Maksu- ja Tolliameti taotlus anda luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Menetlusosalised
Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Kristi Veskus Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – Aleksservis Group OÜ (registrikood 11501544)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada 18.10.2016 taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba kanda Eesti Vabariigi kasuks (Maksuja Tolliameti kaudu) liiklusregistrisse käsutamise keelumärked Aleksservis Group OÜ omandis olevatele sõidukitele:
1.2.Hyundai Santa Fe (228AUI, VIN-kood KMHSC81VP4U827039).
2.Edastada määrus Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel saata määrus Aleksservis Group OÜle.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest.
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 18.10.2016 maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel taotluse, paludes Tallinna Halduskohtult luba kanda Maanteeameti liiklusregistrisse käsutamise keelumärge Aleksservis Group OÜ (AG OÜ) omandis olevatele sõidukitele MercedesBenz R320 CDI 4MATIC (116MLO, VIN-kood WDC2511221A088507) ja Hyundai Santa Fe (22AUI, VIN-kood KMHSC81VP4U827039) Eesti Vabariigi kasuks MTA kaudu.
2.Taotluse põhjenduste kohaselt kontrollib MTA 24.08.2015 teate nr 12.2-3/034224-1 alusel AG OÜ 2015. a märtsi kuni juuni käibemaksudeklaratsioonides esitatud andmete õigsust. Äriühingule on 05.05.2016 väljastatud kontrollakt. Kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on maksuotsuse tegemine summas 36 009,33 eurot (käibemaks 14 984,67 eurot ja tulumaks 21 024,66 eurot). Kontrolli käigus on tuvastatud asjaolud, mis annavad alust arvata, et äriühing on kontrollitaval perioodil kajastanud raamatupidamises reaalselt mittetoimunud tehinguid. MTA hinnangul on sellise tegevuse eesmärgiks sisendkäibemaksu suurendamise kaudu vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu ning viia äriühingust maksuvabalt välja raha. Tehinguid äriühinguga AXRE Grupp OÜ pole toimunud. Sellele viitavad asjaolud, et AXRE Grupp OÜ väljastatud arved ei ole usaldusväärsed (need on koostatud hooletult, arvete koostamises puudub raamatupidamise reeglitest tulenev ja äris tavapärane süsteemsus); AXRE Grupp OÜ arved ei ole koostatud kasu saamise eesmärgil, kuna arvete tasumisel ei peeta maksetähtaegadest kinni; AG OÜ poolt AXRE Grupp OÜ-le tasutud raha võetakse samal või järgmisel päeval sularahas välja ja väiksem osa kantakse edasi äriühingule, millel puudub reaalne majandustegevus; AXRE Grupp OÜ poolt müüdud väidetavat kaupa pole eelneva väidetava müüja SIA Kompanija Avotini poolt Eestisse toimetatud, AXRE Grupp OÜ-le väljastatud arved on allkirjastanud D. F., kuid isik kinnitas, et tegemist ei ole tema allkirjaga, AXRE Grupp OÜ ei deklareeri ühendusesisest soetust; AXRE Grupp OÜ-l puudus iseseisev majandustegevus – äriühingul puudus reaalne tegevuskoht, äriühing deklareeris igakuiselt käibemaksu ja sisendkäibemaksu enam-vähem võrdsetes summades ehk tegevus polnud kasumlik, kasumlikkuse puudumist kinnitab ka arvelduskonto väljavõte, äriühing on käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud. AG OÜ ei ole teenust soetanud Orindero OÜ-lt, vaid tundmatult kolmandalt isikult, sest Orindero OÜ arved on üldsõnalised ega vasta nõuetele (teenuse kirjeldus pole piisavalt täpne) ning AG OÜ ega Orindero OÜ endise juhatuse liikme N. P. selgitustest pole võimalik üheselt aru saada, milline oli tehingu tegelik sisu. Lisaks sellele, et AG OÜ ei saa nõuetele mittevastavate arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata, on MTA ka tuvastanud, et Orindero OÜ ei saanud AG OÜ-le teenust osutada. MTA seisukoht põhineb järgneval: 1) N. P. selgitas, et AG OÜ tellimusi teostasid A. A., J. S. ja keegi A. Nendest isikutest esimesele kahele on töötasu väljamakseid deklareeritud nii AG OÜ kui Orindero OÜ poolt. N. P. selgitas, et leidis nimetatud isikud juhuslikult. Ei ole eluliselt usutav, et N. P., kes kontrolliperioodil sai ise töötasu ka AS-ist Eesti Post, hakkas tegelema metalli valdkonnaga ning juhuslikult sai endale töötajateks isikud, kes töötasid samas kuus nii AG OÜ-s kui ka Orindero OÜ-s. Seda enam, et kohapeal oli töödejuhatajaks A. A. ning N. P. ise ei osanud anda selgitusi töötajate kvalifikatsioonide ja oskuste kohta; 2) Orindero OÜ-l puudus iseseisev majandustegevus – äriühing tegutses N. P. sõnul aadressil Tööstuse 47, Tallinn, mida renditi AG OÜ-lt, kuid samas renti ei makstud; töid teostasid AG OÜ töötajad ning N. P. ei omanud ülevaadet töötajate kvalifikatsioonide kohta; äriühing pole kunagi ühendusesisest soetust deklareerinud, kuigi väidetavalt soetati konstruktsioonide valmistamiseks vajalikku materjali Lätist; äriühingu tegevus ei olnud kasumlik; äriühing kustutati käibemaksukohustuslaste registrist. Maksuhalduri põhjendatud kahtlus, et pärast maksuotsuse väljastamist võib selle sundtäitmine osutuda raskemaks või isegi võimatuks, tugineb järgneval: 1) AG OÜ on ka kontrolliperioodist hilisemal ajal kasutanud sisendkäibemaksu arvestuses äriühinguid, kes ei ole MTA hinnangul usaldusväärsed; 2) AG OÜ-le ei kuulu kinnisvara, väärtpabereid ega väikelaevu; 3) MTA-l puudub küll AG OÜ arvelduskontodel olevate vabade vahendite hetkeline seis, kuid 30.06.2015 oli AG OÜ Swedbank AS ja AS SEB Pank arvelduskontodel vabasid vahendeid kokku 41,69 eurot. Samal ajal oli kassa jääk 2433,76 eurot. Arvelduskontode ja kassa seis on hetkeline ja kiiresti muutuv ega pruugi kajastada äriühingu reaalset võimet täita võimalikku maksukohustust. Võimalik määratav maksusumma on võrdlemisi suur ning kuna tegemist on reaalselt tegutseva äriühinguga, ei ole AG OÜ-l võimalik kõiki vabu vahendeid koheselt kasutada maksuotsuse täitmiseks ning seega võib
võimalik määratava maksusumma täitmine osutuda keeruliseks; 4) AG OÜ 2015. a majandusaasta aruande kohaselt on 2015. a kasum 58 223 eurot ning jaotamata kasum kokku 133 236 eurot. Seisuga 30.06.2015 oli äriühingul vabu rahalisi vahendeid arvelduskontol ja kassas kokku 2475,45 eurot ning majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingul rahalisi vahendeid aasta lõpus 7712,00 eurot, mis kinnitab, et äriühingul ei ole vabu rahalisi vahendeid jaotamata kasumi näol; 5) AG OÜ 2015. a majandusaasta aruandest nähtub, et aasta lõpus oli äriühingul võlg tarnijate ees 67 938 eurot. Arvestades, et äriühingul puuduvad jooksvad rahalised vahendid, mille arvelt teostada võlgade tagasimakseid, on äriühingul tõenäoliselt endiselt kohustused kolmandate isikute ees. Maanteeameti liiklusregistri andmetel on AG OÜ omandis taotluse esitamise seisuga järgmised sõidukid: Mercedes-Benz R320 CDI 4MATIC M1 kategooria sõiduauto (116MLO) väljalaskeaastaga 2008; Hyundai Santa Fe M1G kategooria sõiduauto (22AUI) väljalaskeaastaga 2005 ja omavalmistatud O1 kategooria haagis (940DG). Veebiportaali www.auto24.ee andmetele tuginedes on Mercedes-Benzi keskmine turuväärtus 13 150 eurot ja Hyundai Santa Fe keskmine turuväärtus 3870,0032 eurot. Omavalmistatud O1 kategooria haagise turuväärtust ei ole maksuhalduril võimalik määrata. Seega on AG OÜ-le kuuluvate sõidukite turuväärtus kokku 17 020 eurot. Sõidukitele käsutamise keelumärke seadmine on kõige sobivam meede, sest see ei takista majandustegevust. MKS § 1361 lg 3 kohaselt lõpetab MTA AG OÜ vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui AG OÜ on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks. Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingu, kui AG OÜ on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 40 428,10 eurot (maksukohustus 36 009,33 eurot + sundtäitmise kulud 4418,77 eurot), valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Sundtäitmise kulu arvestus põhineb kohtutäituri seaduse § 29 lg-l 1, §-l 34, § 35 lg 2 p-l 17 (tegelikult p 8), § 32 lg-l 3, § 45 lg-l 1 ning sõidukite turuväärtusel 17 020 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
4.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muu hulgas õigus taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta (MKS § 130 lg 1 p 1).
5.MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva
maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.
6.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
7.Kohus leiab, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.
8.Taotlusest ja selle lisadest nähtuvalt on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. Maksuhaldur alustas 24.08.2015 teate alusel nr 12.2-3/034224-1 AG OÜ 2015. a märtsi kuni juuni käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli. Kuigi kohtule ei ole nimetatud teadet esitatud, on sellele viidatud 05.05.2016 kontrollaktis nr 12.2-3/034224-4 (tl 8-14). Samuti nähtub kontrollaktist, et kontrolli laiendati ka tulumaksule - AXRE Grupp OÜ-ga väidetavalt tehtud tehingute puhul kontrolliti 2015. a aprilli, mai ja juuni tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust ning Orindero OÜ-ga väidetavalt tehtud tehingute puhul 2015. a juuli, augusti ja septembri tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust.
9.Taotlusest ja selle lisadest nähtuvalt on kontrollimenetluse eesmärk MKS § 95 kohase maksuotsuse koostamine AG OÜ-le summas 36 009,33 eurot. Kontrolli käigus tuvastatud asjaoludele ning kogutud tõenditele tuginedes on maksuhaldur seisukohal, et AG OÜ ei ole AXRE Grupp OÜ 09.04.2015 arvel nr 0904 ja 02.03.2015 arvel nr 0203 näidatud kaupu soetanud. Seega deklareeris AG OÜ alusetult sisendkäibemaksu hulgas nendel arvetel märgitud käibemaksu kokku 6704,29 eurot (vt KA p 1.1). Kuna kaupa tegelikult ei soetatud, oli arvete alusel tasutud 39 416,36 eurot ettevõtlusega mitteseotud kulu, millelt tuleb tasuda tulumaks kokku 9854,09 eurot (KA p 1.3). Samuti leidis maksuhaldur, et AG OÜ-l ei olnud õigust Orindero OÜ arvetel (10.05.2015 nr 10/05, 20.05.2015 nr 20/05, 29.06.2015 nr 29/06, 15.06.2015 nr 15/06) näidatud käibemaksu kokku 8280,38 eurot sisendkäibemaksu hulgas kajastada, sest dokumentidelt pole võimalik tuvastada tehingu sisu ning teenuse osutajaks ei saanud olla Orindero OÜ (kontrollakti p 1.2). Kuna Orindero OÜ arved ei vastanud nõuetele, on nende alusel tehtud väljamaksed kokku 44 628,28 eurot ettevõtlusega mitteseotud kulu, millelt tuleb tasuda tulumaks 11 170,57 eurot (KA p 1.4). Seega kokku on plaanis AG OÜ-le määrata makse 36 009,33 eurot (6704,29+9854,09+8280,38+11 170,57). Taotluses ning selle lisades välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et vastavasisulise maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Samuti ei ole käesoleval hetkel ületatud maksuotsuse tegemise aegumistähtaegu. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine.
10.MKS § 1361 lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks
ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. MTA on taotluses vastavat kahtlust põhjendanud järgmiste asjaoludega: 1) AG OÜ-le ei kuulu kinnisvara, väärtpabereid ega väikelaevu; 2) Kuigi MTA-le ei ole teada äriühingu arvelduskontode seis, siis 30.06.2015 oli kontodel 41,69 eurot ja kassas 2433,76 eurot. Samas on võimalik määratav maksusumma võrdlemisi suur ning arvelduskontode ja kassa seisu kiiret muutuvust ning äriühingu reaalset tegevust arvestades ei pruugi äriühingul olla vabu vahendeid maksuotsuse täitmiseks; 3) AG OÜ 2015. a majandusaasta aruande kohaselt on küll 2015. a kasum 58 223 eurot ning jaotamata kasum kokku 133 236 eurot, kuid 30.06.2015 seisuga oli äriühingul vabu rahalisi vahendeid kokku 2475,45 eurot ning majandusaasta aruande kohaselt aasta lõpus 7712 eurot. Seega äriühingul ei ole vabu rahalisi vahendeid jaotamata kasumi näol; 4) 2015. a majandusaasta aruandest nähtub, et aasta lõpus oli äriühingul võlg tarnijate ees 67 938 eurot. Arvestades, et äriühingul puuduvad jooksvad rahalised vahendid, mille arvelt teostada võlgade tagasimakseid, on äriühingul tõenäoliselt endiselt kohustused kolmandate isikute ees; 5) AG OÜ on ka kontrolliperioodist hilisemal ajal kasutanud sisendkäibemaksu arvestuses äriühinguid, kes ei ole MTA hinnangul usaldusväärsed. Lisaks nähtub taotluses kirjeldatud asjaoludest ja kontrollaktist, et AG OÜ käitub maksuõigussuhetes ebausaldusväärselt, sest ta on deklareerinud sisendkäibemaksu väidetavatelt AXRE Grupp OÜ-ga tehtud tehingutelt, mille raames ta pole tegelikult kaupa saanudki. Alusetu sisendkäibemaksu deklareerimine peab sellises olukorras olema teadlik ja eesmärgipärane tegevus, et suurendada sisendkäibemaksu ja seeläbi vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu. Samuti on sellise tegevuse eesmärgiks äriühingust maksuvabalt vahendite väljaviimine. Kui äriühing on käitunud ebausaldusväärselt ja vähendanud teadlikult maksukohustust, on alust eeldada, et soovimatus maksukohustust täita säilib ka tulevikus. Seega arvestades võimaliku määratava maksusumma suurust, äriühingu varalist seisu ning ebausaldusväärset käitumist maksude deklareerimisel, võib maksuotsuse sundtäitmine osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.
11.Taotluses on märgitud, et tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingu, kui AG OÜ on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 40 428,10 eurot (maksukohustus 36 009,33 eurot + sundtäitmise kulud 4418,77 eurot), valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Sundtäitmise kulude kujunemise summa on taotluses lahti kirjutatud.
12.Kohus leiab, et arvestades taotleja põhjendusi ning maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitmist tagava toimingu sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetava meetme mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks. Seega kohus rahuldab MTA taotluse ning annab loa käsutamise keelumärke seadmiseks Aleksservis Group OÜ omandis olevatele sõidukitele Mercedes-Benz R320 CDI 4MATIC (116MLO) ja Hyundai Santa Fe (228AUI, MTA taotluses ekslikult märgitud 22AUI) Eesti Vabariigi kasuks MTA kaudu. Sõidukitele keelumärke seadmine ei takista nende kasutamist, seega on tegemist väheintensiivse meetmega. Arvestades taotlusele lisatud tõendeid sõidukite keskmise väärtuse kohta ei ole MTA võimalik tulevane maksunõue üle tagatud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Monika Laatsit
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.