XXX kaebus Tartu Vangla 10.03.2016 käskkirja nr 6-2/416 ja 17.03.2016 käskkirja nr 6-2/456 tühistamiseks ning 29.01.2016 käskkirja nr 6-3/29 õigusvastasuse kindlakstegemiseks
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – XXX Vastustaja – Tartu Vangla Jätta XXX kaebus rahuldamata.
Resolutsioon Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 25.11.2016 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla 29.01.2016 käskkirjaga nr 6-3/29 määrati kinnipeetav XXX vangla majandustööle abitöölise ametikohale tähtajaliselt alates 05.02.2016 kuni 31.05.2016.
2.Tartu Vangla 10.03.2016 käskkirjaga nr 6-2/416 karistati XXX Tartu Vangla direktori 11.02.2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukord“ (edaspidi TVK) p 17.6 süülise rikkumise eest noomitusega, kuna kaebaja ei teostanud kohusetundlikult prügi sorteerimist. 10.04.2016 esitas XXX vanglale vaide (reg nr 1-11/128-1) käskkirja nr 6-2/416 kehtetuks tunnistamiseks. Vaide põhjenduste kohaselt on käskkiri ebaproportsionaalne ning sisaldab kaalutlusviga. Arvestamata jäeti, et talle ei osutatud prügi sorteerimiseks väljaõpet, mistõttu puudus tal arusaam kohusetundlikust käitumisest prügi sorteerimisel. Tartu Vangla jättis 28.04.2016 vaideotsusega nr 1-11/128-2 XXX vaide rahuldamata.
3.Tartu Vangla 17.03.2016 käskkirjaga nr 6-2/456 karistati XXX TVK p 17.6 süülise rikkumise eest noomitusega, kuna kaebaja ei teostanud kohusetundlikult talle määratud tööülesandeid.
4.11.04.2016 esitas XXX vanglale vaide (reg nr 1-11/126-1) käskkirja nr 6-2/456 kehtetuks tunnistamiseks. Vaide põhjenduste kohaselt ei osutatud talle vajalikku väljaõpet ega antud juhiseid, kuidas põrandat nõuetekohaselt pesta. Lisaks rikuti uurimispõhimõtet. Tartu Vangla jättis 09.05.2016 vaideotsusega nr 1-11/126-2 XXX vaide rahuldamata.
5.30.05.2016 saabus Tartu Halduskohtusse XXX kaebus Tartu Vangla vastu seonduvalt töökohustusega. Kaebuses oli esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus. 01.08.2016 määrusega kohus vabastas kaebaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest, võttis kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud.
KAEBAJA VÄITED
6.Kaebaja on seisukohal, et tema majandustööle määramise Tartu Vangla 29.01.2016 käskkiri nr 6-3/29 on õigusvastane, kuna teda sunniti töötama sanktsiooni ähvardusel, talle ei võimaldatud enda kvalifikatsioonile vastavat tööd, temaga ei sõlmitud töölepingut, talle ei makstud palka vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärale ning tema tööstaaži ei arvestata pensionistaaži sisse. Lisaks leiab kaebaja, et vangla tervishoiuteenuse osutaja ei olnud pädev tema töövõimelistust tuvastama. Kaebuse põhjenduste kohaselt on Tartu Vangla 10.03.2016 käskkiri nr 6-2/416, millega teda karistati TVK p 17.6 süülise rikkumise eest noomitusega, kuna kaebaja ei teostanud kohusetundlikult prügi sorteerimist, ebaproportsionaalne ning sisaldab kaalutlusviga. Arvestamata jäeti, et talle ei osutatud prügi sorteerimiseks väljaõpet, mistõttu puudus tal arusaam kohusetundlikust käitumisest prügi sorteerimisel. Kaebuse põhjenduste kohaselt rikuti Tartu Vangla 17.03.2016 käskkirjaga nr 6-2/456, millega teda karistati TVK p 17.6 süülise rikkumise eest noomitusega, kuna kaebaja ei teostanud kohusetundlikult talle määratud tööülesandeid, uurimispõhimõtet. Kaebaja väitel ei osutatud talle vajalikku väljaõpet ega antud juhiseid, kuidas põrandat nõuetekohaselt pesta.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
7.Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja jääb oma 28.04.2016 vaideotsuses nr 1-11/128-2 ning 09.05.2016 vaideotsuses nr 111/126-2 toodud seisukohtade ja põhjenduste juurde ega pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt peab vastustaja vajalikuks märkida, et Tartu Vangla 29.01.2016 käskkiri nr 6-3/29, millega kaebaja määrati vangla majandustööle abitöölise ametikohale tähtajaliselt 05.02.2016 kuni 31.05.2016 töötasuga 0,64 eurot tunnis, on antud vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 37 lg 1, § 38 lg 1 2. lause ja lg 2 alusel õigustatud ja kaebaja õiguste rikkumisega siin tegemist ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
8.Kaebaja väitel on Tartu Vangla 29.01.2016 käskkiri nr 6-3/29 (tl 27), millega ta määrati vangla majandustööle abitöölise ametikohale tähtajaliselt 05.02.2016-31.05.2016 töötasuga 0,64 eurot tunnis, õigusvastane, kuna teda sunniti töötama sanktsiooni ähvardusel, talle ei võimaldatud enda kvalifikatsioonile vastavat tööd, temaga ei sõlmitud töölepingut, talle ei makstud palka vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärale ning tema tööstaaži ei
arvestata pensionistaaži sisse. Lisaks leiab kaebaja, et vangla tervishoiuteenuse osutaja ei olnud pädev tema töövõimelistust tuvastama. Kohus nimetatud kaebaja väidetega ei nõustu.
