lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-15-2209/35

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 27.10.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-15-2209/35
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
27.10.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1841
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Maili Lokk, Tiina Pappel 27.10.2016, Tartu 3-15-2209 Maarek Raimeti kaebus Tartu Vangla 24.07.2015. a otsuse nr 6-5/154-5 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 16.03.2016. a otsus Maarek Raimeti apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Maarek Raimet Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Maarek Raimetile apellatsioonkaebusele lisatud Teie Mobiil OÜ 02.02.2016. a vastus 1-l lehel.
2.Jätta Maarek Raimeti apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 16.03.2016. a otsus resolutsiooni p 1 osas muutmata. Täiendada halduskohtu otsuse resolutsiooni p-ga 3, millega jätta Maarek Raimeti menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) halduskohtus Eesti Vabariigi kanda.
3.Jätta poolte menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 28.11.2016 (k.a.) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Vangla paigutas 17.06.2015. a otsusega nr 6-5/154-4 M. Raimeti Tallinna Vangla Maardu üksuse avavangla osakonda.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.
Tartu Vangla tunnistas 23.07.2015. a käskkirjaga nr 6-2/969 M. Raimeti süüdi Tartu Vangla kodukorra p-de 7.1.2 ja 7.1.32 rikkumises ning karistas M. Raimetit kartserikaristusega 3 ööpäeva 6-kuulise katseajaga. Distsiplinaarsüütegu seisnes selles, et 29.06.2015 kella 13.05 ajal toimunud elukambri nr 262 läbiotsimisel leiti M. Raimetile väljastatud madratsisse tehtud

sisselõikest ca 4 m musta värvi nööri, 1 musta värvi mälupulk mahuga 8 GB, 2 microSDmälukaarti mahuga 2 GB, 1 microSD-mälukaart mahuga 8 GB ja 1 mälukaardilugeja.

