisus kaasa tuua haldusakti tühisuse. Vaidlusaluse korralduse punkti 2 puhul ei ole eelnimetatud nõuded täidetud, sest sellest ei selgu, millisel faktilisel ja õiguslikul alusel ning kaalutlustel otsustati ehituslubade väljastamisele seada keeld ning see pole selge ja arusaadav ka selles osas, missuguseid kohustusi ja kellele otsustatu kaasa toob. Katase külas Rannasalu tee 80 asuv kinnistu kuulub kaebajale. Detailplaneering algatati selle seletuskirjast nähtuvalt tema taotlusel selleks, et jagada maaüksus kruntideks ning määrata nende ehitusõigus, seega on ka selle kehtestamine suunatud eelkõige just talle ning vastustaja ei saa kuidagi väita, et tema õigused on detailplaneeringu kehtestamisega täies ulatuses juba realiseeritud ning ehituslubade väljastamisega seonduv ei saa teda üldse puudutada.
6.Korralduse vaidlusaluse punktiga 2 keelatakse ehituslubade väljastamine hoonetele, enne krunte teenendava taristu ja teede väljaehitamist ja neile kasutuslubade väljastamist. Seejuures ei selgu aga vähimalgi määral, mida üldse peetakse silmas mõistega „taristu“. Eesti Keele Instituudi kodulehel avaldatu kohaselt on tegemist 2010. aasta sõnavõistlusel väljavalitud võidusõnaga, millist kasutatakse võõrsõna „infrastruktuur“ kõrvale ning mis tähendab mingi nähtuse või süsteemi toimimiseks vajalike füüsiliste ja organisatsiooniliste vahendite kogumit. Võõrsõnastikus on mõistet „infrastruktuur“ määratletud materiaalselt tootvaid majandusharusid teenindava ning nende toimimist ja arengut tagava rahvamajanduse allsüsteemina. Vikipeedia kohaselt tähendab infrastruktuur ehk taristu aga põhilisi ja organisatsioonilisi struktuure, mis on vajalikud ühiskonna või ettevõtte tööks, kuid võib tähendada ka majanduse toimimiseks vajalikke teenuseid ja asutusi ning selleks võivad olla transpordi- ja kommunikatsioonisüsteemid, vee- ja elektriliinid ning avalikud asutused, nagu koolid ja postkontorid. Seega on tegemist väga laia ulatusega mõistega, millel võib olla ka mitu tähendust. Seetõttu ei saa kuidagi piisavaks pidada seda, et kasutati üksnes sõna „taristu“ ega täpsustatud, mida täpselt selle all silmas peetakse ning millise süsteemi või süsteemide väljaehitamist enne ehituslubade andmist nõutakse. Vastasel juhul pole kuidagi võimalik aru saada sellest, kas välja tuleb ehitada ja kasutusload saada ainult kaebusele antud vastuses käsitletud juurdepääsuteedele või hõlmab kohustus ka samas vastuses nimetatud tuleohutusnõuete täitmist tagavat tuletõrje veevarustust või veel mingeid krunte teenindavaid süsteeme nagu näiteks vee- ja kanalisatsioonitorustikke, kütte- ja elektrivarustust ja muid sarnaseid tehnovõrke.
7.Ebaselgeks teeb otsustatu sisu lisaks veel ka see, et korralduses puuduvad punkti 2 osas vähimadki faktilised ja õiguslikud põhjendused, neid ei tulene ka ühestki korralduses viidatud dokumendist ning lisaks ei nähtu, kas üldse ja mida täpselt on otsuse tegemisel kaalutud. Haldusakt, milles puuduvad faktilised ja õiguslikud põhjendused ei saa olla arusaadav ega kontrollitav. Üksikasjalike põhjenduste olemasolu on eriti oluline kaalutlusõiguse alusel tehtud otsuste puhul, sest need peavad nii haldusakti adressaati kui selle õiguspärasust kontrollivat kohut veenma, et haldusorgan arvestas kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine on olnud igakülgne, mõistlik, sihipärane ja vigadeta. Planeeringutega seotud otsuste puhul omab olulist tähtsust veel ka vajadus välja selgitada erinevad huvid ja tagada nende tasakaalustatud arvestamine. Kui haldusorgan pole planeeringu kehtestamise kohta vastu võetud otsusesse piiravate sätete lisamisel kaalutlusõigust üldse teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu arvestamata, on tegemist kaalumisveaga, mis toob kaasa haldusakti õigusvastasuse.