9.VangS § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama, kui seadus ei sätesta teisiti. Isikud, kes ei ole kohustatud töötama, on loetletud VangS § 37 lg-s 2. Asja materjalidest nähtuvalt kaebaja töökohustusest vabastatud kinnipeetavate hulka ei kuulu. VangS § 38 lg 1 teise lause kohaselt rakendatakse kinnipeetavat vangla majandustöödel, kui teda ei ole võimalik kindlustada tööga. VangS § 38 lg 2 järgi võib vanglateenistus kinnipeetavate kindlustamiseks tööga neid mh rakendada vangla majandustöödel. VangS § 39 lg 3 järgi rakendatakse vangla majandustöödel töötavat kinnipeetavat tööle vastavalt töö eripärale vanglateenistuse äranägemisel. Põhiseaduslik alus kinnipeetavate töökohustuseks tuleneb Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 29 lg-st 2, mille kohaselt ei tohi kedagi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, v.a /.../ süüdimõistetute töö. VangS § 37 lg 1 koosmõjus PS § 29 lg-ga 2 piirab kinnipeetava õigust valida endale meelepärast tööd. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda vanglalt tööd kindlal tegevusalal, majanduslikult tulutoovat tööd ja tööd kinnipeetava õpitud kutsealal. Ka Euroopa Inimõiguste Konventsioon (edaspidi EIÕK) välistab sunnitöö määratlusest kinnipeetavate töö. EIÕK art 4 lg 3 p a järgi ei hõlma sunniviisiline või kohustuslik töötamine töid, mida harilikult nõutakse kinnipidamisel. Seega oli kaebaja tööle määramine VangS § 37 lg 1, § 38 lg 1 2. lause ja lg 2 alusel kohtu arvates õiguspärane ja sellega kaebaja õigusi ei rikutud.
10.VangS § 41 lg 2 kohaselt kohaldatakse kinnipeetava töötamise korral järelevalveta väljaspool vanglat töösuhteid reguleerivate seaduste sätteid, sealhulgas töölepingu sõlmimise ning töötasu ja puhkuse kohta. Kohus nõustub vastustajaga, et vanglas töötamiseks ei sõlmita kinnipeetavaga töölepingut, vaid koostatakse vastavasisuline käskkiri, milles on märgitud töö tegemise aeg, sisu ja makstav töötasu. Kuivõrd käesoleval juhul ei olnud tegemist väljaspool vanglat töötamisega, vaid kaebajat rakendati vangla majandustööle abitöölise ametikohale, siis ei olnud vanglal kohustust töölepingut kaebajaga sõlmida.
11.Kaebaja töötasu oli vaidlustatud käskkirja kohaselt 0,64 eurot tunnis. Kinnipeetava töö tasustamist reguleerivad eelkõige VangS § 43 ja Vabariigi Valitsuse 28.11.2000 määrus nr 382 „Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord“ (edaspidi määrus nr 382). VangS § 43 lg 2 kohaselt peab kinnipeetava töötasu olema vähemalt 10 protsenti töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud töötasualammäärast. TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 1 kohaselt on töötasu alammääraks tunnis 2,54 eurot. Määruse nr 382 § 2 lg 1 kohaselt arvestatakse täistööaega tundides. Seega tunnitasu 0,64 eurot moodustab rohkem kui 10 % 2,54 eurost ja on õiguspärane.