3.Tartu Vangla tunnistas 24.07.2015. a otsusega nr 6-5/154-5 kehtetuks Tartu Vangla 17.06.2015. a otsuse nr 6-5/154-4 M. Raimeti avavanglasse ümberpaigutamiseks. Otsuse põhjenduste kohaselt ei tohi avavanglasse ümberpaigutataval kinnipeetaval olla kehtivat distsiplinaarkaristust sidepidamisvahendite või nende tarvikute keelatuse eest, aga kuna M. Raimetile määrati 23.07.2015 distsiplinaarkaristus mälupulga, -kaartide ja -kaardilugeja omamise eest, mis on kinnipeetavale vanglas keelatud, siis ei vastanud M. Raimet enam justiitsministri 25.03.2008. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ (täitmisplaan) § 17 lg 2 p-s 1 toodud nõuetele ning seega ei olnud tema avavanglasse paigutamine lubatav.
4.Tartu Vangla jättis 12.08.2015. a otsusega nr 1-11/456-2 rahuldamata M. Raimeti vaide Tartu Vangla 24.07.2015. a otsuse nr 6-5/154-5 peale.
5.M. Raimet esitas 01.09.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tühistada Tartu Vangla 24.07.2015. a otsus nr 6-5/154-5. Kaebuse põhjendused: Andmekandja võib olla sidepidamisvahend, kuid muutub selleks siis, kui sellel olev info on personifitseeritud või on potentsiaalsel sidepidajal vahendid info muutmiseks. Kuna andmekandjal oleva teabe muutmiseks kaebajal vahendid puudusid, siis ei saa äravõetud mälupulka, -kaarte ja -kaardilugejat pidada sidepidamisvahendiks. Mälukaardi kasutusotstarbele hinnangu andmiseks tuleks lähtuda asjas kogutud tõenditest, mis viitavad asjaolule, et tegemist on televiisorist USB liidese kaudu filmide või seriaalide vaatamiseks mõeldud tarvikuga. Eksitav on analoogia SIM-kaardiga, mis on sidevahendi ehk mobiiltelefoni toimimiseks ja kasutamiseks vajalik tarvik. Ekslik on vangla tõlgendus, et andmekandja ja sidevahendi puhul on tegemist sama keelukategooriaga esemetega.
6.Tartu Halduskohus jättis 16.03.2016. a otsusega kaebuse rahuldamata ja tagastas kaebajale tema poolt 17.02.2016 kohtule saadetud avalduse koos vastusega teabenõudele. Otsuse põhjendused: 1) Asjas ei oma tähtsust, kas kaebajal olid võimalus ja vahendid andmekandjatel oleva teabe muutmiseks või kas info oli personifitseeritud. Sidevahendite ühest mõistet siseriiklikust seadusandlusest ei leia, kuid kõige laiemalt on sidevahendi mõiste avatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 52 lg-s 2, milline loetelu ei ole ammendav, kuid on leidnud äramärkimist nii hetkesidevahendid, mis võimaldavad vahetut sidet reaalajas, kui ka kõige kaudsemad sidevahendid, nagu massimeediavahendid ja reklaam. Käesoleval ajal on sidepidamisvõimalused oluliselt laienenud ning suur osa nendest on võrreldes andmekandjate vahendusel info edastamisega eelisolukorras, kuna on oluliselt operatiivsemad, mis aga ei välista, et alternatiivsete võimaluste kadumisel ei oleks andmekandja kasutatav sidepidamisvahendina. Sellest tulenevalt ei saa andmekandja käsitlemist sidevahendina pidada meelevaldseks ega õigusvastaseks. 2) Täitmisplaani § 17 lg 2 p-s 1 sätestatud keeld ei sisalda üksnes sidepidamisvahendit, vaid ka nende tarvikuid. Tarviku all mõistetakse üldjuhul mingi vahendi juurde kuuluvat detaili või eraldiseisvat eset, mida vahendi tehnilised omadused lubavad kasutada. Mobiiltelefoni tarvikuid määratlevates nimistutes leiab üldjuhul nimetamist ka mälukaart, seega kuulub mälukaart mobiilitarvikute hulka ning need on laialdaselt kasutuses mitmetes elektroonilistes seadmetes nagu digitaalkaamerad, mobiiltelefonid, sülearvutid, MP3-mängijad ja mängukonsoolid, millest tulenevalt liigitub mälukaart sidepidamisvahendi tarvikuks. 3) Kaebaja ei ole vaidlustanud Tartu Vangla 23.07.2015. a käskkirja nr 6-2/969. Kuna kaebajal oli kehtiv distsiplinaarkaristus, siis oli vastustajal õiguslik alus tunnistada kaebaja

avavanglasse paigutamise otsus kehtetuks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