Halduskohtumenetluse praktikas juurdunud seisukohtade järgi pole haldusakti põhjendamine kohtumenetluse käigus üldreeglina võimalik ja saab kõne alla tulla vaid juhul, kui puudub võimalus kahelda, et tegemist on otsustamise aluseks olnud põhjenduste ja kaalutlustega. Antud juhul sellist võimalust pole, sest vallavalitsus on KOKS § 40 ja § 49 lg 7 kohaselt istungi vormis töötav kollegiaalne haldusorgan, kes teeb otsuseid poolthäälteenamusega ning kaebusele antud vastus ei saa asendada ega täiendada tema põhjendusi ja kaalutlusi.
8.Rannasalu tee 80 detailplaneeringu seletuskirja punktis 7.1 on küll märge, et juurdepääsuteede ja tehnovõrkude väljaehitamine peab toimuma enne hoonete ehitamist, kuid korralduses pole sellele viidatud, mistõttu ei ole põhjendused detailplaneeringu dokumentatsiooni järgi tuletatavad ega saa kindel olla, kas vallavalitsus ikka tugines otsust tehes just sellele alusele. Lisaks käsitleb seletuskirja nimetatud punkt üksnes juurdepääsuteedega seonduvat, ei tohiks selle ja järgnevates punktides sisalduva tõttu laieneda muudele planeeritavate hoonetega seotud tehnovõrkudele ning on nende väljaehitamist nõudvas osas ka ise ebaselge. Vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud väited kinnitavad, et korraldus ja selle andmise õiguslikud alused pole vaidlustatud osas täielikult arusaadavad ka talle endale, sest 04.08.2016 vastuses märgiti selle eesmärgiks detailplaneeringu punktile 7.1 tuginedes vajadus tagada enne hoonete püstitamist kõigile kruntidele ligipääs Kauksi-Vasknarva maanteelt, täiendavas selgituses viidati aga ebamääraselt AÕS §-le 156, milline käsitleb hoopis ajutise teega seonduvat ja võimaldab nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja.
9.Lisaks eelnevale väärib tähelepanu veel ka see, et EhS 44 lg 1 võimaldab pädeval organil küll ehitusloa andmisest keelduda, kuid üksnes sealsamas üles loetud juhtudel. Korralduse vaidlustatud osa põhjendamata jätmise tõttu pole võimalik tuvastada, kas antud juhul esines mõni nimetatud loetelus olev alus, millega saaks põhjendada ehitusloa väljastamise keeldu. Sisuliselt on tegemist ajutise ehituskeelu kohaldamisega. Kuni 01.07.2015 kehtinud PlanS § 15 tulenevalt oli selle kehtestamine võimalik planeeringu koostamise ajal ning juhul, kui koostatava planeeringuga kavatsetakse muuta selle maa-ala kohta varem kehtestatud detailplaneeringuga määratud krundi ehitusõigust. Põhimõtteliselt sama sisaldub ka praegu kehtiva PlanS §-s 132.
10.Eeltoodud järeldustel on Alajõe Vallavalitsuse 14.06.2016 korralduse nr 73 punkt 2 õigusvastane ning tuleb seepärast täies ulatuses tühistada. Kuna korralduse vaidlusalune punkt ei ole arusaadav ega kontrollitav, ei käsitle kohus kõiki kaebuse väiteid ja neile esitatud vastuväiteid. Kaebuse rahuldamise tõttu peab vastustaja HKMS § 108 lg-st 1 tulenevalt kandma kaebaja 15 euro suuruse riigilõivu ja 1768 euro suuruse õigusabi tasumises seisneva menetluskulu. See on kohtule esitatud maksekorraldusest, arvetest ja konto väljavõtetest nähtuvalt tehtud käesoleva asjaga seonduvalt, reaalselt kantud ning pole asja mahtu ja keerukust arvestades ka ülemäärase suurusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.