12.Asjaolu, et vanglas töötatud aega ei arvestata pensionistaaži hulka, on õiguskantsler põhjendanud oma 15.12.2015 seisukohas nr 6-1/151509/1505553 sellega, et kinnipeetavate töötamist ei ole lülitatud pensionisüsteemi kinnipeetavate töö eripärast tulenevalt. Õiguskantsler leidis, et regulatsiooni, mis ei arvesta vanglas töötatud aega pensionistaaži hulka, ei saa pidada põhiseadusvastaseks, lisades, et kinnipeetav ei panusta pensionisüsteemi (sotsiaalmaksu seaduse § 3 p 8 kohaselt ei maksta vanglas töötamisega teenitud summadelt sotsiaalmaksu). Samuti viitas õiguskantsler Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendile Stummer vs Austria (37452/02), milles kohus leidis, et töötava kinnipeetava pensionisüsteemist välja jätmine Austrias ei olnud vastuolus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga.
13.VangS § 37 lg 3 kohaselt teeb kinnipeetava võimelisuse tööd teha kindlaks arst. Asja materjalidest nähtuvalt kooskõlastas kaebaja tööle määramise Tartu Vangla meditsiiniosakonna arst Piret Kool 28.01.2016. Kaebaja tervisekaardi kandest 28.01.2016 (tl 28) nähtub, et arsti hinnangul kaebajal kergeks füüsiliseks tööks vastunäidustusi ei esinenud. Kaebaja rõhutab, et tema tööle määramise ajal toimus ekspertiis sotsiaalkindlustusametis, mille tulemusena tuvastati tal raske puue ning 80 %-line töövõime kaotus, kuid kohtu arvates ei välista nimetatud asjaolu kaebaja tööle määramist vangla majandustööle. Mitte igasugune terviseprobleem ei ole käsitletav töökohustusest vabastava töövõimetusena. Ka riikliku pensionikindlustuse seaduse § 16 lg-st 3 tuleneb, et osaliselt töövõimetu isik on võimeline tööga elatist teenima, kuid ei ole haigusest või vigastusest põhjustatud funktsioonihäire tõttu lihtsalt võimeline tegema tööd üldisele riiklikule normile vastavas mahus. Käesoleval juhul määrati kaebaja tööle vangla majandustööle, mis reeglina kujutab endast kerge füüsilise töö tegemist mõned tunnid päevas. Kohus nõustub vastustajaga, et sellist tööd saab teha ka terviseprobleemidega isik. Seega on Tartu Vangla 29.01.2016 käskkiri nr 6-3/29 antud kooskõlas kehtiva seadusega ja selle õigusvastaseks tunnistamiseks puudub alus.
14.Kaebaja väitel on Tartu Vangla 10.03.2016 käskkiri nr 6-2/416 (tl 18-19), millega kaebajat karistati TVK p 17.6 süülise rikkumise eest noomitusega, kuna kaebaja ei teostanud kohusetundlikult prügi sorteerimist, ebaproportsionaalne ja sisaldab kaalutlusviga. Arvestamata on jäetud, et talle ei osutatud prügi sorteerimiseks väljaõpet, mistõttu puudus tal arusaam kohusetundlikust käitumisest prügi sorteerimisel. Kohtu arvates on kaebaja sellekohased väited otsitud ning ebausutavad.
15.Prügi sorteerimise puhul on ilmselgelt tegemist tööga, mis täiskasvanud inimeselt eraldi erialast väljaõpet ei nõua. Isegi kui isik ei ole tõepoolest varasemalt prügi sorteerinud, on tegemist oskusega, mis vastava tahte olemasolul on kiiresti omandatav. Valvur Samy Tammpere 10.03.2016 ettekandest nr 911 (tl 62) nähtub selgelt, et kaebajale seletati korduvalt, kuidas tuleb prügi sorteerida, samuti näitas teine kinnipeetav kaebajale, kuidas seda teha, mida kinnitavad ka kaebaja 08.03.2016 (tl 61) antud selgitused. Kuivõrd eluosakonnas on 3 prügikonteinerit, millest igaühele on kirjutatud peale, mis tüüpi prügi sinna läheb (paber, pakend või olmeprügi), peab prügikastide eest seisev isik, kellele antakse korraldus prügi sorteerida, kõigi eelduste kohaselt ka aru saama, mida temalt oodatakse. Kohus märgib, et majandustöödel tehtavad tööülesanded on sellist laadi, mille täitmine ei nõua eriteadmisi või oskusi ega ole seotud kõrgendatud vastutusega. Tegemist on sedavõrd primitiivse tööga, mis ei nõua erialast haridust, eriteadmisi või erialast väljaõpet. Seda enam, et kohtusse 30.05.2016 saabunud kaebuse punktis 4.4. rõhutab kaebaja, et ta omab ehitus ja tehnilise joonestamise, ettevõtlus- ja ärijuhtimise ja juriidilise assistendi kvalifikatsiooni ning 10-aastast töökogemust. Seega on kohtu arvates eluliselt äärmiselt ebausutav, et vastavate kvalifikatsioonidega ning 10 aastat töökogemust omav täiskasvanud mees ei ole kolme sildiga varustatud prügikasti ees seistes talle antud selgitustest ning ettenäitamisest hoolimata suuteline aru saama, mida kujutab endast prügi sorteerimine. Samuti on kohtu hinnangul äärmiselt ebausutav, et sellises olukorras viibiv isik ei saa aru, et kohusetundlik prügi sorteerimine ei kujuta endast prügi mittesorteerimist ehk terve prügikasti või selle sisu korraga mõnda konteinerisse viskamist.
16.Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et käesolevas asjas on tõendatud, et kaebaja ei suhtunud kohusetundlikult temale määratud tööülesande täitmisse, distsiplinaarmenetlus on läbi viidud nõuetekohaselt ja protokollis on jõutud õigele järeldusele, et kaebaja distsiplinaarkorras karistamine on põhjendatud ning distsiplinaarkorra tagamiseks, eri- ja üldpreventiivsel eesmärgil vajalik. Lisaks on vastustaja karistuse määramisel arvestanud seda, et kaebajal on 21
distsiplinaarkaristust, kuid varasemalt ei ole esinenud samalaadseid rikkumisi, mistõttu on põhjendatud tema karistamine noomitusega. Seega on nimetatud käskkiri kohtu arvates proportsionaalne ja kaalutletud ning selle tühistamiseks puudub alus.
17.Kaebaja väitel rikuti Tartu Vangla 17.03.2016 käskkirjaga nr 6-2/456 (tl 22-23), millega kaebajat karistati TVK p 17.6 süülise rikkumise eest noomitusega, kuna kaebaja ei teostanud kohusetundlikult talle määratud tööülesandeid, uurimispõhimõtet. Kaebaja väitel ei osutatud talle vajalikku väljaõpet ega antud juhiseid, kuidas põrandat nõuetekohaselt pesta. Kohtu arvates on kaebaja sellekohased väited otsitud ning ebausutavad.
18.Kohus nõustub vastustajaga, et sarnaselt prügi sorteerimisele on ka põranda pesemise puhul ilmselgelt tegemist tööga, mis ei nõua täiskasvanud inimeselt eraldi erialast koolitust ega kvalifikatsiooni ning millega vastava tahte olemasolul on võimeline hakkama saama ka koolilaps. Kohtu hinnangul on tegemist pigem tööga, millega tuleb vanglas toime iga kinnipeetav. Valvur Ivo Lepa 17.02.2016 ettekandest nr 1060 (tl 70) tuleneb üheselt, et kaebajale näidati ka teise kinnipeetava näitel ette, kuidas põrandat pesta tuleb. Seda kinnitab ka kaebaja oma 14.03.2016 (tl 72) esitatud selgitustes. Samuti nähtub 14.03.2016 menetlusprotokollist videosalvestise vaatamise kohta (tl 73), et valvur I. Lepp tegi kaebajaga kaasa mopi paigalduse varre otsa ja mopi ämbrisse panemise. Kohtusse 30.05.2016 saabunud kaebuse punktis 4.4 märkis kaebaja, et omab ehitus ja tehnilise joonestamise, ettevõtluse ja ärijuhtimise ja juriidilise assistendi kvalifikatsiooni ning 10-aastast töökogemust. Kohtule on eluliselt äärmiselt ebausutav, et vastavate kvalifikatsioonidega 10 aastat töökogemust omav täiskasvanud mees ei ole oma elukogemusest ja vastustaja esitatud selgitustest hoolimata suuteline aru saama, mida kujutab endast põranda pesemine, valades ämbrist vett põrandale, millega ujutas kogu koridori põranda üle. Kohtule on kaheldav, et selline isik ei saa aru, et eluosakonna põrandale mitme ämbritäie vee maha valamine ei kujuta endast kohusetundlikku põranda pesemist.
19.Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et käesolevas asjas on tõendatud, et kaebaja ei suhtunud kohusetundlikult temale määratud tööülesande täitmisse. Uurimisprintsiipi vastustaja rikkunud ei ole. Distsiplinaarmenetlus, mida läbi viies kasutati tõendina 15.03.2016 hääletut videosalvestist, et tagada parimal võimalikul viisil objektiivsus, on läbi viidud kohtu hinnangul nõuetekohaselt ja protokollis on jõutud õigele järeldusele, et kaebaja distsiplinaarkorras karistamine on põhjendatud ning distsiplinaarkorra tagamiseks, eri- ja üldpreventiivsel eesmärgil vajalik. Lisaks on vastustaja karistuse määramisel arvestanud seda, et kuigi kaebajal on 21 distsipliinirikkumist, avaldas ta soovi asuda tagasi tööle. Seega on nimetatud käskkiri kohtu arvates eesmärgipärane ja proportsionaalne ning selle tühistamiseks puudub alus.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.