7.M. Raimet esitas 14.04.2016 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 16.03.2016. a otsus ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Kaebaja palub täiendava tõendina asja juurde võtta Teie Mobiil OÜ 02.02.2016. a vastuse, mis jäi asja materjalide hulgast välja halduskohtu 20.01.2016. a määruse valesti tõlgendamise tõttu. Apellatsioonkaebuse põhjendused: Täitmisplaani tuleb tõlgendada koostoimes Tartu Vangla kodukorraga. Kohus on otsuses läinud liigse üldistamise ja konteksti laiendamise teed. Vangla kontekstis saab lähtuda asjade konkreetsest otstarbest ja sellest, millise hinnangu annab neile vangla kodukord. Kui vangla kodukord ei käsitle andmekandjat ja selle lugejat sidevahendite tarvikuna, siis ei tohiks seda teha ka ametnikud haldusaktides. Täitmisplaani koostamise ajal ei olnud telefonides mälukaardipesasid ning tarvikutena peeti silmas ainult laadijaid ja SIM-kaarte. Tänaseks on kaebaja avavanglas viibinud üle 5 kuu, ta töötab väljaspool vanglat ning tal puuduvad probleemid distsipliiniga.
8.Tartu Vangla esitas 28.06.2016 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16.03.2016. a otsus muutmata. Vastuse põhjendused: Vaidluse juures on oluline kaebajalt äravõetud esemete kasutamisvõimalused. Andmekandja on üldistav nimetaja ning sidepidamisvahend saab olla andmekandja alaliik. Seega saab ese olla samaaegselt nii andmekandja kui ka sidepidamisvahendi tarvik, sõltuvalt sellest, milline on tema kasutamisvõimalus. Asja lahendamisel ei oma tähtsust, milline on kaebaja käitumine avavanglas olnud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
10.Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et Tartu Vangla 23.07.2015. a käskkirjaga nr 62/969 (tl 25-26) tuvastati kaebaja poolt Tartu Vangla kodukorra punkti 7.1.32 rikkumine, mille kohaselt on kinnipeetavale keelatud andmekandja ja selle lugeja. Nimelt leiti elukambri nr 262 läbiotsimise käigus kaebajale kuulunud madratsi seest mälupulk mahuga 8GB, kaks mälukaarti Micro SD mahuga 2 GB, mälukaart Micro SD mahuga 8 GB ja mälukaardilugeja. Eelviidatud käskkiri oli käesolevas haldusasjas vaidlustatud Tartu Vangla 24.07.2015. a otsuse tegemise ajal kehtiv. Vaidlus on selle üle, kas Tartu Vangla võis 24.07.2015. a otsuse tegemisel käsitleda läbiotsimisel leitud esemeid ka sidepidamisvahendite või nende tarvikutena, kuigi Tartu Vangla 23.07.2015. a käskkirjast nähtuvalt karistati kaebajat Tartu Vangla kodukorra punkti 7.1.32 rikkumises, mis seisneb andmekandja ja selle lugeja omamises. Eeltoodust sõltub, kas vaidlustatud otsuse tegemisel oli asjassepuutuv justiitsministri 25.03.2008. a määrusega nr 9 kehtestatud „Täitmisplaani“ (Täitmisplaan) § 17 lg 2 p 1, mille kohaselt peab avavanglasse või kinnise vangla avavanglaosakonda ümber paigutatav kinnipeetav vastama muu hulgas tingimusele, et tal ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust sidepidamisvahendite või nende tarvikute keelatuse eest.
11.Vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 3 alusel on vangla sisekorraeeskirja (VSkE) §-s 641 sätestatud keelatud esemete ja ainete loetelu. VSkE § 641 p 10 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud mobiiltelefonid ja muud elektroonilised või tehnilised sidepidamisvahendid, sealhulgas raadiosaatjad, pihu- ja personaalarvutid, mille kaudu on võimalik infot edastada ja

vastu võtta. Tartu Vangla kodukorra p 7.1 järgi on keelatud täiendavalt lisaks vangla sisekorraeeskirja (VSkE) §-s 641 sätestatud esemetele ja ainetele Tartu Vanglas viibivatele kinnipeetavatele vangistusseaduse (VangS) § 15 lg-le 2 vastavad järgmised esemed: andmekandja ja selle lugeja, v.a paber (p 7.1.32). Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et kaebajalt leitud esemed on eelkõige Tartu Vangla kodukorra p 7.1.32 mõistes andmekandjad, mitte VSkE § 641 p-s 10 loetletud sidepidamisvahendid. Seetõttu on Tartu Vangla 23.07.2015. a käskkirjas õigesti viidatud vaid Tartu Vangla kodukorra punkti 7.1.32, mitte aga VSkE § 641 p 10 rikkumisele. See ei välista samas andmekandjate käsitlemist ka elektrooniliste või tehniliste sidepidamisvahendite tarvikutena, nagu ei ole välistatud ka andmekandjate edasiandmine side pidamise eesmärgil. Halduskohus leiab õigesti, et tarviku all mõistetakse üldjuhul mingi vahendi juurde kuuluvat detaili või eraldiseisvat eset, mida vahendi tehnilised omadused lubavad kasutada, mistõttu on näiteks mälukaart tarvikuna laialdaselt kasutuses mitmetes elektroonilistes seadmetes nagu digitaalkaamerad, mobiiltelefonid, sülearvutid, mängukonsoolid jne.

12.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kaebaja madratsist leitud esemete puhul seega lähtuda üksnes nende ühest võimalikust kasutusvõimalusest. Eeltoodust tulenevalt ei oma asjas tähtsust, kas kaebajal olid vahendid, et muuta või personifitseerida andmekandjal olevat teavet, nagu kaebaja märgib. Kaebaja on leidnud, et Täitmisplaani koostamise ajal ei olnud telefonides mälukaardipesasid ning tarvikutena peeti silmas ainult laadijaid või SIM-kaarte. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma nimetatu asjas tähtsust, kuna õigusaktide tõlgendused on ajas muutuvad ja muutuvad ka koos tehnika arenguga. Ka ei oma käesolevas asjas tähtsust see, et kaebajat karistati andmekandja ja selle lugeja keelatud omamise, mitte sidepidamisvahendi tarviku keelatud omamise eest. Ringkonnakohus märgib, et VSkE ja Tartu Vangla kodukord ei näe keelatud esemena ette konkreetselt sidepidamisvahendi tarvikut, kuna viimased liigituvad valdavalt andmekandjate alla. See ei keela aga vanglal sidepidamisvahendi tarviku kindlakstegemist Täitmisplaani § 17 lg 2 p 1 kohaldamisel. Kaebaja karistamine sellise andmekandja keelatud omamise eest, mis liigitub oma olemuselt ka sidepidamisvahendi tarvikuks, on kaebaja Täitmisplaani § 17 lg 2 p-le 1 vastavuse kontrollimiseks piisav. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja põhjendatult leidnud, et kaebaja ei vastanud Täitmisplaani § 17 lg 2 p-s 1 sätestatud nõuetele. Eeltoodud järeldust ei väära ka kaebaja väited enda käitumise kohta avavanglas.
13.Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus M. Raimeti apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16.03.2016. a otsuse resolutsiooni p-i 1 osas muutmata.
14.Kaebaja on apellatsioonkaebusele lisanud Teie Mobiil OÜ 02.02.2016. a vastuse, märkides, et see jäi asja materjalide hulgast välja halduskohtu 20.01.2016. a määruse valesti tõlgendamise tõttu. Asja materjalidest nähtuvalt on sama vastuse halduskohus vaidlustatud otsuse resolutsiooni p-i 2 kohaselt kaebajale tagastanud, kuna kaebaja saatis selle kohtule mittetähtaegselt. Nimetatud osas ei ole kaebaja halduskohtu otsust apellatsioonkaebuses sisuliselt vaidlustanud. HKMS § 182 lg 2 kohaselt apellatsioonimenetluses uute tõendite esitamisel või uute tõendite kogumise taotlemisel tuleb märkida põhjendused, miks neid tõendeid ei saanud esitada või nende hankimist taotleda halduskohtus. HKMS § 198 lg 3 kohaselt peab menetlusosaline uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust põhistama. Kui põhjendusi ei esitata või kohus ei pea neid mõjuvaks, jätab kohus asjaolu või tõendi tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahenduseks (HKMS § 198 lg 2 ls 2). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja põhistanud apellatsioonkaebuses esitatud taotlust võtta Teie Mobiil OÜ vastus asja materjalide juurde. Ringkonnakohus ei pea eelnimetatud vastust asja õigemaks lahendamiseks ka vajalikuks. Eeltoodut arvestades tagastab ringkonnakohus kaebajale apellatsioonkaebusele lisatud

02.02.2016. a vastuse.

15.Kaebaja oli Tartu Halduskohtu 04.09.2015. a määrusega (tl 18-18p) vabastatud riigilõivu (15 eurot) tasumisest kaebuse esitamisel. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Halduskohus ei ole vaidlustatud otsuses selgitanud menetluskulude jaotust esimese astme kohtus. Ringkonnakohus leiab, et esineva puuduse saab kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohus täiendab halduskohtu otsuse resolutsiooni p-ga 3, millega jätab kaebaja menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) halduskohtus Eesti Vabariigi kanda.
16.Ringkonnakohus kaebajale menetlusabi andmist ei jätkanud, millest tulenevalt oli kaebaja menetluskuluks apellatsiooniastmes tasutud riigilõiv, 15 eurot. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, siis jäävad poolte menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium